{"id":10306,"date":"2018-12-10T10:32:47","date_gmt":"2018-12-10T08:32:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10306"},"modified":"2018-12-12T12:44:25","modified_gmt":"2018-12-12T10:44:25","slug":"liikumine-mis-toi-kokku-17-miljonit-vabatahtlikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/liikumine-mis-toi-kokku-17-miljonit-vabatahtlikku\/","title":{"rendered":"Liikumine, mis t\u00f5i kokku 17 miljonit vabatahtlikku"},"content":{"rendered":"

\u00a0<\/strong>Teeme \u00c4ra! on kodanikuliikumine, mis algas Eestis 2008. aastal, kui 50 000 inimest \u00fchinesid, et viie tunni jooksul koristada \u00e4ra kogu riik. K\u00fcmme aastat hiljem, 15. septembril 2018 toimus Teeme \u00c4ra! Maailmakoristus, mis \u00fchendas koristustalgutele miljonid inimesed. <\/strong><\/p>\n

Teeme \u00c4ra! on maailma ajaloo suurim kodanikuliikumine. EV100 programmi osana oli see eestlaste kingitus maailmale meie riigi 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul. 24 tunni jooksul koristasid maakera v\u00e4hemalt 158 riiki ja 17 miljonit inimest. Loo tegemise hetkeks loeb staap veel statistikat kokku, l\u00f5plikud arvud selguvad aasta l\u00f5pus, sest lisandub\u00a0 veel riike, kus koristustalgud ilma v\u00f5i haiguspuhangute t\u00f5ttu edasi l\u00fckati.<\/p>\n

\u00a0<\/strong>Koristamine on vahend, mitte eesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n

Maailmakoristuse v\u00f5rgustike juht Heidi Solba selgitab, et maailmakoristuse liikumine on palju enamat kui lihtsalt koristamine: \u201cTahame m\u00f5jutada maailmas elavate inimeste k\u00e4itumisharjumusi, ettev\u00f5tete tootmist ning seadusandlust, mis aitaks kaasa pr\u00fcgivaba maailma tekitamisele ja hoidmisele. Oleme katal\u00fcsaatorid maailma puhastumise poole ja praktiline tegevus on see, mille kaudu inimesed muutuvad\u201d.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Peale maailmakoristust on j\u00e4rgmine samm puhta maailma plaani (Keep It Clean Plan<\/em>) ellu viimine. See on parimate praktikate koorekiht kogu maailmast, kus n\u00f5uanded on jagatud sektorite kaupa \u2013 eraisikud, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusfirmad, valitsused. Selle eesm\u00e4rk on anda n\u00f5u, kuidas minna \u00fcle ringmajandusele ja olla pr\u00fcgivaba.<\/p>\n

\u201cRiigid on plaani ellu viimises v\u00e4ga erinevatel arenguastmetel. Osades riikides on peaaegu k\u00f5ik punktid t\u00e4idetud, osades pole midagi. M\u00f5nedel on v\u00e4ga oluline minna edasi koristusp\u00e4evadega, aga on riike, kus see pole enam esimene prioriteet. Koos koristamine toodab v\u00f5imekust koost\u00f6\u00f6ks, annab suurema pildi liikumisest, toob partnereid ja selle pinnalt on lihtsam edasi minna puhta maailma plaaniga\u201d, r\u00e4\u00e4gib Heidi.<\/p>\n

Ta toob n\u00e4iteks Bali saared, mis on v\u00e4ga turismile suunatud, kuid kus on meres nii palju pr\u00fcgi, et vees h\u00f5ljuvad m\u00e4hkmed lendavad sukeldujatele n\u00e4kku. \u201cIlmselt ei l\u00e4he sinna tagasi ei surfarid ega sukeldujad. Aga iga riigi pr\u00fcgiprobleem on k\u00f5igi riikide probleem, ega Bali pr\u00fcgi ei tule ainult Indoneesiast\u201d, selgitab Heidi.<\/p>\n

