{"id":10150,"date":"2018-11-16T11:39:44","date_gmt":"2018-11-16T09:39:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10150"},"modified":"2018-11-16T11:39:44","modified_gmt":"2018-11-16T09:39:44","slug":"nanofilter","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/nanofilter\/","title":{"rendered":"Nanofilter – lahendus puhta vee probleemile Maal?"},"content":{"rendered":"

Kui Eesti Nokiaks peetakse puhast loodust, siis \u00fcks selle v\u00f5tmek\u00fcsimusi on puhas vesi\u00a0 – kuidas puhastada t\u00f6\u00f6stuse reovett nii, et see ei h\u00e4vitaks loodust ega imbuks p\u00f5hjavette? Eesti Maa\u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tavad prantslastest teadlaste abielupaar, professor Erwan Rauwel ja doktor Protima Rauwel on leiutanud uudse nanotehnoloogial t\u00f6\u00f6tava filtri. See on odav ja nii t\u00f5hus, et suudab veest v\u00e4lja filtreerida raskemetallid, radioaktiivsed osakesed ja isegi ravimij\u00e4\u00e4gid, j\u00e4ttes samal ajal alles kasulikud mineraalid, n\u00e4iteks magneesiumi, kaltsiumi ja kaaliumi.<\/strong><\/p>\n

Erwan selgitab uudse filtri eeliseid: \u201eHetkel on parim lahendus vee puhastamiseks p\u00f6\u00f6rdosmoosi tehnoloogia, mis v\u00f5tab veest v\u00e4lja absoluutselt k\u00f5ik osakesed, ka head. Selle probleem on aga v\u00e4ga k\u00f5rge hind keskkonnale \u2013 \u00a0saja aastaga laguneb looduses p\u00f6\u00f6rdosmoosi filtrist 5%.\u201c Protima toob n\u00e4ite India firmast, kes on nende tootest huvitatud: \u201eNeil on 2000 veeautomaati \u00fcle India ja nad puhastavad kohaliku veev\u00e4rgi vee \u00fcle, mis on niigi suhteliselt puhas. P\u00f6\u00f6rdosmoosiga \u00fche liitri vee tootmisel tekib neli liitrit reovett, seda muuseas p\u00f5uale tundlikus kliimas.\u201c<\/p>\n

Puhas vesi kaob<\/strong><\/h3>\n

Kuigi Eestis on vett palju ja ei ole tunnet, et puhas joogivesi v\u00f5iks \u00e4ra kaduda, toob Protima laiema n\u00e4ite: \u201eKogu maailma veest on magevesi ainul 2,5%. \u00dcle poole sellest ehk 1,5% on liustikes, mis juba sulavad ja mereveega segunevad. J\u00e4rele j\u00e4\u00e4b 1% magevett, seda on v\u00e4ga v\u00e4he. Hetkel on n\u00e4iteks Mehhikos nii t\u00f5sine probleem saastatusega, et inimeste oodatav eluiga on vaid 40-50 aastat, lapsed ei kasva eakohaselt ja inimesed on sageli haiged. K\u00f5ik need h\u00e4dadad on tulnud vaid sellest, et puhast vett ei ole\u201c. Protima usub, et nanofilter saaks oluliselt aidata ka Kirde-Eesti kaevanduspiirkondade elanikele puhta vee tagamisel. \u201eSuur osa Eesti vett on t\u00f5esti puhas, kuid maapiirkondades on liigset rauda ja mangaani, isegi kerget radioaktiivsust,\u201c r\u00e4\u00e4gib Protima.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Erwan lisab tumeda ennustuse: \u201e20-30 aasta p\u00e4rast on puhas vesi haruldus ja selle p\u00e4rast s\u00f5ditakse. Me peame midagi ette v\u00f5tma, sest muidu tullakse ja v\u00f5etakse viimane puhas vesi kogugkondadelt, kus seda veel on, \u00fcksk\u00f5ik kui palju j\u00f5udu v\u00f5i raha see n\u00f5uab.\u201c<\/p>\n

Vett reostab enamasti inimtegevus – t\u00f6\u00f6stus, intensiivne p\u00f5llumajandus ja halb j\u00e4\u00e4tmete kasutamine. Erwan toob n\u00e4ite: \u201eKaevandus reostab suurusj\u00e4rgus 100 000 tonni vett aastas, kuid odavam on maksta saastetasu kui vett puhastama hakata.\u201c<\/p>\n

