![\"\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/200px-Emblem_of_the_African_Union.svg_.png\")
<\/a>54 liikmesriigiga Aafrika Liit (AL) otsustati luua 1999. aastal Aafrika \u00dchtsuse Organisatsiooni kuulunud riigipeade \u00fchisdeklaratsiooni alusel. Uue liiduga sooviti muu hulgas kiirendada Aafrika riikide integratsiooniprotsessi. AL loodi sooviga, et Aafrika riigid t\u00e4idaksid maailmamajanduses olulisemat rolli ning samal ajal saab AL tegeleda mitmete sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste probleemidega, mis tihti kaasnevad globaliseerumisega. AL on Aafrika \u00dchtsuse Organisatsiooni ja Aafrika Majandus\u00fchenduse \u00f5iguslik j\u00e4reltulija. Esimene Aafrika riigipeade kohtumine AL-i raames toimus 2002. aastal Durbanis, L\u00f5una-Aafrika Vabariigis.<\/p>\n<\/p>\n
Aafrika Liidu eesm\u00e4rgid<\/strong>:<\/p>\n Aafrika Liit koosneb mitmetest erinevatest organitest<\/strong> ja programmidest<\/strong>:<\/p>\n Lisaks on AL-i struktuuris esindatud mitmed komiteed, mis on p\u00fchendatud spetsiifilistele k\u00fcsimusetele nagu p\u00f5llumajandus, kaubandus, immigratsioon, t\u00f6\u00f6stus, teadus, energia, keskkond, transport, turism, tervishoid, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, haridus, jm. Samuti kuuluvad struktuuri Aafrika Keskpank, Aafrika Investeerimispank ja Aafrika Valuutafond.<\/p>\n Eesm\u00e4rgiga edendada sotsiaal-majanduslikku arengut Aafrikas loodi 2001. aasta oktoobris Abujas, Nigeerias AL-i programm nimega Uus Partnerlus Aafrika Arenguks (New Partnership for Africa\u2019s Development) ehk l\u00fchidalt NEPAD. Selle programmi liikmed on k\u00f5ik Aafrika riigid. NEPAD-i eesm\u00e4rk on anda Aafrika riikidele v\u00f5imalus v\u00f5tta t\u00e4ielik kontroll oma arengukavade ja arengueesm\u00e4rkide \u00fcle, teha tihedamat koost\u00f6\u00f6d Aafrika riikide vahel arengu edendamiseks ning olla efektiivsem koost\u00f6\u00f6s rahvusvaheliste partneritega. NEPAD t\u00f6\u00f6tab tihti rohujuure tasandil ning keskendub p\u00f5llumajandusele, kliimamuutustele ja Aafrika riikide loodusvarade kasutamisele, regionaalsele integratsioonile ja infrastruktuurile, inimarengule, majanduse ja ettev\u00f5tete valitsemisele.<\/p>\n Allikad: Aafrika Liidu koduleht<\/a>, NEPAD<\/a>\u00a0(aprill 2011)<\/p>\n Maailmapank koondab viit liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMFi liige alates 1992. aastast. Maailmapanga Gruppi kuuluva Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga (IDA) liitus Eesti 2008. aasta oktoobris.<\/p>\n Maailmapanga k\u00f5rgeimas v\u00f5imuorganis, juhatajate n\u00f5ukogus (Board of Governors), esindab Eestit rahandusminister. Maailmapanga alalises t\u00e4idesaatvas organis, direktorite n\u00f5ukogus (Executive Board), kuulub Eesti P\u00f5hja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, L\u00e4ti, Leedu).<\/p>\n Eesti v\u00f5ttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelisse Arenguassotsiatsiooni (IDA). IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USA dollari aastas, soodustades sellega majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist.<\/p>\n Kuna Maailmapank on suurim ja ainus t\u00f5eliselt globaalse haardega valitsustele laenav ja reformide alast n\u00f5u andev arengupank, on Eesti huvides koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine Maailmapangaga. Samuti plaanib Eesti j\u00e4tkata sissemaksete tegemisega IDA-sse ja v\u00f5imalusel j\u00e4tkata panustamist Maailmapanga temaatilistesse usaldusfondidesse. 2008. aastal panustas Eesti Kosovo j\u00e4tkusuutliku t\u00f6\u00f6h\u00f5ivepoliitika arendamiseks loodud sihtfondi SEDPP (Multi-Donor Trust Fund for the Kosovo Sustainable Employment Development Policy). Fond toetab Kosovot eelarvetoetuse kaudu.<\/p>\n K\u00f5ikide Maailmapanga tegevuste kohta saab l\u00e4hemat informatsiooni internetiaadressil www.worldbank.org<\/a>.<\/p>\n Rohkem infot nii Maailmapanga, IMF-i, kui ka Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, P\u00f5hjamaade Investeerimispanga, Euroopa N\u00f5ukogu Arengupanga kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt<\/a>.<\/p>\n Allikas: V\u00e4lisministeerium<\/a> (2010)<\/p>\n OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inim\u00f5iguste austamine<\/strong>. Eesm\u00e4rk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene v\u00f5i toetusi.