{"id":10274,"date":"2018-12-06T13:11:07","date_gmt":"2018-12-06T11:11:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10274"},"modified":"2018-12-06T13:17:05","modified_gmt":"2018-12-06T11:17:05","slug":"2018-huvikaitse-ulevaade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/2018-huvikaitse-ulevaade\/","title":{"rendered":"2018 huvikaitse \u00fclevaade"},"content":{"rendered":"

Detsembri saabudes on hea tagasi vaadata l\u00f5ppevale aastale. Saame \u00f6elda, et sel aastal sai palju tehtud, kuid vajadus huvikaitse j\u00e4rele on j\u00e4rjest suurem. Loodame, et meie t\u00f6\u00f6 l\u00e4heb uuel aastal veelgi m\u00f5jusamale ringile.<\/strong><\/p>\n

Poliitikate sidusus<\/h3>\n

Poliitikate sidusus on tegelikult poliitikakujundajate horisondil juba aastast 1992. Selle eesm\u00e4rk on teha kindlaks, et k\u00f5ikides kohalikes ja rahvusvahelistes poliitikates arvestatakse kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskondlikku m\u00f5\u00f5det ning head valitsustava. Teoorias tundub see loogiline, kuid praktikas hoopis keerulisem.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dcks ilmekamaid n\u00e4iteid on p\u00f5levkivi temaatika Eestis, kus tuleb arvestada nii energiajulgeolekut ja elektriga varustatust, kuid ka p\u00f5hjavee olukorda, CO2 heitmeid ning m\u00f5ju kohalike inimeste tervisele. Kui kahe esimese valdkonna m\u00f5ju on selge, siis viimastega tegelemine n\u00f5uab olulist suunamuutust. <\/span><\/p>\n

Kevadel tellisime Praxiselt ka\u00a0<\/span>uuringu<\/span><\/a>, mille j\u00e4rgi on Eestis poliitikate sidususe alane teadlikkus suhteliselt madal, see uuring oli aluseks ka mitmele huvikaitse t\u00f6\u00f6suunale.\u00a0<\/span>Septembri l\u00f5pus toimus ka<\/span> seminar<\/span><\/a>, kus osalesid nii riigisektori, erasektori kui ka vabakonna esindajad, et t\u00f5sta teadlikust, tutvustada poliitikate sidususe olemust ning \u00f5ppida Soome n\u00e4idetelt. Selgus, et \u00fcks olulisemaid edu faktoreid on kaasamine – kui seadusloomesse kaasatakse palju eri sektorite partnereid, on tulemuseks sidusamad seadused. <\/span><\/p>\n

Novembris kutsusime koost\u00f6\u00f6s UNESCO Rahvsuliku Komisjoni ja Riigikantseleiga Eestisse OECD <\/span>eksperdid<\/span><\/a>, kes koolitasid meie ametnike ja viisid l\u00e4bi praktilise t\u00f6\u00f6toa ringmajanduse teemal.<\/span><\/p>\n

Rahastus<\/h3>\n

Lisaks poliitikate sidususele on meie jaoks t\u00e4htis<\/span> adekvaatne arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamine<\/a>, eriti oluline on see 2019. aastal vastuv\u00f5etava uue Euroopa Liidu<\/span> mitmeaastase finantsraamistiku<\/span><\/a> vaates. Suvel arutasime teemat oma liikmetega ja v\u00f5ttes inspiratsiooni oma katuseorganisatsioonilt CONCORD, panime kokku m\u00f5tted ja ideed, mida meie selles raamistikus n\u00e4ha tahame<\/a><\/span>.<\/span> L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Euroopa Liidu N\u00f5ukogus k\u00fcsis meie arvamusi ka V\u00e4lisministeerium.<\/span><\/p>\n

Iga-aastase protseduurina aitasime kaasa Euroopa Liidu arengurahastust vaatleva raporti<\/span> AidWatch2018<\/a> s\u00fcnnile, mis kahjuks n\u00e4itab, et esimest korda kaheteistk\u00fcmne aasta jooksul on EL-i arengurahastus langenud.<\/span><\/p>\n

Uude aastasse ja tulevikku<\/h3>\n

\u00dcks aasta viimaseid, aga meie arvates ka t\u00e4htsamaid arutelusid toimub <\/span>V\u00e4lispoliitika Arengukava 2030<\/b> \u00fcle, kuhu AK\u00dc ka oma ettepanekud tegi. Arutelud ning arengukava loomine j\u00e4tkub ka 2019 aasta alguses ning meie jaoks on t\u00e4htsamad teemad sealgi m\u00f5ju ja poliitikate sidusus.<\/span><\/p>\n

Detsember on alles alanud ning Eestimaad on aega-ajalt katnud ka lumevaip, kuid<\/span> kui kauaks<\/span><\/a> ? Hetkel on Poolas, Katowices toimumas \u00fcks suurima t\u00e4htsusega konverentse kliimateemadel –<\/span> COP24<\/span><\/a>. Hoiame diskussioonidel silma peal ja tuletame otsustajatele meelde, et ambitsioonikas plaan kliimaga tegemiseks on mitte ainult t\u00e4htis, vaid vajalik, et tulevastel p\u00f5lvedel oleks meie planeedil v\u00f5imalik elada – sellest kuulete rohkem juba tuleval n\u00e4dalal.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Detsembri saabudes on hea tagasi vaadata l\u00f5ppevale aastale. Saame \u00f6elda, et sel aastal sai palju tehtud, kuid vajadus huvikaitse j\u00e4rele…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10278,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,7],"tags":[28,40],"class_list":["post-10274","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-uudised","tag-poliitikate-sidusus","tag-sdg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10274"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10274\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10285,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10274\/revisions\/10285"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}