{"id":10198,"date":"2018-11-21T10:49:11","date_gmt":"2018-11-21T08:49:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10198"},"modified":"2018-11-21T10:49:37","modified_gmt":"2018-11-21T08:49:37","slug":"emu-zero-waste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/emu-zero-waste\/","title":{"rendered":"Uus \u00f5ppetool muudab j\u00e4\u00e4tmed toodeteks"},"content":{"rendered":"

Eesti Maa\u00fclikooli plaan luua j\u00e4\u00e4tmevabade tehnoloogiate (zero waste<\/i>)1<\/sup> \u00f5ppetool s\u00fcndis kahe naise koost\u00f6\u00f6st \u2013 Ivi J\u00f5udu on EMU Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia \u00f5ppetooli hoidja, Piia P\u00e4\u00e4so Polli Aiandusuuringute Keskuse juhataja. Enne seda, kui nad hakkasid koos kirjutama rahastustaotlust \u00f5ppetooli loomiseks, polnud kaks naist sisuliselt koost\u00f6\u00f6d teinud. Ivi ja Piia naeravad: \u201c\u00dcksk\u00f5ik kui h\u00e4sti v\u00f5i halvasti sellel \u00f5ppetoolil tulevikus l\u00e4heb, k\u00f5ige olulisem tulemus on juba saavutatud, me teeme omavahel igap\u00e4evaselt koost\u00f6\u00f6d.\u201d<\/strong><\/p>\n

Ivi on hariduselt keemik ja sattus EMUsse saatuse tahtel, piimaga seotud keemiateemasid uurima: \u201cK\u00f5igepealt tegin endale selgeks, mis on piim ja piimatootmine, seej\u00e4rel hakkasin \u00f5petama, n\u00fc\u00fcd kaks aastat olen \u00f5ppetoolis v\u00e4gesid juhtinud.\u201d Piia on hoopis \u00e4rijuhtimise taustaga ja sattus Pollisse \u00fche projekti dokumentatsooni haldama.<\/p>\n

Polli aiandusuuringute Keskuses on sordiaretusega tegeletud olnud juba \u00fcle 70 aasta. \u201cKui juba on aiad ja sordiaretus, siis tuli juurde s\u00e4ilimistingimuste uurimine. Seej\u00e4rel loodi kompetentsikeskus, et v\u00e4\u00e4rindada taimede tootmisj\u00e4\u00e4ke. Kuid selleks ajaks, kui keskus valmis sai, oli zero waste<\/i> maailmas v\u00e4ga popularne. Meil on olemas teadmine toorainest ja biokeemiast, aga v\u00e4\u00e4rindamise poolt ja pulbrist-\u00f5list toidu tegemist ei ole \u00fcldse. Kui Tartus on p\u00f5hir\u00f5hk piim, liha, pagaritooted ja Pollis v\u00e4rske kraam, siis loodav \u00f5ppetool katab need m\u00f5lemad teemad,\u201d selgitab Piia.<\/p>\n

\"\"

Piia P\u00e4\u00e4so ja Ivi J\u00f5udu<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

Seast j\u00e4\u00e4b ainult kisa<\/b><\/h3>\n

Toidu tootmisel tekib k\u00f5rvalsaadusi tonnides, mida hetkel ei kasutata toiduks ega millekski muuks. J\u00e4\u00e4gid sisaldavad valku, rasva, vitamiine, mineraale ja kiudaineid, millest saab v\u00e4ga k\u00f5rgv\u00e4\u00e4rtusliku toote. Taimse toote puhul on j\u00e4\u00e4k vahel isegi k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega kui algne toode.<\/p>\n

Piia meenutab, et \u00fcks vaarikatootja tuli Pollisse, ta pressis vaarikad mahlaks ja k\u00fcsis, et mida ta j\u00e4\u00e4gist teha saab. \u201cT\u00e4na m\u00fc\u00fcb ta vaarikaseemne\u00f5li, mis m\u00f5jub h\u00e4sti p\u00e4ikesekaitsena ja soovitatakse allergikutele. Ma arvan, et vaarika\u00f5li toob isegi rohkem sisse kui vaarikamahl. Sama lugu on marjajahuga, mis on tegelikult kuivatatud ja jahvatatud pressimisj\u00e4\u00e4k,\u201d arutleb Piia.<\/p>\n

\u201cTooraine kasvatamine on meie kliimas tohutult kulukas ja siis visatakse pool minema. Inimesed on viimasel ajal teadlikumad, tootmine m\u00f5jutab paratamatult keskkonda ja kui midagi on juba loodud, siis tuleb k\u00f5ik \u00e4ra kasutada. Loomade puhul on ka tootmists\u00fckkel v\u00e4ga pikk, aga j\u00e4\u00e4kide kasutamist on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga v\u00e4heseks. Lihtsalt \u00f6eldes on meie t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk minna tagasi vanasse talupidamisse, kus seast j\u00e4i peale tapmist j\u00e4rgi ainult kisa,\u201c selgitab Ivi.<\/p>\n

