{"id":10236,"date":"2018-11-28T13:58:58","date_gmt":"2018-11-28T11:58:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10236"},"modified":"2018-11-28T13:58:58","modified_gmt":"2018-11-28T11:58:58","slug":"zelatiinist-tehtud-uudne-nahk-saastab-loodust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/zelatiinist-tehtud-uudne-nahk-saastab-loodust\/","title":{"rendered":"\u017delatiinist tehtud uudne nahk s\u00e4\u00e4stab loodust"},"content":{"rendered":"

Mari-Ann Meigo ja M\u00e4rt-Erik Martens plaanivad hakata tootma uudset materjali, mis on naturaalse naha omadustega, kuid palju looduss\u00e4\u00e4stlikum. Enamik maailma nahast on kroompargitud ja kui \u00fche ruutmeetri \u00a0naha tegemiseks l\u00e4heb 5000 liitrit vett, siis Gelatex nahk vajab vaid 65 liitrit. Veel olulisem on aga see, et erinevalt v\u00e4ga m\u00fcrgisest naha parkimise meetodist on nende materjal tehtud ainult looduslikest materjalidest.<\/strong><\/p>\n

M\u00f5lemad ettev\u00f5tte asutajad olid ka varem erinevate materjaliga tegelenud, kuid kohtusid \u00fclikoolis \u00a0\u2013 Mari-Ann \u00f5ppis Tartu \u00dclikooli magistrantuuris ettev\u00f5tlust ja tehnoloogia juhtimist, M\u00e4rt-Erik \u00f5ppis samas \u00fclikoolis materjaliteadust. Algselt oli M\u00e4rt-Erikul m\u00f5te teha \u017eelatiinist kangaid hoopis meditsiinis\u00fcsteemi jaoks. \u00a0Mari-Ann soovis aga magistrit\u00f6\u00f6d kirjutada \u00f6kotekstiili teemaga seonduvalt. \u201cAvastasin, et samas \u00fclikoolis uuriti uudset materjali, kuigi alguses oli segane, kuidas saab \u017eelatiin olla keskkonnas\u00f5bralik alternatiiv nahale, see on ju ka loomsest toorainest,\u201d selgitab Mari-Ann.<\/p>\n

Mari-Ann ja M\u00e4rt-Erik hakkasid k\u00f5igepealt uurima naturaalse naha tootmise tagamaid. M\u00e4rt-Erik meenutab, et avastused ei olnud r\u00f5\u00f5mustavad: \u201cLeidsime, et hetkel saastab naha tootmine kohutavalt loodust. Puhas joogivesi reostatakse kemikaalidega – \u00fche ruutmeetri naha tootmiseks kulub 2,4 kilo kemikaale. Osa j\u00e4\u00e4b naha sisse, osa lastakse maailma meredesse. Meie nahk ei vaja \u00fcldse kemikaale ja toorainet ehk \u017eelatiini tehakse loomsetest j\u00e4\u00e4tmetest nagu kondid, nahk, k\u00f5\u00f5lused, mis Eestis p\u00f5letatakse lihtsalt \u00e4ra.\u201d<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Mari-Ann naerab, et l\u00f5puks nende koost\u00f6\u00f6st magistrit\u00f6\u00f6d ei tulnudki, tuli hoopis ettev\u00f5te: \u201cOleme selle kallal t\u00f6\u00f6tanud kaks aastat ja isegi n\u00fc\u00fcd on veidi vara tulemustest r\u00e4\u00e4kida. Meie materjal on muutunud sadu kordi tugevamaks, kuid selle ala spetsialistide s\u00f5nul on viis aastat keskmine aeg, kui v\u00f5iks hakata tulemusi n\u00e4gema. Me tahaks ikka kiiremini j\u00f5uda.\u201d<\/p>\n

Keskkonnas\u00f5bralikkus peab olema reegel<\/strong><\/h3>\n

M\u00f5lemad ettev\u00f5tte asutajad on seda meelt, et Gelatex peab j\u00f5udma masstootmisesse. Kuigi suurtootmine on enamasti loodust reostav, leiab Mari-Ann, et ka praegust s\u00fcsteemi annab muuta keskkonnas\u00f5bralikumaks: \u201cKas masstotmine v\u00f5iks muutuda selliseks, millel ei ole jalaj\u00e4lge? Hetkel ei saa suurtootmises kasutada keskkonnas\u00f5bralikke materjale, sest neid ei saa toota suurtes kogustes. Isegi orgaanilist puuvilla ei jaguks k\u00f5ikidele tehastele, kui nad sooviksid sellele \u00fcle minna. Meie materjali j\u00e4tkub niikaua, kui inimesed s\u00f6\u00f6vad liha. Hetkel l\u00e4heb raisku 25% loomsest toorainest, see p\u00f5letatakse v\u00f5i maetakse maha,\u201d selgitab Mari-Ann.<\/p>\n