<\/p>\n OECD liikmesriigid teevad tihedat koost\u00f6\u00f6d, jagades oma kogemusi ning otsides koos lahendusi \u00fchistele probleemidele. Erinevad institutsioonid k\u00e4sitlevad nii \u00fcldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud k\u00fcsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusn\u00e4itajate kogumine ja anal\u00fc\u00fcsi t\u00e4iustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks v\u00f5rreldakse riikide statistilisi andmeid ja anal\u00fc\u00fcsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide anal\u00fc\u00fcsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubanduss\u00fcsteemide arendamisega, kaasa arvatud vastav tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides (WTO, UNCTAD). Lisaks teeb organisatsioon anal\u00fc\u00fcse, millega p\u00fc\u00fctakse m\u00e4\u00e4rata uusi tekkida v\u00f5ivaid probleeme ning pakkuda v\u00e4lja nende ennetamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n OECD avaldab v\u00f5rdlevaid \u00fclevaateid liikmes- ja partnerriikide majandustest. Erinevate majandusharude osas avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, anal\u00fc\u00fcse ja soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks. Aastas avaldab OECD ca 250 uut v\u00e4ljaannet. Majanduse anal\u00fc\u00fcsimisel ja lahendamisel tehakse laialdast koost\u00f6\u00f6d mitme teise maailmaorganisatsiooniga, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Organisatsioon tegeleb lisaks liikmesriikidele ka mitteliikmesriikide arenguk\u00fcsimuste ja n\u00f5ustamisega.<\/p>\n OECD peamine otsustusmehhanism on antud regulaarselt kohtuvale n\u00f5ukogule, kuhu kuulub \u00fcks esindaja igast liikmesriigist ning mille otsused v\u00f5etakse vastu konsensusega. Kord aastas toimub n\u00f5ukogu kohtumine ka ministrite tasemel. Liikmesriikide eksperdid kohtuvad regulaarselt erinevate valdkondadega tegelevate komiteede ja t\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumistel. Organisatsiooni struktuuri kuulub ligi 250 komiteed ja t\u00f6\u00f6gruppi, mis katavad erinevaid valdkondi (nt majanduspoliitika, kaubandus, p\u00f5llumajandus, keskkond, avalik haldus, regionaalareng, arengukoost\u00f6\u00f6, ettev\u00f5tlus, haridus, tervis, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, maksupoliitika, energia, teadus, statistika).<\/p>\n Allikas: V\u00e4lisministeerium<\/a> (2017)<\/p>\n UNESCO p\u00f5hikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning j\u00f5ustus p\u00e4rast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimene peadirektor oli Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Audrey Azoulay (Prantsusmaa).<\/p>\n Eesti v\u00f5eti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. Selleks ajaks olid UNESCO rahvuslikud komisjonid moodustatud 158s liikmesriigis; praeguseks on see arv kasvanud 196ni.<\/p>\n Olulisi fakte<\/strong>:<\/p>\n Allikad: www.unesco.ee ja www.unesco.org (aprill 2018)<\/p>\n \u00dcRO asutati asendamaks Esimese maailmas\u00f5ja j\u00e4rel loodud Rahvasteliitu (League of Nations<\/em>), mis ei olnud suutnud t\u00e4ita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku s\u00e4ilitamisel ega edukalt kaasata k\u00f5iki rahvusvahelisi suurv\u00f5ime. \u00dcheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas n\u00e4gemust s\u00f5jaj\u00e4rgsest rahvusvahelisest julgeolekus\u00fcsteemist ning selle aluseks olevates p\u00f5him\u00f5tetest. Atlandi Harta seisukohtadega \u00fchinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas N\u00f5ukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis \u00dchinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration<\/em>), mis oli ka v\u00e4ljendi \u201e\u00fchinenud rahvad\u201c esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selges\u00f5naliselt paika oktoobris 1943 Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja N\u00f5ukogude Liiduga allkirjastasid \u00dcldise Julgeoleku Deklaratsiooni.<\/p>\n \u00dcRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti \u00fchines \u00dcROga 17. septembril 1991. \u00dcRO uusim liige on 2011 \u00fchinenud L\u00f5una-Sudaan.