{"id":7123,"date":"2016-09-26T12:54:16","date_gmt":"2016-09-26T09:54:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7123"},"modified":"2018-11-30T12:16:29","modified_gmt":"2018-11-30T10:16:29","slug":"6kosysteemid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/6kosysteemid\/","title":{"rendered":"Looduskaitse ja \u00f6kos\u00fcsteemid"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-7124\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal15-300x179.jpg\" alt=\"goal15\" width=\"300\" height=\"179\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal15-300x179.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal15.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Maailma rahvaarvu kasvamisega t\u00f5useb ka surve \u00f6kos\u00fcsteemidele. Looduslikud ressursid on piiratud ja inimtegevus raiskab ning kahjustab neid j\u00e4rjest enam: \u00f5hu ja vee kvaliteet halveneb, maailma kalavarud l\u00f5ppevad \u00fclep\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu, kahjurite ja haiguste lained on sagedasemad.<\/p>\n<p>Metsad katavad 30% Maa pinnast. Lisaks toidu ja peavarju pakkumisele aitavad need kliimamuutustega v\u00f5itlemisel ning loomade ja p\u00f5liselanikkonna kodude kaitsmisel. Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa, samas kui kuivalade pidev allak\u00e4ik on kaasa toonud 3,6 miljardi hektari k\u00f5rbestumise. Metsade h\u00e4vimine toob endaga kaasa muldade degradeerumist ja j\u00f5gede \u00fcleujutusi raiekohtadest allavoolu.<\/p>\n<p>\u00d6kos\u00fcsteemide h\u00e4vitamist ja k\u00f5rbestumist p\u00f5hjustavad nii inimtegevus kui ka kliimamuutused, see omakorda toob kaasa miljonite inimeste vaesumise.<\/p>\n<h3>Faktid:<\/h3>\n<p><strong>Metsad<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ligi 1,6 miljardit inimest s\u00f5ltub elatise saamiseks metsadest. See h\u00f5lmab umbes 70 miljonit p\u00f5liselanikku<\/li>\n<li>Metsades elab enam kui 80% maismaaloomadest, taimedest ja putukatest<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>K\u00f5rbestumine<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>2,6 miljardit inimest s\u00f5ltub otseselt p\u00f5llumajandusest, kuid 52% p\u00f5llumajandusmaast kannatab mulla kvaliteedi halvenemise t\u00f5ttu<\/li>\n<li>2008. aasta seisuga m\u00f5jutas maapinna kvaliteedi langus 1,5 miljardit inimest k\u00f5ikjalt maailmast<\/li>\n<li>Kaotatud p\u00f5llumaa suurust hinnatakse senisest 30\u201335 korda suuremaks<\/li>\n<li>P\u00f5ua ja k\u00f5rbestumise t\u00f5ttu kaob igal aastal 12 miljonit hektarit (23 hektarit minutis) haritavat maad, mis v\u00f5inuks toota 20 miljonit tonni teravilja<\/li>\n<li>\u00dcle maailma kahjustab maapinna allak\u00e4ik otseselt 74% vaestest inimestest<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Liigirikkus<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>8300 teadaolevast loomaliigist on 8% v\u00e4lja surnud ja 22% v\u00e4ljasuremisohus<\/li>\n<li>Ligi 3 miljardi inimese loomsest toidust moodustavad kalad 20%. 30% merep\u00fc\u00fcgikalandusest moodustavad k\u00f5igest k\u00fcmme liiki.<\/li>\n<li>\u00dcle 80% inimeste toidusedelist on taimset p\u00e4ritolu. Vaid kolm teraviljakultuuri \u2013 riis, mais ja nisu \u2013 toodavad 60% kogu energiatarbimisest<\/li>\n<li>80% arengumaade maapiirkondades elavatest inimestest s\u00f5ltub arstiabis traditsioonilistest taimep\u00f5histest ravimitest<\/li>\n<li>Mikroorganismid ja selgrootud m\u00e4ngivad \u00f6kos\u00fcsteemis v\u00f5tmerolli, kuid nende kasu on v\u00e4hetuntud ja harva tunnustatud<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Tagada 2020. aastaks maismaa\u00f6kos\u00fcsteemide ja sisemaa magevee\u00f6kos\u00fcsteemide ja \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste, eelk\u00f5ige metsade, m\u00e4rgalade, m\u00e4gede ja kuivalade kaitse, taastamine ja s\u00e4\u00e4stev kasutamine koosk\u00f5las rahvusvaheliste kokkulepetega.<\/li>\n<li>Saavutada 2020. aastaks k\u00f5ikide metsaliikide s\u00e4\u00e4stev majandamine, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist.