{"id":10123,"date":"2018-11-13T10:05:31","date_gmt":"2018-11-13T08:05:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10123"},"modified":"2018-11-14T11:33:04","modified_gmt":"2018-11-14T09:33:04","slug":"roofit-solar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/roofit-solar\/","title":{"rendered":"Katus, mis toodab elektrit"},"content":{"rendered":"

Kui Andri Jagom\u00e4gi endale viis aastat tagasi maja hakkas planeerima, tahtis ta p\u00e4ikesest elektrit teha, kuid mitte maja v\u00e4limust eraldi paneelidega rikkuda. Selgus, et elektrit tootvat katusematerjali ei ole olemas. Sellest s\u00fcndis idee.<\/p>\n

Tallinna Tehnika\u00fclikooli Materjaliteaduse instituudis t\u00f6\u00f6tanud Andri veetis paar aastat teemat uurides ja materjale katsetades. Ligi kolm aastat tagasi s\u00fcndis ettev\u00f5te Roofit Solar Energy. 2017. aastal paigaldas ettev\u00f5te esimese elektrit tootva katuse, t\u00e4naseks on Eestis selline katus juba viiel majal.<\/p>\n

Eestis ei ole ju p\u00e4ikest?<\/strong><\/h3>\n

\"\"<\/p>\n

Seoses p\u00e4ikesepaneelidega tekib eestlasel tavaliselt kohe k\u00fcsimus \u2013 kas neid on meie kliimasse \u00fcldse m\u00f5tet paigaldada? Andri muigab ja selgitab, et p\u00e4ikest on meil sama palju kui P\u00f5hja-Prantsusmaal ehk oluliselt rohkem kui arvatakse. \u201cKui m\u00f5\u00f5tma hakata, siis numbrid ei valeta. Meie probleem on pigem see, et p\u00e4ike on aasta l\u00f5ikes eba\u00fchtlaselt jaotunud. Suvel on teda palju ja talvel on teda v\u00e4he, kuigi elektri tarbimine on vastupidine. Kindlasti ei saaks \u00e4ra elada ainult p\u00e4ikeseenergiast, aga \u00f5nneks oleme P\u00f5hja-Euroopa v\u00f5rgus ja saame kasutada teiste taastuvenergiat. Kui p\u00f5levkivist loobuksime, siis energia m\u00f5ttes saaksime hakkama,\u201d selgitab Andri.<\/p>\n

Kui p\u00e4ikesepaneel ja katusematerjal on sama asi, aitab see kaasa taastuvenergia laiemale levikule – paljud ei taha, et ilusal katusel oleks eraldi paneelid. M\u00f5nedes kohtades on eraldi paneelid ka keelatud, n\u00e4iteks milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikes piirkondades ja muinsuskaitseobjektidel. Uus energiat\u00a0tootev katusematerjal annab inimesele v\u00f5imaluse kasutada p\u00e4ikeseenergiat nii, et ei rikutaks \u00e4ra visuaalset pilti.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00a0<\/strong>10 korda looduss\u00f5bralikum<\/strong><\/h3>\n

Olen sageli m\u00f5elnud sellele, et kuna p\u00e4ikesepaneelide tootmiseks l\u00e4heb ka loodusressursse, siis kui palju on p\u00e4ikesepaneel fossiilsetest k\u00fctustest tegelikult looduss\u00f5bralikum? T\u00e4na ma saan l\u00f5puks vastuse.<\/p>\n

Andri selgitab: \u201cP\u00e4ikesest elektri tootmine on p\u00f5levkiviga v\u00f5rreldes 10 korda looduss\u00f5bralikum, sest kogu paneeli \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg tulebki valmistamisest, kasutamise k\u00e4igus ei tekita ta mingit saastet. Hetkel on need arvutused tehtud selle p\u00f5hjal, et Roofit.solar katus kestab v\u00e4hemalt 30 aastat, kuid tegelikkuses v\u00f5ib see aeg ka oluliselt pikem olla. Paneelid on v\u00e4ga pika kasutusajaga, kuna liikuvaid osi ei ole. \u00dckski teine elektri tootmise viis ei ole nii pika elueaga.\u201d<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes leiab Andri, et v\u00f5idavad k\u00f5ik: \u201cKlient saab katuse ja aastak\u00fcmneteks v\u00e4iksemad elektriarved, aga suurim kasusaaja on loodus ise, sest fossiilseid k\u00fctuseid kasutatakse v\u00e4hem. \u201d<\/p>\n

Koduleht: Roofit.solar<\/a>
\nFotod: Roofit Solar<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

\u00d6koloog Asko L\u00f5hmus: \u201cKuigi me peame ennast loodusrahvaks, on Eesti elanikel \u00fcks maailma suurimaid \u00f6koloogilisi jalaj\u00e4lgi. Eestlastel ei ole siin midagi kelkida oma keskkonnas\u00f5bralikkusega, kui me vaatame \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge, on Eesti maailmas 16. kohal. Me vajame umbes neli ja pool korda suuremat pindala kui maailmal meile pakkuda oleks. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kas iga Eesti inimene tahtis selline raiskav olevus olla. Me peame ennast ju v\u00e4ga loodusl\u00e4hedasteks. Kuidas see juhtus, et me niisugusteks muutusime? Ma v\u00e4idan, et see juhtus poliitika kaudu. Kui me m\u00f5tleme p\u00f5levkivi energeetikale ja n\u00fc\u00fcd ka nendele metsaraietele. Siin on skisofreeniline olukord, kus me oleme maailmas miski, mis me vist ise ei taha olla. See vajab n\u00fc\u00fcd lahendust.\u201d<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 7 kohta – j\u00e4tkusuutlik energia<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui Andri Jagom\u00e4gi endale viis aastat tagasi maja hakkas planeerima, tahtis ta p\u00e4ikesest elektrit teha, kuid mitte maja v\u00e4limust eraldi…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10125,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46],"class_list":["post-10123","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10123"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10123\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10142,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10123\/revisions\/10142"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10125"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10123"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10123"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}