{"id":10087,"date":"2018-11-09T10:30:19","date_gmt":"2018-11-09T08:30:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10087"},"modified":"2018-11-09T10:39:22","modified_gmt":"2018-11-09T08:39:22","slug":"nutriloop","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/nutriloop\/","title":{"rendered":"Bioj\u00e4\u00e4tmeted aitavad \u00fcle minna mahep\u00f5llumajandusele"},"content":{"rendered":"

NutriLoop on v\u00e4ike, kuid suure ambitsiooniga ettev\u00f5te \u2013 nende eesm\u00e4rk pole midagi v\u00e4hemat kui ringmajanduse mudel, mis viib bioj\u00e4\u00e4tmetes sisalduvad toitained tagasi mulda ja annab v\u00f5imaluse \u00fcle minna mahedale p\u00f5llumajandusele.<\/strong><\/p>\n

NutriLoop asutaja Markko M\u00e4ll meenutab: \u201c2012. aastal liitusin maailmakoristuse meeskonnaga, tegelesin sellega t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt1<\/sup>.\u00a0 Paar kuud hiljem sain aru, et mind huvitab p\u00f5hjustega tegelemine. Hakkasin uurima Eesti j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlust ja sai selgeks, et k\u00f5ige olulisem j\u00e4\u00e4de on bioj\u00e4\u00e4tmed. Kunad nad on m\u00e4rjad, rikub see teised materjalid \u00e4ra ja midagi ei saa taaskasutada, samas peitub neis tohutu v\u00e4\u00e4rtus, mida praegu ei osata kasutada.\u201d<\/p>\n

Kuidas koguda haisuvabamalt ja kiiremini? <\/strong><\/h3>\n

\u201cHetkel n\u00e4hakse bioj\u00e4\u00e4det probleemina ja tahetakse see lihtsalt s\u00fcsteemist \u00e4ra saada. Mina m\u00f5tlen aga teistpidi – selle asemel, et n\u00e4ha bioj\u00e4\u00e4tmeid kui probleemi, proovime korraks n\u00e4ha neid v\u00f5imalusi mida see materjal meile v\u00f5iks pakkuda? Me peame m\u00f5istma, et bioj\u00e4\u00e4tmed on puuduvad toitained meie toidus\u00fcsteemis ning bioj\u00e4\u00e4tmed v\u00f5iks olla \u00fcks osa lahendusest v\u00f5itluses kliimamuutustega,\u201d selgitab Markko.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

NutriLoop s\u00fcsteem on lihtne – k\u00f5igepealt fermenteeritakse bioj\u00e4\u00e4det kaks n\u00e4dalat \u00f5huvabas keskkonnas, mis t\u00e4hendab, et see on v\u00e4ga efektiivne ja haisuvaba. Siis teevad enda t\u00f6\u00f6 vihmaussid, kes v\u00e4\u00e4rindavad seda materjali veelgi ning muudavad selle vermikompostiks. Fermenteerimise k\u00e4igus tekkiv happeline keskkond h\u00e4vitab \u00e4ra k\u00f5ik patogeenid, kemikaalid, umbrohuseemned ja pestitsiidid, kuid alles j\u00e4\u00e4vad toitained. See erineb tunduvalt hetkel toimivast s\u00fcsteemist, kus soovimatud ained saadakse bioj\u00e4\u00e4tmest v\u00e4lja kuumutamisega. Selle k\u00e4igus lendub aga kasvuhoonegaasina v\u00e4hemalt 50% s\u00fcsikikust ning kuni 90% l\u00e4mmastikust ehk toitainetest. Juhatuse liige Madis Tilga naerab ja parafraseerib Eesti vanas\u00f5na, mida lastel ei lubata kasutada: \u201cP\u00f5him\u00f5tteliselt teeme sitast saia!\u201d<\/p>\n

Hetkel on enamikus riikides hiigelsuured j\u00e4\u00e4tmekeskused, kuhu tuuakse kaugete maade tagant j\u00e4\u00e4tmeid kokku. NutriLoop lahendus on t\u00e4pselt nii suur, nagu kogukonnal on vaja: \u201cSelle s\u00fcsteemi saab p\u00fcsti panna \u00fcksk\u00f5ik, mis kohas maailmas ja \u00fcksk\u00f5ik kui suurelt \u2013 v\u00f5ib koguda maakonna, linna v\u00f5i linnaosa kaupa. Seda v\u00f5ib teha siseruumides, ilma haisuta ja ilma suurte investeeringuteta,\u201d selgitab Markko.<\/p>\n

V\u00f5idavad k\u00f5ik<\/strong><\/h3>\n

Nagu NutriLoop nimigi \u00fctleb, on oluline tekitada ringlus \u2013 restorani v\u00f5i kogukonna j\u00e4\u00e4tmed v\u00e4\u00e4rindatakse, sealt l\u00e4hevad nad p\u00f5llule, kus toidavad mulda. P\u00f5llul kasvatatud mahejuurikad j\u00f5uavad tagasi toitlustusasutustesse ja inimesteni.<\/p>\n