Globaliseeruva majanduse h\u00e4dad<\/strong><\/h3>\n

Maailma pr\u00fcgiprobleemil on mitu p\u00f5hjust. Esimese neist saab kokku v\u00f5tta maailma arenguga: \u00a0elanikkond kasvab, kaubandus globaliseerib ja on seotud pakenditega, valikuid tehakse odavuse pinnalt. \u201cAjalooliselt on riikide j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse praktikad on v\u00e4ga erinevad. Indoneesias, Indias ja osades Aafrika riikides on kaubanduse areng olnud kiirem kui teadlikkuse areng. Varem s\u00f5i inimene ainult orgaanilist, viskas koore tee serva ja see sai varsti mullaks. T\u00e4nap\u00e4eva pakend on plastik, mis ei k\u00f5dune, kuid selle teadvustamine on eraldi t\u00f6\u00f6\u201d, toob Heidi n\u00e4ite.<\/p>\n

Lisaks on vaja teadlikkust sellest, mis probleemid tekivad pr\u00fcgi kuhjudes – mitmes Aafrika riigis on probleemid puhta joogvee, puudulike kommunikatsioonide ja pr\u00fcgi t\u00f5kestatud \u00e4ravooluga, mis tekitavad haiguspuhanguid. N\u00e4iteks, 15. septembril ei saanud Zimbabwe ja Jeemeni lapsed koristustalgutele tulla, kuna sel ajal olid epideemiad ja inimeste liikumist piirati.<\/p>\n

Kolmandaks on paljudes riikides puudulik j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus, riigil on madal v\u00f5imekus midagi muuta ja on ka korruptsiooni. \u201cMis iganes otsuseid maailma tasemel \u00fches v\u00f5i teises suures teemas tehakse, enamasti on need m\u00f5jutatud erahuvidest. Kes on huvitatud plastiku tootmisest v\u00f5i hanke v\u00f5idust, sellisel juhul on v\u00e4ga raske muutusi tuua. Kodaniku\u00fchiskond on see h\u00e4\u00e4l, kes suudab v\u00f5ib-olla seda muuta, et survestada riike h\u00e4id otsuseid tegema\u201d, usub Heidi.<\/p>\n

Puhtamast maailmast v\u00f5idavad k\u00f5ik<\/strong><\/h3>\n

Kui suudaksime puhta maailma plaani ellu viia, v\u00f5idaksid k\u00f5ik. K\u00f5ige rohkem n\u00e4eb seda tavaline inimene, kellel on t\u00e4nu sellele tervist rohkem. Kasusaaja on ka \u00e4risektor, kui m\u00f5elda ringmajanduse, innovaatilise pakendit\u00f6\u00f6stuse ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse peale. Kolmandaks v\u00f5idab ka riik, sest puhas loodus kutsub turiste ning terve elukeskkond t\u00e4hendab, et tuleb v\u00e4hem meditsiinikuludesse panustada.<\/p>\n

Heidi leiab, et kestlik areng on holistiline l\u00e4henemine teemadele, oskus n\u00e4ha suuremas pildis. \u201cSee annab v\u00f5imaluse integreerida valdkondi, et lahendused oleksid t\u00f5esliselt kestlikud.\u201d<\/p>\n

Koduleht:\u00a0Let’s Do It World<\/a><\/p>\n

Fotod: Let’s Do It World<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"<\/p>\n

\u00dcle maailma on mured v\u00e4ga sarnased – loodus h\u00e4vineb, ebav\u00f5rdsus suureneb nii riikide sees kui riikide vahel. Kuigi majandus kasvab, teenivad selle pealt suures osas\u00a0tulu vaid k\u00f5ige rikkamad (Oxfami raporti kohaselt l\u00e4ks 82% 2017. aastal teenitud tulust kogu maailmas vaid 1% k\u00f5ige rikkamate inimeste k\u00e4tte). Olukorra muutmiseks on vaja koost\u00f6\u00f6d teha, nii vaba\u00fchenduste, riikide kui ettev\u00f5tete vahel.<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 17 kohta – \u00fcleilmne koost\u00f6\u00f6.<\/a><\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0Teeme \u00c4ra! on kodanikuliikumine, mis algas Eestis 2008. aastal, kui 50 000 inimest \u00fchinesid, et viie tunni jooksul koristada \u00e4ra…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10303,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46],"class_list":["post-10306","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10306"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10306\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10320,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10306\/revisions\/10320"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10306"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10306"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}