{"id":10253,"date":"2018-12-03T10:22:45","date_gmt":"2018-12-03T08:22:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10253"},"modified":"2018-12-10T10:33:15","modified_gmt":"2018-12-10T08:33:15","slug":"flydog-marine-merepoi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/flydog-marine-merepoi\/","title":{"rendered":"Merepoi m\u00f5\u00f5dab veekogude tervist"},"content":{"rendered":"

Andri Laidre ja Karl-Kristo Vene asutasid FlyDog Marine k\u00fcmmekond aastat tagasi, t\u00e4naseks aitavad nende v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ainulaadsed poid m\u00f5\u00f5ta vee-elustiku tervist aastal\u00e4bi, seda nii Eestis, Soomes kui Rootsis.<\/strong><\/p>\n

Andri ja Karl olid koolivennad ja \u00f5ppisid inseneriks. Kui tekkis plaan enda ettev\u00f5te asutada, olid olulised kriteeriumid eetika ja loodushoid. Andri meenutab: \u201cMeie m\u00f5te oli see, et maailmas on niigi palju asju, inseneride \u00fclesanne ei ole neid veel juurde toota. Kui j\u00f5uame oma tooteni, siis v\u00f5iks sellest olla kasu nii inimestele kui loodusele\u201d.<\/p>\n

\u201cMe ei tahtnud teha turundusp\u00f5hist toodet, vaid vajadusp\u00f5hist toodet. Enne, kui ettev\u00f5tteni j\u00f5udsime, t\u00f6\u00f6tasime koos TT\u00dcs, minu magistrit\u00f6\u00f6 oli veeteede ametile j\u00e4\u00e4poi tegemine. Usun, et mul l\u00e4ks see h\u00e4sti, minust sai tol hetkel natuke poiekspert Eestis\u201d, muigab Karl.<\/p>\n

Andri s\u00f5nul on nende tootevalikust k\u00f5ige \u00e4gedam toode selline poi, kus andureid keritakse \u00fcles ja alla ning n\u00e4itusid saab v\u00f5tta erinevatelt s\u00fcgavustelt, n\u00e4iteks iga tund ja igalt meetrilt. \u201cParameetrid on tavaliselt temperatuur, sool, lahustunud hapnik, h\u00e4gusus, f\u00fctoplankton. Kui s\u00fcsteem on pinnal, peab ta talveks v\u00e4lja tooma, p\u00f5hjapoid t\u00f6\u00f6tavad ka talvel. Meie poi on k\u00e4inud kuni 100 meetri peal L\u00e4\u00e4nemeres\u201d, r\u00e4\u00e4gib Andri.<\/p>\n

Minevik, olevik ja tulevik \u00fches seadmes<\/strong><\/h3>\n

\u201cOlukorras, kus keskkonnaprobleemid l\u00e4hevad j\u00e4rjest teravamaks, kuid sinna keegi \u00e4mbriga raha juure ei kalla, peab olema efektiivne v\u00f5imalus veekogude seisukorda m\u00f5\u00f5ta. Andmed v\u00f5ivad olla v\u00e4\u00e4rtuslikud hoopis k\u00fcmne aasta p\u00e4rast, kui tekib probleem. Me alles t\u00e4na n\u00e4eme, kui olulilised on merevee temperatuuri m\u00f5\u00f5tmisandmed 200 aasta tagusest ajast. Tol ajal v\u00f5ib-olla arvati, et see on \u00fcks lollakas, kes kraadiklaasiga vees solistab\u201d, selgitab Karl.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Vahepeal helistame Alo Laasile Eesti Maa\u00fclikoolist, kes toob v\u00e4ga hea n\u00e4ite, kuidas poidelt saadud info aitab ajas tagasi minna: \u201cN\u00e4iteks, kui Saadj\u00e4rves oli kalade suremine, j\u00f5udsid inimesed kohale alles siis, kui p\u00f5hjused olid juba l\u00e4inud. Kas juhiti m\u00fcrgiseid aineid j\u00e4rve? Veekogud saavad sageli m\u00fcrkidega ise hakkama, veeelustik seob v\u00f5i tarbib selle \u00e4ra ja kahjustus pole kohene. P\u00f5hjuste teada saamiseks tuleb m\u00f5\u00f5tma hakata juba varem.\u201d<\/p>\n

Praktilise poole pealt saab poidega m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks vee-ettev\u00f5tetelt v\u00f5i p\u00f5llumajandusest p\u00e4rineva reostuse j\u00f5udmist L\u00e4\u00e4nemerre. Mida rohkem ja detailsemalt teame \u00f6kos\u00fcsteemi kohta, seda paremaid poliitilisi otsuseid saab teha, et loodust minimaalselt kahjustada. \u201cEi saa \u00f6elda, et sulgeme kogu merega seotud majandustegevuse t\u00e4ielikult, aga saame \u00f6elda, kui palju saab merd koormata\u201d, r\u00e4\u00e4gib Andri.<\/p>\n

