{"id":10309,"date":"2018-11-30T10:33:24","date_gmt":"2018-11-30T08:33:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10309"},"modified":"2018-12-10T10:42:31","modified_gmt":"2018-12-10T08:42:31","slug":"lahisuhtevagivald-peab-peidust-valja-tulema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/lahisuhtevagivald-peab-peidust-valja-tulema\/","title":{"rendered":"L\u00e4hisuhtev\u00e4givald peab peidust v\u00e4lja tulema"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esoleva aasta k\u00fcmne kuuga on Eestis l\u00e4hisuhtev\u00e4givallast teatatud rohkematel kordadel kui kogu eelmise aasta peale kokku. Politsei usub, et need numbrid on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa ehk umbes 10 kuni 20 protsenti tegelikkusest.<\/strong><\/p>\n

Kolmap\u00e4evase seisuga on t\u00e4navu politseid teavitatud l\u00e4hiusuhtev\u00e4givallast 9910 korral. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itja Krista Aas selgitab, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumite arvu kasv ei t\u00e4henda, et meil oleks l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda rohkem, vaid viitab inimeste teadlikkuse t\u00f5usule ja ametkondade j\u00e4rjest terviklikumale juhtumite lahendamisele. “Oleme \u00fchiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast v\u00e4givallast palju rohkem ja julgemalt r\u00e4\u00e4kima. Kusjuures aina sagedamini m\u00e4rkavad ja annavad meile teada naabrid, t\u00f6\u00f6kaaslased ja tuttavad,” r\u00e4\u00e4kis Aas.<\/p>\n

PPA peadirektori aset\u00e4itja Krista Aas \u00fctles, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla peamine p\u00f5hjus on s\u00f5ltuvussuhe. “Nad ikkagi on \u00fchel v\u00f5i teisel kujul s\u00f5ltuvad, siis sellest v\u00e4givallatsejast, kas siis majanduslikult v\u00f5i emotsionaalselt v\u00f5i siis sotsiaalselt s\u00f5ltuvad.”<\/p>\n

Lahkuma peab v\u00e4givallatseja, mitte kannatanu<\/strong><\/h3>\n

Politsei teeb t\u00f6\u00f6d selle nimel, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumid laheneksid kiiresti ja silmas pidades kannatanu huve. Eelmise aasta l\u00f5pus ja selle aasta alguses viidi P\u00e4rnus l\u00e4bi pilootprojekt, kus v\u00f5eti eesm\u00e4rgiks, et v\u00e4givallajuhtumi puhul peab kodust lahkuma v\u00e4givallatseja, mitte kannatanu.<\/p>\n

“H\u00e4sti oluline on, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka v\u00e4givallatseja saaks v\u00f5imalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest. Pilootprojektis peeti v\u00e4givallatseja kinni, paigutati kainenema v\u00f5i ta lahkus oma s\u00f5prade v\u00f5i tuttavate juurde. T\u00f5hustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja v\u00f5tsime eesm\u00e4rgiks, et tegutsemine oleks kiirem. V\u00e4listamaks v\u00e4givalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas \u00fcle Eesti,” r\u00e4\u00e4kis Aas.<\/p>\n

“L\u00e4hisuhtev\u00e4givalla v\u00e4hendamine on v\u00f5imalik vaid asutuste h\u00e4sti koordineeritud koost\u00f6\u00f6s. Aga see eeldab ka meie k\u00f5igi panust \u2013 m\u00e4rkamist, sekkumist ja v\u00e4givallast teada andmist,” lisas Aas.<\/p>\n

Meie peres hoolitakse \u00fcksteisest<\/strong><\/h3>\n

Rahvusvahelise naistevastase v\u00e4givalla vastu v\u00f5itlemise\u00a0 p\u00e4eva eel novembri l\u00f5pus k\u00fclastasid Tallinna kesklinna politseijaoskonna ametnikud koos partneritega riskiperesid, kust on sel aastal laekunud v\u00e4hemalt kaks perev\u00e4givalla teadet.<\/p>\n

Peredele antakse valge kaart s\u00f5numiga “Meie peres hoitakse \u00fcksteist”. Selle eesm\u00e4rk on tuletada pereliikmetele meelde, et ilma v\u00e4givallata saab ka ning \u00fcksteist tuleb hoida. Kaardi teisel k\u00fcljel on olulisemad kontaktid – kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ning tugi- ja perekeskuste telefoninumbrid, kuhu abi saamiseks p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n

Tallinna kesklinna vanema aset\u00e4itja Anu Aus \u00fctles, et aktsiooni m\u00f5te on julgustada inimesi mitte oma murega \u00fcksi j\u00e4\u00e4ma, vaid abi k\u00fcsima. “Infomaterjalil on olemas erinevad olulised kontaktid, kelle poole siis p\u00f6\u00f6rduda, kui on inimesel abi vaja.”<\/p>\n

Koduleht: Politsei- ja Piirivalveamet<\/a><\/p>\n

Foto:\u00a0Ryan McGuire<\/p>\n

Miks on nende tegevus oluline?<\/h3>\n

\"\"Kestlik areng t\u00e4hendab tasakaalu majanduse, inimese ja looduse vahel, \u00fchiskonnakorraldus ja seadused on siin v\u00e4ga suure m\u00f5juga – kui riigis on k\u00f5rge korruptsioon, tehakse otsuseid pigem kellegi huvidest l\u00e4htuvalt, mitte ei otsita parimat lahendust. Sama lugu on \u00fchiskondadega, mis on l\u00f5henenud v\u00f5i konfliktides, sel juhul l\u00e4heb kogu ressurss nende probleemide lahendamisele ja laiemat pilti ei saa v\u00f5i ei soovita n\u00e4ha.<\/p>\n

Kestliku arengu m\u00f5iste v\u00f5ib tuttavalt k\u00f5lada, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti segaseks. L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesm\u00e4rke on kokku 17, kirjutasime \u00fche loo iga eesm\u00e4rgi kohta.<\/p>\n

Pikemalt eesm\u00e4rgi 16 kohta – rahumeelsed ja kaasavad \u00fchiskonnad<\/a>.<\/p>\n

Lugude kirjutamist toetas P\u00f5hjamaa Ministrite N\u00f5ukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esoleva aasta k\u00fcmne kuuga on Eestis l\u00e4hisuhtev\u00e4givallast teatatud rohkematel kordadel kui kogu eelmise aasta peale kokku. Politsei usub, et need…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10224,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[46],"class_list":["post-10309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-balticsdgs"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10309"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10309\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10311,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10309\/revisions\/10311"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}