{"id":10260,"date":"2018-12-06T11:33:14","date_gmt":"2018-12-06T09:33:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10260"},"modified":"2018-12-06T11:37:53","modified_gmt":"2018-12-06T09:37:53","slug":"aruanne-kestlik-areng","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/aruanne-kestlik-areng\/","title":{"rendered":"Kestlik areng – kuidas Eestil l\u00e4heb?"},"content":{"rendered":"

Kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamist saab v\u00f5rrelda mitmev\u00f5istlusega: k\u00f5igil aladel saadud tulemus loeb. \u00dchtki eesm\u00e4rki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale \u00fcleilmsete eesm\u00e4rkide oluline s\u00e4ilitada ka kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.<\/strong><\/p>\n

Kestliku arengu eesm\u00e4rgid on kutsunud vaatama Eesti arengule laiemalt. Esimest korda avaldatakse Eestis j\u00e4tkusuutlikkuse n\u00e4itajad, l\u00e4htudes \u00dcRO tegevuskavast\u00a0\u201eMuudame maailma: s\u00e4\u00e4stva arengu tegevuskava aastaks 2030\u201c<\/a>. Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse jaoks oluline teema\u00a0\u2013 kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus\u00a0\u2013 on \u00fcleilmsete eesm\u00e4rkide k\u00f5rval v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt pildil.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamiseks tuleb suunata nii \u00fchiskonna kui majanduse arengut, Eestil on oma probleemid, eelisvaldkonnad ja vaatenurk.<\/p>\n

 <\/p>\n

Probleemid: ebav\u00f5rdsus Eestis ei v\u00e4hene<\/h3>\n

Kui t\u00f5sised probleemid on Eestis nende 17 eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisega? See, kui suuri pingutusi tuleb j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks teha, ei ole praegu \u00fcleilmseltki selge. Eesti olukorra v\u00f5rdluspilt Euroopa Liidu riikidega n\u00e4itab andmete p\u00f5hjal, et meil on kesisem seis viie eesm\u00e4rgi puhul: tervis ja heaolu, ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine, s\u00e4\u00e4stev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuse leevendamine ning linnade ja asumite j\u00e4tkusuutlikkus. Siiski peab arvestama, et k\u00f5ik ei ole andmete t\u00f5ttu p\u00e4ris v\u00f5rreldav, n\u00e4iteks linnade ja asumite j\u00e4tkusuutlikus.<\/p>\n

\"\"

S\u00e4\u00e4stev tootmine ja tarbimine – Eesti on neljas j\u00e4\u00e4tmete tekitaja ELis.<\/p><\/div>\n

K\u00fcmne aasta v\u00f5rdluses on nelja halvemal positsioonil oleva eesm\u00e4rgi n\u00e4itajate olukord siiski paranenud. Nii on paranenud enamik n\u00e4itajaid tervise ja heaolu valdkonnas ning olmej\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tt ja keskkonnajuhtimise rakendamise n\u00e4itajad s\u00e4\u00e4stva tootmise ning tarbimise eesm\u00e4rgi all. \u00a0Mitmete n\u00e4itajate poolest oleme siiski mahaj\u00e4\u00e4jate hulgas koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuigi \u201ev\u00e4ntame\u201c neist edasi tunduvalt kiiremini, ei ole see olnud piisav, et juhtr\u00fchmale j\u00e4rele j\u00f5uda. Sellised n\u00e4itajad on n\u00e4iteks: tootlikkus, oodatav eluiga, tervena elada j\u00e4\u00e4nud aastad, v\u00e4lditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse. Vaid ebav\u00f5rdsuse v\u00e4henemise kehvas kohas ei ole enamiku trendide korral n\u00e4ha paranemist. Kuigi sissetulekute erinevus teiste riikidega v\u00e4heneb, ei ole eestisisestes sissetulekutes ega ka arstiabi k\u00e4ttesaadavuses positiivset muutust.<\/p>\n

\"\"

Kliimamuutused – p\u00f5levkivi viib Eesti kasvuhoonegaaaside n\u00e4itajad ELi halvimate sekka<\/p><\/div>\n

K\u00f5igi n\u00e4itajate hulgas vilguvad siin ja seal nn\u00a0punased tuled\u00a0\u2013 need on n\u00e4itajad, kus oleme Euroopa Liidu kolme viimase hulgas. \u00d5nneks on mitmed neist siiski paranemas. N\u00e4iteks kasvuhoonegaaside heide ja happevihmasid p\u00f5hjustavate gaaside emissioon v\u00e4henevad ning energia ja ressursitootlikkus suurenevad. Samuti v\u00e4heneb sooline palgal\u00f5he ja liiklus\u00f5nnetustes kannatanute arv.<\/p>\n

Edu ei tohi k\u00e4est lasta<\/h3>\n

Teistest parem on olukord samuti viie eesm\u00e4rgiga: toiduga kindlustatus, j\u00e4tkusuutilk p\u00f5llumajandus, kvaliteetne haridus, \u00fcleilmne koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkide saavutamiseks ning ookeanid ja mereressursid, lisaks meile iseomane\u00a0 kultuuriruumi eluj\u00f5ulisuse tagamine. \u00dclej\u00e4\u00e4nus oleme keskmisel tasemel.<\/p>\n