Kavalad nipid toovad kasu<\/b><\/h3>\n

Piia toob n\u00e4ite, kuidas lihtsad nipid annavad parema tulemuse: \u201cPressime k\u00f5ik \u00f5unamahla juba aastasadu. Tegelikkuses annab \u00f5un rohkem mahla kui enne s\u00fcgavk\u00fclmutada ja siis pressida, magusam tuleb ka.\u201d<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuses saab kombineerida ka taimede ja loomse tooraine parimaid omadusi. N\u00e4iteks on EMUs uuritud taimsete ekstraktide kasutamist liha s\u00e4ilitamisel v\u00f5i piimasaaduste rikastamist taimelisanditega. \u201cHerne valku v\u00f5iks jogurtis kasutada, aga herne maitset enamus inimesi jogurti juurde ei taha,\u201d muigab Piia.<\/p>\n

Teadus on k\u00f5ige alus<\/b><\/h3>\n

\u201cEttev\u00f5tjatega koost\u00f6\u00f6s teeme rakendusuuringuid p\u00e4ris palju, aga tootja huvi on ju kitsalt enda tooraine, ta tahab kiirelt tulemuseni j\u00f5uda. Meie soovime uurida p\u00f5hjalikumalt, et meil oleks laiem teadmine juba j\u00e4rgmiste projektide jaoks. Saaksime ka ise keskusena suuniseid anda – millised on t\u00fc\u00fcpilised j\u00e4\u00e4gid, mida ja kuidas kasutada. Kui \u00f5ppetool teeb alusuuringud \u00e4ra, saavad neid kasutada k\u00f5ik soovijad,\u201d selgitab Piia.<\/p>\n

Oluline on ka teadlaste j\u00e4relkasv, hetkel neid lihtsalt ei ole. Ivi leiab, et valdkonda on vaja palju populariseerida: \u201c\u00dcks tulemus v\u00f5iks olla, et noored tulevad ja tahavad teadust teha. Rakendusteadus on populaarne ja seda rahastatakse, aga selleks on vaja baasteadust, mille rahastus on kahjuks imetilluke ja me ei p\u00e4\u00e4se lihtsalt pildile. Loodame, et meie \u00f5ppetool aitab tuua baasteadmist, mille peale saaks ehitada rakenduse. Lisaks saaks ka riik v\u00e4\u00e4rtuslikku infot, kuidas lahendada toidu ja j\u00e4\u00e4tmete teemad,\u201d r\u00e4\u00e4gib Ivi.<\/p>\n

Tulevik on t\u00e4is v\u00f5imalusi<\/b><\/h3>\n

Hetkel on tulemustest vara r\u00e4\u00e4kida. 1. jaanuarist 2019 hakkab t\u00f6\u00f6le \u00f5ppetooli uus juht. Esialgu tuleb ta viieks aastaks, mis teaduses on v\u00e4ga l\u00fchike aeg. Esimene \u00fclesanne on kaardistada, millised j\u00e4\u00e4gid Eestis k\u00f5ige sagedamini \u00fcle j\u00e4\u00e4vad ja kui palju neid on milline ehk tooraine uutele toodetele.<\/p>\n

Samal ajal tuleb luua t\u00e4iesti uus s\u00fcsteem, kuidas erinevad \u00fcksused maa\u00fclikoolist ja erasektorist saaksid k\u00f5ige paremini koost\u00f6\u00f6d teha ning ning leida ka rahastus j\u00e4rgnevateks aastateks.<\/p>\n

Ivi v\u00f5tab kestlikkuse m\u00f5tte kokku \u00fche lausega, mis sobib nii Eesti kui loodava \u00f5ppetooli kohta: \u201cRessursiefektiivne ja keskkonda s\u00e4\u00e4stev, et saaks kesta ja toimida j\u00e4tkuvalt.\u201d<\/p>\n

1 <\/sup> Ametlik nimetus on Toidu- ja k\u00f5rvalsaaduste t\u00e4ieliku v\u00e4\u00e4rindamise tehnoloogiate \u00f5ppetool.<\/p>\n

Koduleht: Eesti Maai\u00fclikool<\/a>\u00a0ja Polli Aiandusuuringute Keskus<\/a><\/p>\n

Fotod: Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"<\/p>\n

Kuna maailma riigid on nii innovatsiooni kui taristu m\u00f5ttes v\u00e4ga erineval tasemel, tuleb sellega tegeleda igas kohas vastavalt vajadusele. N\u00e4iteks on paljudes arenguriikides probleem puuduvad teed, kuna iga arenguabiks antud 1 euro kohtaviivad suurkorporatsioonid maksudest k\u00f5rvale hoidmisega umbes 10 eurot maksuraha nendest riikidest v\u00e4lja. Samas on nii Aasia kui Aafrika v\u00e4ga vilkad tehnoloogilise innovatsiooni eestvedajad.<\/p>\n

Eestis t\u00f5useb l\u00e4hiajal ilmselt suurimaks innovatsiooniga seotud k\u00fcsimuseks ringmajandus – kuidas toota nii, et ka j\u00e4\u00e4tmed muutuksid tooraineks ning toode oleks pika kasutueaga ning ka selle l\u00f5pus saaks sellest midagi uut toota?<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 12 kohta –\u00a0s\u00e4\u00e4stev tootmine ja tarbimine<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Maa\u00fclikooli plaan luua j\u00e4\u00e4tmevabade tehnoloogiate (zero waste)1 \u00f5ppetool s\u00fcndis kahe naise koost\u00f6\u00f6st \u2013 Ivi J\u00f5udu on EMU Toiduteaduse ja…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10199,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46,33],"class_list":["post-10198","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10198"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10198\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10205,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10198\/revisions\/10205"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}