Randa, sadamasse, j\u00f5ele<\/strong><\/h3>\n

Sel kevadel l\u00e4ks esimene pisikene poi t\u00f6\u00f6le kaatrisadamasse Jurmala l\u00e4hedale. N\u00fc\u00fcd n\u00e4evad sadama kasutajad ja ranna k\u00fclastajad reaalajas temperatuuri ja tuule kiirust. Samuti v\u00f5iksid tulevikus randades t\u00f6\u00f6tavad poid \u00fcles leida sinivetikad, kuid p\u00e4ris automaatseks vee kvalitteedi m\u00f5\u00f5tmist veel muuta ei saa – on olemas ka vastikuid kemikaale, mida saab m\u00f5\u00f5ta vaid laboris, sest v\u00f5ivad h\u00e4da teha ka v\u00e4ga v\u00e4ikeses konsentratsioonis.<\/p>\n

Hetkel on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel ka lahendus v\u00e4ikesaartele. \u201cArenguriikides on palju v\u00e4ikeseid kogukondi, kes s\u00f5ltuvad j\u00f5gede veest ja kasutavad seda joogiveena. Kui on suured vihmaperioodid, j\u00f5uab tulvaveega alla mulda ja muud prahti ning sellel perioodil on j\u00f5evee kvaliteet ohtlik. S\u00fcsteem saaks aidata kohalikku vee-ettev\u00f5tet, et sel perioodil nad ei kasuta j\u00f5e vett v\u00f5i puhastavad seda rohkem\u201d, selgitab Andri.<\/p>\n

Kajakad \u00f5petavad<\/strong><\/h3>\n

Karl meenutab nende k\u00f5ige naljakamad n\u00e4idet tarkusest, mida koolist ei saa. \u201cMeil on \u00fcks mehhaaniline kaablikerija. Tahtsime k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti teha, et kui \u00fcks asi liigub, siis ta v\u00f5iks olla m\u00e4\u00e4ritud – liigub paremini ja ei kulu. Kuu aja p\u00e4rast j\u00e4i s\u00fcsteem kinni ja oli t\u00e4iesti l\u00e4bi kulunud, s\u00fcsteem oli lihvimispastat meenutavat ollust t\u00e4is. Selgus, et kajakatel on vahel igav ja neile meeldib t\u00e4psust lasta kollaste asjade pihta. Kajakate v\u00e4ljaheide on abrasiivne, see j\u00e4i m\u00e4\u00e4rde k\u00fclge kinni ja kulutas k\u00f5ik l\u00e4bi. Loobusime m\u00e4\u00e4rdest, vahetasime materjalid v\u00e4lja ja saime poi kenasti t\u00f6\u00f6le. Arvuti taga ei ole v\u00f5imalik selliseid asju v\u00e4lja m\u00f5elda. V\u00f5ib olla hea ettevalmistus ja toode, aga on vaja kilomeetreid ja tunde, et oma vead l\u00e4bi teha\u201d, naerab Karl.<\/p>\n

Ettev\u00f5tjatelt on ka uuritud, kas nad on rohelised? Karl toob n\u00e4ite: \u201cKui klassikalises m\u00f5ttes v\u00f5tta, et tootmisisend on liitium ja tina, selles m\u00f5ttes ei ole me \u00fcldse rohelised. Aga tulemit on v\u00f5imatu lihtsasti m\u00f5\u00f5ta v\u00f5i skaalale panna. Usume, et meie seadmel on palju rohkem lootust keskkonnale kaasa aidata kui Tesla autol. M\u00f5nes m\u00f5ttes aitame leida infot uppuva laeva lekete kohta\u201d.<\/p>\n

Koduleht: Flydog Marine<\/a><\/p>\n

Fotod: Flydog Marine<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"70% meie hingatavast \u00f5hust on ookeanie toodetud.\u00a0Enamuse hapnikust toodavad pisikesed meretaimed ehk phytoplankton, <\/i>mis elab vee l\u00e4hedal ja liigub koos hoovustega. Ta teeb t\u00e4pselt sama, mis tavalised taimed \u2013 fotos\u00fcnteesib p\u00e4ikesevalgusest hapnikku. Samal ajal hindavad teadlased, et 2050. aastaks on meres kaalult rohkem plastikut kui kala, mis h\u00e4vitab\u00a0 kogu ookeani elustikku.<\/p>\n

Maailma kalapaatide laevastik on nii suur, et ta tema p\u00fc\u00fcgiv\u00f5imsus on 2.5 korda suurem kui maailmas kala. See t\u00e4hendab, et peame teadlikult tegelema ookeanide ja mereressursside hoidmise ja taastamisega.<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 14 kohta – ookeanid ja mereressursid.<\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Andri Laidre ja Karl-Kristo Vene asutasid FlyDog Marine k\u00fcmmekond aastat tagasi, t\u00e4naseks aitavad nende v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ainulaadsed poid m\u00f5\u00f5ta vee-elustiku…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10254,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46,21],"class_list":["post-10253","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10253","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10253"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10253\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10257,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10253\/revisions\/10257"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10254"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10253"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10253"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10253"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}