<\/p>\n \u00dcRO eesm\u00e4rgid<\/strong> vastavalt p\u00f5hikirjale:<\/p>\n \u00dcRO-l on kuus p\u00f5hiorganit<\/strong>:<\/p>\n Allikas: V\u00e4lisministeerium<\/a> (aprill 2018)<\/p>\n Eesti sai WTO 135. t\u00e4isliikmeks 13. novembril 1999. Lisaks WTO n\u00f5ukogude, komiteede ja t\u00f6\u00f6gruppide regulaarsetele istungitele v\u00f5tab Eesti sellest ajast osa mitmepoolsetest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest (nt. p\u00f5llumajandus ja teenustekaubandus), uute liikmete \u00fchinemisprotsessist ja t\u00e4idab WTO liikmeks saamisel v\u00f5etud kohustusi.<\/p>\n Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti kui Euroopa Liidu liige mitmepoolses kaubanduss\u00fcsteemis ja WTO t\u00f6\u00f6s EL struktuuride kaudu. Seoses meie \u00fchinemisega tolliliiduga oleme v\u00f5tnud \u00fcle k\u00f5ik ELi kohustused ja \u00f5igused WTO-s. Oleme k\u00fcll j\u00e4tkuvalt WTO liikmed, kuid meid esindab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Euroopa Komisjon, kelle p\u00e4devuses on kogu Euroopa Liidu v\u00e4liskaubanduspoliitika oma instrumentidega. Euroopa Komisjoni mandaat l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks tuleb liikmesriikidelt ning nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste pidamise aluseks olev \u00fchispositsioon lepitakse kokku Euroopa Liidu N\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6grupis (Kaubanduskomitee), mis tegeleb k\u00f5ikide Euroopa Liitu puudutavate v\u00e4liskaubandusk\u00fcsimustega.<\/p>\n WTO kaudu on Eesti v\u00f5tnud endale ka kohustusi, mis puudutavad p\u00f5llumajandustoodete impordi piiramist, p\u00f5llumajandustootmise toetamist ja p\u00f5llumajandustoodete ekspordi subsideerimist. Loe t\u00e4psemalt P\u00f5llumajandusministeeriumilehelt<\/a>.<\/p>\n Vaata lisaks Eesti kuulumisest teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse\u00a0siit<\/a>.<\/p>\n\n
\n
Maailmapank<\/h3>\n
<\/a>Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) loodi 1944. aastal Bretton Woodsi rahanduskonverentsil eesm\u00e4rgiga v\u00e4hendada \u00fclemaailmse majandusolukorra ebakindlust. Kui IMF asutati selleks, et tagada rahvusvahelisel tasemel rahanduss\u00fcsteemi stabiilsus ja toetada majandusarengut maailmas, siis Maailmapanga peamine eesm\u00e4rk on arengu- v\u00f5i \u00fcleminekumajandusega riikide majandusarengute j\u00e4lgimine ja nende j\u00e4rjeleaitamine laenude, strateegilise n\u00f5ustamise, tehnilise abi ning kogemuste jagamisega. Maailmapanga arengupoliitiliste eesm\u00e4rkide aluseks v\u00f5eti \u00dcRO Aastatuhande arengueesm\u00e4rgid.<\/p>\nOECD<\/h3>\n
<\/a>OECD (Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon)\u00a0on t\u00f6\u00f6stuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 30. septembril 1961. aastal Euroopa Majanduskoost\u00f6\u00f6 Organisatsiooni j\u00e4reltulijana (The Organisation for European Economic Co-operation<\/em> – OEEC – loodi s\u00f5jaj\u00e4rgselt Euroopale antava abi ehk nn Marshalli plaani koordineerimiseks). OECDsse kuulub hetkel 35 riiki. Viimasena liitus organisatsiooniga L\u00e4ti (2016). Organisatsiooni t\u00f6\u00f6d juhib alates 2006. aastast mehhiklasest peasekret\u00e4r Angel Gurr\u00eda. OECD asepeasekret\u00e4rideks on Masamichi Kono Jaapanist ja Mari Kiviniemi Soomest.<\/p>\nUNESCO<\/h3>\n
<\/a>UNESCO ehk \u00dchinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on \u00fcks \u00dcRO 16 eriorganisatsioonist. UNESCO p\u00f5hikirja paljutsiteeritud preambul peegeldab organisatsiooni v\u00e4\u00e4rtusi: \u201cKuna s\u00f5jad saavad alguse inimeste m\u00f5tetest, tuleb ka rahu kaitsta inimm\u00f5istuse abil.\u201d UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil.<\/p>\n\n
\u00dcRO<\/h3>\n
<\/a>\u00dchinenud Rahvaste Organisatsioon (\u00dcRO) on 193 riiki \u00fchendav rahvusvaheline organisatsioon, mille alguskuup\u00e4evaks v\u00f5ib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil j\u00f5ustus \u00dcRO p\u00f5hikiri. \u00dcRO laia tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inim\u00f5igusk\u00fcsimused.<\/p>\n\n
\n
WTO<\/h3>\n
<\/a>Maailma kaubandusorganisatsioon<\/a> (World Trade Organisation<\/em>) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. WTO loodi 1995. aastal \u00dcldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) \u00fchinenud riikide baasil. WTO peakorter asub Genfis (\u0160veits).<\/p>\n