{"id":10321,"date":"2018-12-12T11:42:03","date_gmt":"2018-12-12T09:42:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10321"},"modified":"2018-12-12T12:15:32","modified_gmt":"2018-12-12T10:15:32","slug":"taustapaber-mida-kliimamuutuste-konverentsil-cop-otsustatakse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/taustapaber-mida-kliimamuutuste-konverentsil-cop-otsustatakse\/","title":{"rendered":"Mida kliimamuutuste konverentsil (COP) otsustatakse?"},"content":{"rendered":"

Katowices toimub just praegu suure t\u00e4htsusega kliimakonverents COP 241<\/a><\/sup>, mis toob kokku riigid, et arutada kliimapoliitika tuleviku \u00fcle. COP 24 tippkohtumine on t\u00e4htsaim p\u00e4rast 2015. aastal toimunud Pariisi kliimamuutuste konverentsi, kus v\u00f5eti vastu Pariisi kliimalepe. See n\u00e4eb ette \u00fcleilmselt tegevusplaani kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemiseks, eesm\u00e4rgiga hoida globaalse keskmise temperatuuri t\u00f5us alla 2\u00b0C v\u00f5rreldes industriaal\u00fchiskonna eelse ajaga.<\/strong><\/p>\n

Arvestades kliimamuutuste ekspertr\u00fchma (IPCC) s\u00fcgisest aruannet, milles r\u00f5hutatakse vajadust hoida maailma keskmise temperatuuri t\u00f5us isegi alla 1,5\u00b0C, m\u00e4\u00e4ravad Katowice tulemused, kuidas kliima muutuma hakkab. Hetkel ei ole riiklikud panused kliimamuutustega v\u00f5itlemiseks piisavad ning keskmine temperatuur t\u00f5useb praeguste trendide j\u00e4tkudes +3 \u00b0C2<\/a><\/sup>. Hiljutine uuring n\u00e4itab isegi, et m\u00f5nedes riikides, n\u00e4iteks Hiinas, Venemaal ja Kanadas v\u00f5ib keskmine temperatuur t\u00f5usta rohkem kui 5 \u00b0C3<\/a><\/sup>.<\/span><\/p>\n

COP 24 on neid arengud arvesse v\u00f5ttes oluline p\u00f6\u00f6rdepunkt eesm\u00e4rkide saavutamisel ning v\u00f5imalus n\u00e4idata tugevat tahet kliimamuutustega v\u00f5itlemiseks. Selleks seisavad riikidel ees mitmed v\u00e4ljakutsed, nagu kokkuleppimine eesm\u00e4rkides ja Talanoa dialoog, Pariisi kliimakokkuleppe reeglid (Paris Rulebook)<\/i> ning kliimamuutustega seotud rahvusvaheline rahastamine. Seet\u00f5ttu on vajalik, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, v\u00f5tab kliimal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes eestvedaja rolli.<\/p>\n

Talanoa dialoog<\/strong><\/p>\n

Dialoog on saanud oma nime Fid\u017ei traditsiooni j\u00e4rgi Bonnis toimunud COP 23-l ning kujutab endast 2018. aasta jooksul peetud dialoogi, mis keskendus k\u00fcsimustele \u2013 Kus me oleme? Kuhu me l\u00e4heme? Kuidas sinna j\u00f5uda?. Dialoogi k\u00e4igus uuriti eesm\u00e4rkide \u00fcleilmselt taset ja on l\u00e4htepunktiks edasisele panuste suurendamisele viie aasta jooksul. Sellest l\u00e4htuvalt on Katowices toimuv oluline etapp, et suurendada \u00fcleilmseid eesm\u00e4rke enne 2020. aastat, eeskuju on muideks n\u00e4idanud Marshalli Saarte Vabariik4<\/a><\/sup>.<\/p>\n

Paris Rulebook<\/em><\/strong><\/p>\n

Teine v\u00e4ljakutse, mis Katowices pead t\u00f5stab on Pariisi kokkuleppe rakendamise juhendi ehk Paris Rulebook<\/i> kasutusele v\u00f5tmine. Tegu on tehniliselt keerukate ja poliitiliselt tundlike rakenduseeskirjadega, mis on varasemalt juba l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud, kuid on t\u00e4htis riikide tegevuse suunamiseks ja nende riiklikult kindlaks m\u00e4\u00e4ratud panuste suurendamiseks. Vaidlusteema on see, kas riiklike kohustuste eeskirjad peaksid olema k\u00f5igile samad v\u00f5i arenenud ja arenguriikide jaoks erinevad. Riigid, nagu Hiina eelistavad kahetasandilist regulatsiooni, mis t\u00e4hendaks, et m\u00f5ned elemendid oleksid kohustuslikud ainult arenenud riikidele. Euroopa Liit seda ideed ei toeta, samuti on vastu USA, Kanada ja Austraalia.<\/p>\n

