{"id":10107,"date":"2018-11-12T14:07:54","date_gmt":"2018-11-12T12:07:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10107"},"modified":"2018-11-13T08:36:46","modified_gmt":"2018-11-13T06:36:46","slug":"peaasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/peaasi\/","title":{"rendered":"Peaasi murrab m\u00fc\u00fcte vaimse tervise kohta"},"content":{"rendered":"

Maailma \u00f5nnelikkuse indeksi j\u00e4rgi on vaimse tervise probleemid k\u00f5ige suurem t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu segav tegur l\u00e4\u00e4nemaailmas. Hinanguliselt on Eestis igal ajahetkel 70 000 depressioonis inimest, erinevate vaimse tervise murede k\u00e4es kannatab umbes iga neljas inimene. Peaasi aitab veebiportaali, koolituste ja teadlikkuse t\u00f5stmisega ennetada vaimse tervise probleeme ning n\u00f5ustab abivajajaid.<\/b><\/p>\n

Anna-Kaisa Oidermaa on kliiniline ps\u00fchholoog ja pereterapeut. K\u00fcmme aastat tagasi t\u00f6\u00f6tas ta PERHi ps\u00fchhiaatriakliinikus ja n\u00e4gi, et vaimse tervise alast infot on eesti keeles v\u00e4ga v\u00e4he. \u201cSoovisime, et info oleks inimkeelne, t\u00f5endusp\u00f5hine ja mitte h\u00e4bistav. Kolleeg Erega tegime esimese lihtsa vaimse tervise lehe, kirjutasime seda vabatahtlikena ja p\u00e4evat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt\u201d.<\/p>\n

Algatust hakkasid toetama ka teised kolleegid ja hoo sai sisse n\u00f5ustamine. Viis aastat tagasi saadi suurem Norra rahastusega projekt, mis aitas meeskonnal h\u00fcppeliselt kasvada. N\u00fc\u00fcdseks on Anna-Kaisa Peaasi tegevjuht, meeskonnas on lisaks temale 25 osalise ajaga t\u00f6\u00f6tajat ja vabatahtlikku.<\/p>\n

Oluline, kuid n\u00e4htamatu probleem<\/b><\/h3>\n

Anna-Kaisa s\u00f5nul v\u00f5ib vaimse tervise mure elu jooksul tabada kuni 40% inimestest. \u201cKolm neljandikku vaimse tervise probleemidest algavad enne 24 eluaastat. See iseenesest ei ole katastroof, sest erinevate h\u00e4iretega saab elada, isegi m\u00f5nusalt. Paljudel juhtudel saab paraneda ja taastuda. Aga meie maal on see v\u00e4ga raske, sest \u00fchiskonnas on halvustamist, m\u00fc\u00fcte ja eksiarvamusi. Kui kardetakse midagi ette v\u00f5tta, l\u00fckatakse seda aina edasi ja probleemid kipuvad s\u00fcvenema. L\u00f5puks on palju raskem jalule t\u00f5usta ja august v\u00e4lja rabeleda\u201d, selgitab Anna-Kaisa.<\/p>\n

Sellised hoiakud on ajalooline taak – vaimse tervise muredega inimesi on sajandeid \u00fchiskonnast isoleeritud. M\u00f5nesaja aasta eest saadeti nad linnast v\u00e4lja v\u00f5i narrilaevaga merele, m\u00f5ned k\u00fcmned aastad tagasi sulgeti nad asutustesse.<\/p>\n

Anna-Kaisa r\u00e4\u00e4gib, et kuigi f\u00fc\u00fcsilist eraldamist ei peeta enam sobivaks, isoleeritakse teistmoodi k\u00e4itumisega inimesed n\u00fc\u00fcd peenemal kujul. \u201c\u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et keskmisest erinevaid inimesi kiputakse t\u00f5rjuma, n\u00e4iteks l\u00fclitatakse nad koostegemistest v\u00e4lja. Keerulisem on t\u00f6\u00f6le saada, seal p\u00fcsida v\u00f5i s\u00f5prussuhteid hoida, seda v\u00f5ib-olla ainult diagnoosi kohta k\u00e4ivate eelarvamuste p\u00e4rast, mille kohta pole tegelikult alust\u201d, arutleb Anna-Kaisa.<\/p>\n

\"\"

Foto: Sydney Sims<\/p><\/div>\n

Ideaalses olukorras v\u00f5iksid k\u00f5ik inimesed rakendada vaimse tervise h\u00fcgieeni ja oleksid teadlikud, kuidas hoida emotsionaalset heaolu, keskendumist ja suhteid. Vaimse tervisega seotud haigused v\u00f5iksid \u00fchiskonnas olla tavalised elu osad, nagu f\u00fc\u00fcsilised haigused, millega tuleb lihtsalt tegeleda.<\/p>\n