Eesm\u00e4rkidest, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt heal kohal, on haridusvaldkond juba viimased k\u00fcmme aastat olnud edukas: k\u00f5rgharitute, elukestvas \u00f5ppes ja huvihariduses osalejate ning tippsooritustasemel \u00f5pilaste hulk suureneb. Samuti v\u00e4heneb nende madala haridustasemega noorte osa, kes ei j\u00e4tka \u00f5pinguid. M\u00f5nes eduvaldkonnas on n\u00e4ha ka n-\u00f6\u00a0k\u00e4estlaskmist. N\u00e4iteks toiduga kindlustamise ja j\u00e4tkusuutliku p\u00f5llumajanduse eesm\u00e4rgi puhul on Euroopa Liidus positiivsetena paistvad p\u00f5llumajanduse kemiseerimise madalad n\u00e4itajad siiski kasvamas.<\/p>\n

\"\"

Haridus – elukestva \u00f5ppe osas oleme \u00fcle keskmise<\/p><\/div>\n

Eredalt \u201erohelised tuled\u201c on meie edulood, millega oleme teistele riikidele eeskujuks. Meil on enim tippsooritustasemel \u00f5pilasi, Euroopa Liidu v\u00f5rdluses soodsas seisundis elupaigat\u00fc\u00fcpe ja liike. Samuti on valitsemissektori v\u00f5lg ja energias\u00f5ltuvus euroliidu madalaimad.<\/p>\n

\u00dcleilmsete eesm\u00e4rkide saavutamisele suunatud tegevus toimub ka kultuurikeskkonnas. Muudele positiivsetele suundumustele vastandub kontrastina see, et Eesti kultuuriruumi eesm\u00e4rgi n\u00e4itajatel\u00a0\u2013 loomulik iive, summaarne s\u00fcndimuskordaja ja eesti keele k\u00f5nelejate arv\u00a0\u2013 on trend negatiivne.<\/p>\n

Eesti k\u00f5ige olulisemate n\u00e4itajate kogumik<\/h3>\n

Tegemist on nn esimese t\u00f5mmisega uuest n\u00e4itajate valikust, mille kohta Statistikaameti peadirektor Mart M\u00e4gi \u00fctleb eess\u00f5nas: “Teie k\u00e4es on Eesti \u00fchiskonna k\u00f5ige olulisemate n\u00e4itajate kogumik. S\u00e4\u00e4stev areng tervikuna on t\u00e4htsam kui\u00a0iga \u00fcksiku n\u00e4itaja tulem. S\u00e4\u00e4stva arengu eesm\u00e4rgid on seatud selleks, et parandada elukvaliteeti ja heaolu majanduse arengu kaudu, kaitstes samal ajal keskkonda ja edendades sotsiaalset \u00f5iglust. “.<\/p>\n

Statistikaamet avaldas 30.\u00a0novembril kogumiku\u00a0\u201eS\u00e4\u00e4stva arengu n\u00e4itajad\u201c,<\/a>\u00a0mis loodetavasti toob Eesti lugejale l\u00e4hemale muidu ehk \u00fcsna kaugeks j\u00e4\u00e4vad \u00dcRO arengueesm\u00e4rgid. 17\u00a0eesm\u00e4rgi kaupa \u00fcles ehitatud\u00a0seireraamistik<\/a>us<\/a> on 87 n\u00e4itajat nii ajalises kui rahvusvahelises v\u00f5rdluses. Kogumikus rulluvad lahti Eesti tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed, meie edu ja ebaedu nii Euroopa Liidu kui rahvusvahelises kontekstis. Detailirohke sissevaade Eesti arengule kestliku arengu eesm\u00e4rkide alusel sai teoks Riigikantselei, Statistikaameti ja s\u00e4\u00e4stva arengu t\u00f6\u00f6r\u00fchma koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Peale\u00a0veebikogumiku<\/a>\u00a0on\u00a0veebinurk<\/a>\u00a0ja\u00a0andmebaasitabelid<\/a>, millele lisandub ka tulevikus interaktiivne juhtimislaud.<\/p>\n

Artikkel on mugandatud Statistikaameti blogipostitusest “J\u00e4tkusuutlik areng kui \u00fcleilmne mitmev\u00f5istlus<\/a>”<\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua selgitus m\u00f5istete kohta:<\/em><\/p>\n

Kestlikust arengust r\u00e4\u00e4kides on eesti keeles kasutuses v\u00e4hemalt kolm m\u00f5istet – s\u00e4\u00e4stev, j\u00e4tkusuutlik ja kestlik. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud kasutab s\u00f5na “kestlik areng”, kuna see on oma olemuselt k\u00f5ige laiem. Kestliku arengu valkonnad on muu hulgas ka koost\u00f6\u00f6, demokraatia v\u00f5i sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja nende puhul tekitaks segadust, kui r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks s\u00e4\u00e4stvast demokraatiast v\u00f5i j\u00e4tkusuutlikust v\u00f5rd\u00f5iguslikkusest.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamist saab v\u00f5rrelda mitmev\u00f5istlusega: k\u00f5igil aladel saadud tulemus loeb. \u00dchtki eesm\u00e4rki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10266,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[40],"class_list":["post-10260","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-sdg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10260"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10260\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10271,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10260\/revisions\/10271"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10266"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}