![\"\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2219_Soomaa-National-park_Sven-Zacek-1.jpg\")
Soomaa. Foto: Sven Zacek<\/p><\/div>\n
Kliimamuutuste kontekstis on m\u00e4rgala pea ainuke kooslus maismaal, mis seob s\u00fcsinikku pikajaliselt, aastatuhandeteks. Me ei m\u00f5tle sellele, kuid turbast pool on s\u00fcsinik.<\/p>\n
Loodusest saadud kasu on \u00fcritatud ka rahasse \u00fcmber arvutada – k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumad \u00f6kos\u00fcsteemid on korallrifid ja juba teisel kohal on m\u00e4rgalad, mis pakuvad meile n\u00f6 teenuseid, mida me ise ei suudaks luua.<\/p>\n
Eesti soodest oleme umbes poole \u00e4ra kuivendanud. \u201cSiirdesoo on hea j\u00f5hvikaala, inimesed panevad t\u00e4hele, et need kaovad. K\u00f5ige rohkem oleme kaotanud madalsoid. Kui n\u00e4ete siledat p\u00f5ldu, kus on kraavid sees, siis see on endine madalsoo ja neid enam tagasi ei saa. Hea on see, et meil on s\u00e4ilinud tuumikud – servaalad on kuivendatud, aga soo keskmine osa on rabana s\u00e4ilinud. See on Eesti \u00fcks m\u00e4rk,\u201d selgitab Marko.<\/p>\n
Taastavad kopad t\u00f6\u00f6tavad<\/b><\/h3>\n
Sel p\u00e4eval, kui meie Markoga Tartus juttu ajame, l\u00e4hevad t\u00f6\u00f6le ka soid taastavad kopad. Eestis on umbes 5000 hektarit juba taastatud, raha on olemas kokku 20 000 hektari kuivendatud soode ja 2000 hektari vanade turbakaevandusalade taastamiseks.<\/p>\n
Marko r\u00e4\u00e4gib, miks on Eesti soode taastamine eriline: \u201cMeil on hea suhtlus vabakonna, teadlaste ja riigi vahel, mis ei ole tavaline. Selle tulemus on riiklik looduskaitse arengukava, kus on kirjas eesm\u00e4rgid hektarite kaupa, kui palju soosid taastatakse. Enamus taastamist\u00f6id k\u00e4ib kaitse all olevatel aladel, kus varem tehtud kahju ehk kuivendust p\u00fc\u00fctakse v\u00e4hendada. Taastatavad sood on valitud selle j\u00e4rgi, et teeksime t\u00f6\u00f6d k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumatel aladel, kus on k\u00f5ik s\u00e4ilinud kogu kompleksina. Ma ei tea, et selline kava oleks \u00fchelgi teisel riigil. Tavaliselt tehakse projekti kaupa, nii palju kui j\u00f5utakse\u201d.<\/p>\n
Taastamine ei ole aga nii lihtne, kui esmapilgul paistab. Marko toob n\u00e4ite: \u201cOsaliselt kuivendatud metsa on kolinud metsis, kellel pole kuskil mujal enam elada. Kui v\u00f5tame metsa maha, et ainult lagesood teha, h\u00e4vineb metsis. Otsuseid teeme kohap\u00f5hiselt – me teame, kus nad elavad ja seal me metsa ei puutu. T\u00e4na on maa kasutus nii internsiivne, et kui h\u00e4vitame elukoha, siis pole tal kuskile minna\u201d.<\/p>\n
Eestis on hetkel taastamisel k\u00f5ige paremad ja suuremad sookompleksid, t\u00e4nu sellele saame v\u00e4ga unikaalsed sood, rabad ja mineraalsaared, kus on v\u00f5ib-olla Eesti ainukesed loodusmetsad veel s\u00e4ilinud.<\/p>\n
\u201cKompleksi sees elavad ka inimesed, kellel on v\u00e4ga unikaalne p\u00e4randkultur, sest nad pidid hakkama saama v\u00e4ga raskes keskkonnas – k\u00f5ik teavad Soomaa viiendat aastaaega. See elustiil ei saa olla lahus maastikust. Kui me h\u00e4vitame keskkonna, pole ka elustiilil ja p\u00e4randil v\u00f5imalust s\u00e4ilida. Kogu maailmas on m\u00fc\u00fcgil t\u00e4pselt samad kaubam\u00e4rgid, kuid see kooslus on meile unikaalne\u201d, v\u00f5tab Marko meie jutu kokku.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/15-8kosysteemid-150x150.jpg\")
Maailma rahvaarvu kasvamisega t\u00f5useb ka surve \u00f6kos\u00fcsteemidele ehk looduskeskkonnale, t\u00e4nu millele on inimestel v\u00f5imalik elada. Looduslikud ressursid on piiratud ja inimtegevus raiskab ning kahjustab neid j\u00e4rjest enam: \u00f5hu ja vee kvaliteet halveneb, maailma kalavarud l\u00f5ppevad \u00fclep\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu, kahjurite ja haiguste lained on sagedasemad. \u00d6kos\u00fcsteemide hoidmisest enam ei piisa, neid tuleb taastada, et ka meie lastel oleks v\u00f5imalik juua puhast vett ja hingata puhast \u00f5hku.<\/p>\n