\u201cKui inimesel on kriis v\u00f5i halb enesetunne, siis ta teaks, mis on need sammud, mida ma saan ette v\u00f5tta. S\u00f5brad, klassikaaslased, \u00f5petajad ja t\u00f6\u00f6kaaslased oskasid adekvaatselt k\u00e4ituda ja olemas olla\u201d, kirjeldab Anna-Kaisa olukorda, mille poole nad p\u00fc\u00fcdlevad.<\/p>\n

 <\/p>\n

Koolitus, mis teenib ennast tagasi<\/b><\/h3>\n

Selleks, et j\u00f5uda enda eesm\u00e4rgini, t\u00f6\u00f6tab Peaasi mitmel rindel. Iga\u00fcks saab minna nende veebiportaali peaasi.ee, kus sel aastal on k\u00e4inud juba 150 000 inimest. Veebiportaali kaudu saab registreerida ka e-n\u00f5ustamisele, kus inimene saab spetsialistilt kiire ja asjaliku vastuse. \u201cSelle m\u00f5ju m\u00f5\u00f5tmine on keeruline, aga n\u00f5ustamise tagasisidest on n\u00e4ha, et 95% inimestest \u00fctlevad, et neil on sellest abi ja nad teavad, kuidas edasi minna. M\u00f5ned on ka \u00f6elnud, et see v\u00f5imalus on sellel hetkel tema elu p\u00e4\u00e4stnud\u201d.<\/p>\n

\u00d5petajatel ja noorsoot\u00f6\u00f6tajatel on v\u00f5imalik koolitustel osaleda, soovi korral saab koolitusi tellida ka t\u00f6\u00f6kohtadesse. Ettev\u00f5tete koolituste kohta on nad saanud tagasisidet, et lisaks vaimse tervise parandamisele annab see ka majanduslikku tulemuslikkust \u2013 kui inimesed saavad tulemuslikumalt t\u00f6\u00f6tada, teenib koolitusse investeeritud summa ennast tagasi.<\/p>\n

Pika t\u00f6\u00f6 tulemus<\/b><\/h3>\n

Nii Peaasja veebikeskkonna k\u00fclastajate kui n\u00f5ustamiste arv on t\u00f5usnud 20-30% aastas. \u201cNeed on numbrid, aga nendest on midagi p\u00f5hjapanevat keeruline j\u00e4reldada, hoiakute m\u00f5\u00f5tmine on keerulisem. See ei ole ainult meie t\u00f6\u00f6 tulemus, vaid koost\u00f6\u00f6, et vaimse tervise probleeme on hakatud rohkem diagnoosima, j\u00e4relikult on rohkem inimesi abi otsinud\u201d, r\u00f5\u00f5mustab Anna-Kaisa.<\/p>\n

\"\"

Peaasi meeskond suvep\u00e4evadel<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

Aastate jooksul on Peaasi aidanud organisatsiooniks kasvada ka Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisel, kes seisavad noorte vaimse tervise eest. Kui Peaasi koosneb peamiselt vaimse tervise ja noors\u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 spetsialistidest, siis noorteliikumine teab t\u00e4nap\u00e4eva noorte elust omast k\u00e4est.<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mustavad teda lood, kuidas keegi on Peaasjast saadud julguse ja teadmistega l\u00e4inud abi otsima pikaajalise depressiooni ja suitsiidim\u00f5tetega: \u201cInimesed kirjutavad, et vaatasin teie videosid ja see andis julgust juurde, et mitte h\u00e4bi tunda ja midagi ette v\u00f5tta\u201d.<\/p>\n

Anna-Kaisa leiab, et vaimse tervisega tegelemisest saab inimene vaid v\u00f5ita: \u201cKui saad julgust, et midagi muuta v\u00f5i vahendeid, et vaimset tervist turgutada, l\u00e4heb paremaks enda enesetunne ja l\u00e4hedaste elukvaliteet\u201d.<\/p>\n

Koduleht: Peaasi<\/a><\/p>\n

Fotod: Peaasi<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Tervise teemad on kogu maailmas inimestele \u00fched olulisemad. Kuigi Eestis on laste ja emade suremus minimaalne ja see osa puudutab pigem arenevaid riike, r\u00e4\u00e4gib tervise ja heaolu eesm\u00e4rk heaolust palju laiemalt. N\u00e4iteks Eestit puudutavad teemad on ka liiklussurmad, s\u00f5ltuvushaigused, puhas \u00f5hk, kemikaalid v\u00f5i tervishoiu rahastamine.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 3 kohta – tervis ja heaolu<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maailma \u00f5nnelikkuse indeksi j\u00e4rgi on vaimse tervise probleemid k\u00f5ige suurem t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu segav tegur l\u00e4\u00e4nemaailmas. Hinanguliselt on Eestis igal ajahetkel…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10108,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46],"class_list":["post-10107","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10107"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10107\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10120,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10107\/revisions\/10120"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}