<\/li>\n<li>Peatada 2030. aastaks k\u00f5rbestumine, taastada rikutud maa ja pinnas, sealhulgas k\u00f5rbestumise, p\u00f5ua ja \u00fcleujutuste tagaj\u00e4rjel rikutud maa, ning p\u00fc\u00fcelda maailma poole, kus maad ei rikuta.<\/li>\n<li>Tagada 2030. aastaks m\u00e4gede \u00f6kos\u00fcsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitse, et suurendada nende v\u00f5imet osutada s\u00e4\u00e4stvaks arenguks esmat\u00e4htsaid \u00f6kos\u00fcsteemiteenuseid.<\/li>\n<li>V\u00f5tta kiireloomulisi ja olulisi meetmeid, et v\u00e4hendada looduslike elupaikade seisundi halvenemist, peatada bioloogilise mitmekesisuse h\u00e4vimine, tagada 2020. aastaks ohustatud liikide kaitse ning v\u00e4ltida nende v\u00e4ljasuremist.<\/li>\n<li>Toetada geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu v\u00f5rdset ja \u00f5iglast jagamist ning asjakohast juurdep\u00e4\u00e4su neile ressurssidele vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.<\/li>\n<li>V\u00f5tta kiireloomulisi meetmeid, et teha l\u00f5pp kaitsealuste taime- ja loomaliikide salak\u00fcttimisele ja nendega kauplemisele ning lahendada loodustoodete ebaseadusliku n\u00f5udluse ja pakkumise probleem.<\/li>\n<li>Rakendada 2020. aastaks meetmed, et v\u00e4ltida ja oluliselt v\u00e4hendada sissetungivate v\u00f5\u00f5rliikide m\u00f5ju maa- ja vee\u00f6kos\u00fcsteemidele ning hoida prioriteetsed v\u00f5\u00f5rliigid kontrolli all v\u00f5i need h\u00e4vitada.<\/li>\n<li>Lisada 2020. aastaks \u00f6kos\u00fcsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse m\u00f5iste riiklikesse ja kohalikesse arengukavadesse ja -protsessidesse, vaesuse kaotamise tegevuskavadesse ja aruandlusse.<\/li>\n<li>Kaasata k\u00f5ikidest allikatest p\u00e4rit finantsvahendid bioloogilise mitmekesisuse ja \u00f6kos\u00fcsteemide kaitsesse ja s\u00e4\u00e4stvasse kasutamisse. Suurendada oluliselt nende summat.<\/li>\n<li>Kaasata k\u00f5ikidest allikatest p\u00e4rit olulised vahendid metsade s\u00e4\u00e4stvasse majandamisse ning pakkuda arenguriikidele piisavaid stiimuleid metsade s\u00e4\u00e4stvaks majandamiseks, sealhulgas nende kaitseks ja uuendamiseks.<\/li>\n<li>Suurendada \u00fclemaailmset toetust, et v\u00f5idelda kaitsealuste liikide salak\u00fcttimise ja nendega kauplemisega, suurendades muu hulgas kohalike kogukondade suutlikkust teenida endale elatist s\u00e4\u00e4stvate meetoditega.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unep.org\/ecosystemmanagement\/\">UNEP<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.cbd.int\/\">Convention on Biological Diversity<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fao.org\/forestry\/49435\/en\/\">FAO \u2013 Forestry<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/climatechange\/summit\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2014\/09\/FORESTS-New-York-Declaration-on-Forests.pdf\">The New York Declaration on Forests<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un-redd.org\/\">UN-REDD<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unccd.int\/en\/Pages\/default.aspx\">United Nations Convention to Combat Desertification<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.imo.org\/Pages\/home.aspx\">International Maritime Organization<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/biodiversity\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maailma rahvaarvu kasvamisega t\u00f5useb ka surve \u00f6kos\u00fcsteemidele. Looduslikud ressursid on piiratud ja inimtegevus raiskab ning kahjustab neid j\u00e4rjest enam: \u00f5hu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":18,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7123","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7123"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7123\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10249,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7123\/revisions\/10249"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7123"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}