Co2 neutraalne linn on v\u00f5imalik<\/b><\/h3>\n
Programmi suurim eesm\u00e4rk on v\u00f5idelda kliimamuutustega. Uurin, et kas Tartu on v\u00f5tnud suunaks saada CO2-neutraalseks linnaks? Raimond Tamme s\u00f5nul on see k\u00fcll pikas perspektiivis eesm\u00e4rk, kuid l\u00f5ppt\u00e4htaega ei ole Tartu m\u00e4\u00e4ranud. Liigutakse sammhaaval, praegused eesm\u00e4rgid on CO2 heitmeid v\u00e4hendada 2020 aastaks 20% ja 2030 aastaks 40%.<\/p>\n
SmartEnCity programmis tegeletakse kolme suure j\u00e4tkusuutliku suunaga, esimene neist on madala energiatarbimisega elamupiirkond. Kuid Raimondi s\u00f5nul ei saa projekti eesm\u00e4rk olla vaid paarik\u00fcmne hoone rekonstrueerimine: \u201cSoovime n\u00e4idata, et v\u00e4ga suure energiatarbimisega nn hru\u0161t\u0161ovkasid on v\u00f5imalik liginullenergia hooneks rekonstrueerida. Selliste n\u00e4idisprojektide eesm\u00e4rk on tekitada konkreetsed linnad Euroopas, kes saavad r\u00e4\u00e4kida t\u00f5estis\u00fcndinud lugusid, millest teistel linnadel on v\u00f5imalik \u00f5ppida – n\u00e4iteks kuidas rekonstrueerida, kui palju energiat see aitab s\u00e4\u00e4sta ja kui palju energiat saab ise p\u00e4ikesepaneelidega juurde toota\u201d.<\/p>\n
Teine suur tegevus on t\u00f6\u00f6 liikuvusega, mis h\u00f5lmab muu hulgas rattaringluse s\u00fcsteemi loomist, \u00fchistranspordi uuendamist ja elektriautodele avalike kiirlaadimispunktide rajamist. Vestluse k\u00e4igus selgub, et Tartusse p\u00fcstitatud viis kiirlaadimispunkti on esimesed Eestis, mis sobivad ka Euroopas toodetud elektriautodele. N\u00e4iteks Elmo laadimispunktid sobivad hetkel vaid Aasia autodele. Ilma taristuta on aga praktiliselt v\u00f5imatu elektriautosid kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n
Kolmas suur valdkond puudutab avalikke taristuid ning erinevate tegevuste kokku sidumist IT abil, et nende m\u00f5ju veelgi suurendada. Kuigi iga valdkonna tegevused toovad ka eraldi kasu, saab infotehnoloogia toel tulemusi parandada. Need tegevused seonduvad Tartus kaugjahutus- ja kaugk\u00fcttes\u00fcsteemi ning t\u00e4navavalgustusega.<\/p>\n
Linn elaniku jaoks<\/b><\/h3>\n
Hiljuti tartlaste arvamusi kaardistades tuli selgelt esile, et k\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4rtustavad elanikud Tartut kui rohelist ja kompaktset linna. Samas on linnaelanike teadlikkus kestlikest lahendustest v\u00e4ga erinev ja teadlikkuse t\u00f5stmist v\u00f5ib lugeda t\u00e4iesti eraldi tegevussuunaks. \u201cKui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks kesklinna piirkonnas 20 kortermajast, kus elab paar tuhat elanikku, siis sotsiaalne l\u00e4bil\u00f5ige on mitmek\u00fclgne ja inimesed m\u00f5istavad asju erinevalt. On paratamatu, et uuendused tekitavad k\u00fcsimusi ja sageli ka eksiarvamusi. Kui soovime, et inimesed saaksid meie eesm\u00e4rgist samamoodi aru, siis on kaasamine \u00fclioluline\u201d, leiab Raimond.<\/p>\n
Raimond usub, et peame j\u00e4rjest enam teadvustama, milline on meie igap\u00e4evase tegevuse m\u00f5ju looduskeskkonnale ja kliimale. \u201cSelle kaudu saame aru, kuidas enda tulevikku kujundame. Soovime, et Tartu oleks linn, kus tahetakse elada ja t\u00f6\u00f6tada. Jah, linnavalitsuse jaoks on oluline ka majanduslik j\u00e4tkusuutlikkus, kuid k\u00f5ige olulisem on tegeleda keskkonnaga, kus inimesed elavad – puhas linna\u00f5hk, v\u00f5imalikult v\u00e4ike autoliiklus ja puhas linnas\u00fcda, kus oleks v\u00f5imalik ohutult liigelda, madal m\u00fcratase, haljasalade kvaliteet jne. J\u00e4rgmise sammuna v\u00f5iks vaadata ka m\u00f5jusid, mida me siin elades otseselt ei tunneta, n\u00e4iteks me ei n\u00e4e siit Ida-Virumaal tossavaid korstnaid ega m\u00f5tle, kui palju me tarbime ja toodame p\u00f5levkivielektrit. Aga tarbimiseelistuste kaudu anname selge signaali, kuhu suunas peaks energiatootmine liikuma \u2013 n\u00e4iteks, kas elektrit toodetakse p\u00f5levkivist v\u00f5i taastuvast allikast\u201d.<\/p>\n
Raimond soovib, et linnade juhtimisel ja erinevate tegevuste kavandamisel juhindutakse \u00fcha enam Abraham Lincolni tsitaadist: \u201cParim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise luua.\u201d<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/16-institutsioonid-150x150.jpg\")
Kestlik areng t\u00e4hendab tasakaalu majanduse, inimese ja looduse vahel, \u00fchiskonnakorraldus ja seadused on siin v\u00e4ga suure m\u00f5juga – kui riigis on k\u00f5rge korruptsioon, tehakse otsuseid pigem kellegi huvidest l\u00e4htuvalt, mitte ei otsita parimat lahendust. Sama lugu on \u00fchiskondadega, mis on l\u00f5henenud v\u00f5i konfliktides, sel juhul l\u00e4heb kogu ressurss nende probleemide lahendamisele ja laiemat pilti ei saa v\u00f5i ei soovita n\u00e4ha.<\/p>\n