Kui siht on suurtootjad, tuleb lisaks naha kvaliteedile m\u00f5elda ka tootmiskiirusele. M\u00e4rt-Erik n\u00e4itab, et\u00a0 materjal koosneb fiibritest. \u201cAlguses saime toota kiirusega pool grammi materjali tunnis. Siis pidime leidma t\u00e4iesti uue tehnoloogia, n\u00fc\u00fcd v\u00f5imaldab see meil ca 1000 korda kiiremini toota.\u201d<\/p>\n

M\u00e4rt-Erik l\u00fckkab \u00fcmber ka m\u00fc\u00fcdi, et loodushoidlikud materjalid on kallimad. \u201cKasusaaja on hinna m\u00f5ttes ka r\u00f5ivatootja, sest meie materjal on odavam. Samuti saavad kasu nii tarbija kui meid \u00fcmbritsev keskkond – kunstnahk kulub kiiresti, kuid selle lagunemisprotsess kestab sadu aastaid. Meie materjal on suhteliselt l\u00fchikese ajaga biolagunev,\u201d lisab ta.<\/p>\n

K\u00fcll aga ei peaks kartma, et Gelatex nahk s\u00fcgisel vihmase ilmaga jalga \u00e4ra laguneb \u2013 biolagunemiseks on vaja pidevat niiskust, baktereid ja mikrofloorat. Kui tarbija soovib, et tema uudsest nahast toode kaua kestaks, on hooldus sarnane naturaalse nahga, n\u00e4iteks kingi tuleb samamoodi kuivatada ja kreemitada.<\/p>\n

Aeg lendab<\/strong><\/h3>\n

K\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse ei ole aga raha, vaid hoopis aeg. M\u00e4rt-Erik tunneb, et neil ei ole midagi investorite puudusel tegemata j\u00e4\u00e4nud, kuna hetkel on veel k\u00e4sil teadusuuringud ja materjali v\u00e4lja arendamine: \u201cMe ei ole veel investoreid kaasanud, sest tunneme, et me ise pole valmis. M\u00f5tleme endast kui startupist ja seal t\u00f6\u00f6tatakse tavaliselt hea idee toel tehnoloogia v\u00e4lja kiiresti v\u00e4lja. Kuid meie oleme teadusp\u00f5hine startup ja teeme asju, mida varem pole tehtud. Teadus vajab palju aega ja katsetamist.\u201d<\/p>\n

Mari-Ann leiab, et see on ka isiklikus plaanis k\u00f5ige keerulisem \u00fclesanne: \u201cKui arendus v\u00f5tab nii metsikult aega, siis endal tekib tunne, et kas \u00fcldse j\u00f5uame tulemuseni? Motivatsiooni \u00fcleval hoidmine on oluline, teaduse puhul ei ole nii, et paned ajakava paika ja nii l\u00e4hebki,\u201d muigab Mari-Ann.<\/p>\n

Keemiavaba tulevik<\/strong><\/h3>\n

Kui palun M\u00e4rt-Erikul kujutleda tulevikku sellisena, nagu k\u00f5ige parema stsenaariumi j\u00e4rgi v\u00f5iks minna, j\u00e4\u00e4b ta hetkeks m\u00f5tlikuks: \u201cK\u00f5ige ideaalsemal juhul hakatakse kasutama j\u00e4tkusuutlikku, looduss\u00f5bralikku materjali. See t\u00e4hendab, et oleks v\u00f5imalik teha tootmishoone ja 3 aasta p\u00e4rast oleks realistlik toota 400 000 ruutmeetrit materjali aastas. Meie kasutame \u00fche looma saadusi kolm korda efektiivsemalt ja sellega oleks v\u00f5imalik kokku hoida 1 miljon kilogrammi kemikaale ning 64 miljonit liitrit vett. Hetkel kasvatatakse palju loomi ainult naha p\u00e4rast, siis poleks see enam vajalik.\u201d<\/p>\n

Koduleht: Gelatex<\/a><\/p>\n

Fotod: Gelatex<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"<\/p>\n

Hetkel kahjustavad kliimamuutused k\u00f5iki riike k\u00f5ikidel kontinentidel. See h\u00e4irib riikide majandust ja m\u00f5jutab elusid, minnes rahvale, kogukondadele ja riikidele juba praegu kalliks maksma, aga tulevikus veelgi rohkem. Jah, Eesti p\u00f5hiline probleem on p\u00f5levkivi, mis seab meid maailma saastajate edetabelis 15. kohale, mis on v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00f5rge, eriti arvestades, et peame ennast loodusrahvaks. Lisaks sellele tuleb aga t\u00f5siselt tegeleda uute viiside v\u00e4lja m\u00f5tlemisega, kuidas toota niimoodi, et see loodust ja kliimat v\u00f5imalikult v\u00e4he m\u00f5jutaks.<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 13 kohta – kliimamuutused<\/a>.<\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mari-Ann Meigo ja M\u00e4rt-Erik Martens plaanivad hakata tootma uudset materjali, mis on naturaalse naha omadustega, kuid palju looduss\u00e4\u00e4stlikum. Enamik maailma…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10239,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46,25],"class_list":["post-10236","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs","tag-kliimamuutused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10236"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10236\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10245,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10236\/revisions\/10245"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10239"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}