\u00dcmber t\u00f6\u00f6deldav filter<\/strong><\/h3>\n

Filter ise t\u00f6\u00f6tab lihtsalt \u2013 see koosneb 99% liivast ja 1% nanoosakestest, mis haagivad enda k\u00fclge raskemetallid, radioaktiivsed osakesed ja lagundab isegi ravimij\u00e4\u00e4gid. \u00dcks gramm nanoosakesi suudab siduda kaks grammi reostust, mis on kordades parem, kui praegu kasutusel olevad sarnased filtrid. Kui filter t\u00e4is saab, l\u00e4heb see \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele ja seda saab uuesti kasutada \u2013 kuumutamisega eraldatakse liivast metall ja muud osakesed. Puhas liiv l\u00e4heb uue filtri sisse, metallid saab aga t\u00fc\u00fcbi kaupa metalliturul maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Ainus erand on tugevalt radioaktiivsed osakesed, sel puhul saab filtrist teha turvalise j\u00e4\u00e4tmete hoidmise s\u00fcsteemi. Erwan toob v\u00f5rdluse praeguse tehnoloogiaga, kus radioaktiivsed j\u00e4\u00e4gid on betooni sees: \u201eKui betoon ajaga praguneb ja vesi sealt l\u00e4bi uhub, satub ka saaste taas maapinda. Meie filtri puhul saab radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmetega saastunud liiva kuumutades klaasiks muuta \u2013 see v\u00f5ib k\u00fcll praguneda, kuid sealt ei leki midagi.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Praeguseks on Protima ja Erwani \u00fchine ettev\u00f5tte PRO-1 NanoSolutions leidnud esimese koost\u00f6\u00f6partneri Eestist, kelle eesm\u00e4rk on laeva reovesi nii h\u00e4sti \u00e4ra puhastada, et selle v\u00f5iks ilma v\u00e4himagi saastehirmuta merre tagasi lasta. Protima selgitab: \u201eMootori pesemisel saadakse viskoosne, keemiast paks vedelik. Sealt eraldatakse tahket ainet nii palju kui v\u00f5imalik, filtreeritakse mehhaaniliselt ja viimane etapp on k\u00e4ib meie filtrist l\u00e4bi. P\u00e4rast seda vastab vesi Euroopa Liidu normidele, mida on v\u00e4ga keeruline saavutada.\u201c Erwan n\u00e4itab kahte katseklaasi, esimeses laeva reovesi ja teises puhastatud vesi (fotol parempoolsed). Nuusutan ja t\u00f5esti, esimene kollakas tuub l\u00f5hnab tugevalt atsetooni j\u00e4rgi, teises tundub olevat k\u00f5ige tavalisem vesi.<\/p>\n

\u00a0<\/strong>\u00c4ppe on lihtsam rahastada<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige suurem probleem on aga investorite leidmine. Siiamaani on teadlased saanud toetust vaid teadust\u00f6\u00f6ks, mis on nende leiutise alus, kuid see rahastus on vaid akadeemilise suunitlusega ja tootearendust sellega teha ei saa.<\/p>\n

Protima r\u00e4\u00e4gib, et nad tahaksid hea meelega tootmishoone ehitada Eestisse, mis annaks t\u00f6\u00f6kohti ja aitaks ka Eesti vett paremini puhastada. Selleks l\u00e4heks vaja miljon eurot, mis aitaks suuremahulise tootmise t\u00f6\u00f6le saada. Kohalike investorite huvi on aga leige, kuna raha soovitakse teenida kiiresti ja palju. \u201eEesti on IT-usku, \u00e4ppide valmistamist toetatakse meeleldi, kuid need on olemasolevate teadmiste baasil tehtud asjad. Uusi tehnoloogiaid ei soovita rahastada, turule tulek v\u00f5tab aega ja palju t\u00f6\u00f6d.\u201c<\/p>\n

\u00a0<\/strong>Vesi on kestliku tuleviku alus<\/strong><\/p>\n

\u201eKestlikkus k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es sotsiaal-majandusliku m\u00f5juga ja selle juures on vesi \u00fclioluline. Kui meie looduslikud ressursid ammenduvad, ei ole majanduslikust edust mingisugust kasu. Me peame \u00f5ppima, kuidas anda Maale tagasi k\u00f5ik see, mille oleme viimasel ajal sealt v\u00e4lja riisunud,\u201c leiab Protima. Erwan j\u00e4\u00e4b m\u00f5tlikuks: \u201eMaa on meie tegevuse t\u00f5ttu pidanud maksma k\u00f5rget hinda. Kui me j\u00e4tkame looduse kurnamist, et v\u00f5idujooksus esimesed olla, peame ka meie l\u00f5ivu maksma.\u201c<\/p>\n

Koduleht: PRO1 NanoSolutions<\/a><\/p>\n

Fotod: Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"Veepuudus, vee halb kvaliteet ja puudulik kanalisatsioon m\u00f5juvad halvasti vaeste perede toidulauale, toimetulekule ja haridusv\u00f5imalustele. P\u00f5ud p\u00f5hjustab kannatusi maailma k\u00f5ige vaesemates riikides, s\u00fcvendades n\u00e4lga ja alatoitumust.<\/p>\n

Kui arvame, et Eestis on veega k\u00f5ik korras, siis pole see kaugeltki nii – l\u00e4\u00e4nemaailmas on suur probleem n\u00e4iteks uriiniga kanalisatsiooni j\u00f5udvad ravimij\u00e4\u00e4gid, mida filtrid ei suuda eemaldada ja mis p\u00f5hjustavad suurt kahju kaladele ning vee-elustikule. Kirde-Eestis reostavad p\u00f5hjavett p\u00f5levkivikaevandused, mille t\u00f5ttu on kohalikud elanikud oluliselt sagedamini haiged kui mujal Eestis.<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 6 kohta – puhas vesi ja kanalisatsioon<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui Eesti Nokiaks peetakse puhast loodust, siis \u00fcks selle v\u00f5tmek\u00fcsimusi on puhas vesi\u00a0 – kuidas puhastada t\u00f6\u00f6stuse reovett nii, et…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10151,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46,21],"class_list":["post-10150","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10150"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10154,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10150\/revisions\/10154"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10151"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10150"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10150"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}