Eestis on j\u00e4\u00e4tmemajandus kohaliku omavalitsuse vastutada, kuid lisaks majanduslikule poolele on oluline ka keskkonna puhtana hoidmine. NutriLoopi mudel v\u00f5ib ainult raha vaadates olla m\u00f5nev\u00f5rra kallim tavalisest pr\u00fcgiveost, kuid boonusena saaks oluliselt v\u00e4hendada metaani ja CO2 \u00f5hkupaiskamist ning edendada pr\u00fcgi liigiti kogumist.<\/p>\n

Toitlustusasutused ja t\u00e4navafestivalid on katseteks juba varem enda bioj\u00e4\u00e4tmeid andnud, n\u00fc\u00fcd on k\u00e4igus ka pilootprojekt kolme restoraniga, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.<\/p>\n

P\u00f5llumeeste jaoks on plaanis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada erinevad tooted – millise ainega kasvatada tomatit, millisega hernest. Markko v\u00f5tab kokku: \u201cKui tekib kohalik suletud ring, kus p\u00f5llumees saab ise kohaliku v\u00e4etise abil mulla viljakust t\u00f5sta, mahetooted restorani viia ja j\u00e4\u00e4tmete kaudu p\u00f5llu jaoks uued toitained, ei ole ta enam Monsantost s\u00f5ltuv. See on suur samm toiduturvalisuse poole \u00fcle maailma.\u201d<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Markko n\u00e4eb lahendusena kogu p\u00f5llumajanduss\u00fcsteemi \u00fcmber m\u00f5testamist: \u201cOn tekkinud m\u00fc\u00fct, et keemiat peab kasutama, et see tuleb soodsam ja parem. Tegelikult tagab hea saagi viljakas muld. Samuti tuleks \u00fcmber m\u00f5elda vanad harjumused, nagu mulla katmata j\u00e4tmine ja k\u00fcndmine, mis k\u00f5ik v\u00e4hendab mulla viljakust.\u201d<\/p>\n

Viljakas muld on oluline ka kliimamuutustega kohanemisel \u2013 elurikas muld hoiab vett v\u00e4hemalt neli korda rohkem\u00a0 kui vaene muld ja nii on saagid vastupidavamad nii p\u00f5udadele kui \u00fcleujutustele.<\/p>\n

Vanad seadused, vana m\u00f5tlemine<\/strong><\/h3>\n

Hetkel aeglustab NutriLoopi tegevust ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud m\u00e4\u00e4rus, mis lubab bioj\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemist ainult kahel moel – kompostimine ja biogaas. Teine mure on vana m\u00f5tteviis, et j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5tteliselt transporti pr\u00fcgilasse ja ainus hanke tingimus on odavam hind. Muuta tuleb ka inimeste harjumusi, sest bioj\u00e4\u00e4tmete eraldi kogumine ei ole veel k\u00f5igi jaoks iseenesestm\u00f5istetav.<\/p>\n

Ka rahastuse leidmisel on v\u00e4ga vaja uut m\u00f5tlemist, mida kirjeldab ka Gunter Pauli \u00e4sja eesti keeles ilmunud raamatus \u201cSinine majandus 3.0\u201d: varem koosnes \u00e4ri \u00fchest p\u00f5hitegevusest, mis v\u00f5ttis loodusest tooraine ja j\u00e4ttis endast maja j\u00e4\u00e4tmed. Planeeti taastavad \u00e4rimudelid koosnevad ringlusest, kus on palju erinevaid komponente, mis loovad \u00fche suure terviku. Markko on kogenud t\u00e4pselt sedasama: \u201cRaskus rahastuse ligit\u00f5mbamisel on see, et haare on v\u00e4ga lai. Klassikaline investor tahab \u00fchte toodet v\u00f5i teenust, meie teenus koosneb nii paljudest komponentidest, et seda on keerulisem seletada.\u201d<\/p>\n

1<\/sup> Let\u2019s Do It World, mis toimus 15.09.2018 150 riigis.<\/p>\n

Koduleht: Nutriloop<\/a><\/p>\n

Kaanefoto:\u00a0Francesco Gallarotti<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Kuigi selle eesm\u00e4rgi logol on kirjas “kaotada n\u00e4ljah\u00e4da”, siis Eesti kontekstis leiame, et \u00f5ige nimi peaks olema “toit ja p\u00f5llumajandus”.\u00a0Maailmas visatakse hetkel minema umbes pool toodetud toidust, samal ajal kui pea 800 miljonit inimest on alatoitunud.\u00a0\u00d5ige majandamise korral varustaksid p\u00f5llumajandus, metsamajandus ja kalap\u00fc\u00fck k\u00f5iki tervisliku toiduga ja looksid inimv\u00e4\u00e4rse sissetuleku.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 2 kohta – toit ja p\u00f5llumajandus<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

NutriLoop on v\u00e4ike, kuid suure ambitsiooniga ettev\u00f5te \u2013 nende eesm\u00e4rk pole midagi v\u00e4hemat kui ringmajanduse mudel, mis viib bioj\u00e4\u00e4tmetes sisalduvad…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9960,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46],"class_list":["post-10087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10087"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10087\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10101,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10087\/revisions\/10101"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}