Rahastamine<\/strong><\/p>\n

K\u00f5neluste tavap\u00e4rane komistuskivi on ka rahvusvahelise kliimaga seotud rahastamine, mille eesm\u00e4rk on aidata arengumaadel oma kliimaalaseid kohustusi t\u00e4ita ja kliimamuutustega kohaneda. Arenguriikides tekitavad muret rahavood, mis nende arvates ei ole piisavalt suured, et j\u00f5uda 2020. aastaks lubatud 100 miljardi dollarini aastas. Peamine n\u00f5udmine kliimakonverentsiks on m\u00e4\u00e4ratleda rahvusvaheline kliimamuutustega v\u00f5itlemise rahastamine, sealhulgas uue ja t\u00e4iendava rahastamise t\u00e4hendus v\u00f5rreldes ametliku arenguabiga (ODA). L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus arutatakse ka kohanemisfondi tuleviku \u00fcle, \u00fcks n\u00f5ue on kliimapagulaste kasvavate probleemide tunnistamine ja adekvaatne rahastamine \u2013 selle kohane t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mis tegeleb kliimamuutuste ja elenikkonna \u00fcmberasumise vahelise seose k\u00e4sitlemisega (Task Force on Displacement) teeb COP-ile oma soovitused5<\/a><\/sup>.<\/p>\n

Samuti on t\u00e4htis, et Euroopa Liit aitab adekvaatselt ja \u00f5iglaselt ka arenguriikide kliimamuutuste vastast v\u00f5itlust, mille tarbeks on vaja piisavaid ressursse. Hiljutine raport \u201eAfter Paris \u2013 A Civil Society Science- and Equity-Based Assessment of the NDCs\u201c<\/i>6<\/a><\/i><\/sup>n\u00e4itab, et vaesem pool maailmast omab v\u00e4hem kui \u00fchte k\u00fcmnendiku maailma kogutulust, paljud elavad v\u00e4hemaga kui 2$ p\u00e4ev ja nende tegevus ei tooda peaaegu \u00fcldse heitegaase, seet\u00f5ttu ei ole ka adekvaatne neilt sarnast vastutust kliimaga tegelemise eest n\u00f5uda. Raportis, millele andsid allkirja mitmed maailma sotsiaalsed liikumised, keskkonna ja arengukoost\u00f6\u00f6ga tegelevad kodaniku\u00fchiskonna liikmed, ameti\u00fchingud, religioossed organisatsioonid ja teised kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid7<\/a><\/sup>, nendib veel, et 10% maailma rikkamast elanikkonast on tootnud \u00fcle 50% \u00fcleilmsetest kasvuhoone gaaside heidetest. Seet\u00f5ttu vajame \u00f5iglast \u00fcleminekut, mis toetab kliimamuutuste suhtes k\u00f5ige haavatavamaid kogukondi.<\/p>\n

Mida meie teha saame?<\/strong><\/p>\n

Euroopa Liit peab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tma konstruktiivse ja proaktiivse suhtumise, et rakendada Pariisi m\u00e4\u00e4rust ja v\u00f5tta Talanoa dialoog kokku ambitsioonika poliitilise deklaratsiooniga. Kindlasti on samm \u00f5iges suunas Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamine 55% v\u00f5rra aastaks 2030 ning saavutada aastaks 2050 juba t\u00e4ielik heitevabadus. Siinkohal on oluline pidada silmas ka Eesti riigisisest heitehulka. 2018. aasta s\u00e4\u00e4stva arengu n\u00e4itajate raporti8<\/a><\/sup> alusel kasvas 2000. aastaga v\u00f5rreldes kasvuhoonegaaside heitkogus 2016. aastal \u00fcle 13%.\u00a0Eesti peamine kasvuhoonegaaside heiteallikas on p\u00f5levkivist s\u00f5ltuv energisektor, milles tekib 88-89% kasvuhoonegaasidest.<\/p>\n

See blogipostitus on l\u00fchendatud raportist “KLIIMA: maailm +1,5\u00b0C ja k\u00f5igi v\u00e4ljakutsetega silmitsi seisev kliimamuutuste konverents (COP)<\/a>“.<\/p>\n

11 .detsembril saatsid Eesti vaba\u00fchendused avaliku p\u00f6\u00f6rdumise keskkonnaministrile ja peaministrile: “Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni<\/a>.”<\/p>\n

Foto: UN Photo\/Kim Haughton<\/p>\n

Viited:<\/span><\/div>\n
1<\/a>\u00a0Mis on KOP24?<\/a>\u00a0<\/u><\/span><\/div>\n
2<\/a> Valitsustevahelise kliimamuutuste r\u00fchma eriaruanne, kokkuv\u00f5te otsustajatele, lk 20<\/a><\/span><\/div>\n
3<\/a> https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-018-07223-9\/figures\/4<\/span><\/a><\/u><\/span><\/div>\n
4<\/a> https:\/\/www.reuters.com\/article\/us-climate-change-accord-targets\/marshall-islands-first-nation-to-submit-new-binding-climate-targets-idUSKCN1NQ0LW<\/span><\/a><\/u><\/span><\/div>\n
5<\/a> https:\/\/unfccc.int\/sites\/default\/files\/resource\/2018_TFD_report_17_Sep.pdf<\/a><\/u><\/span><\/span><\/div>\n
6<\/a> https:\/\/friendsoftheearth.uk\/climate-change\/climate-agreements-after-paris-countries-payments-and-climate-emergency<\/a><\/u><\/span><\/span><\/div>\n
7<\/a> http:\/\/civilsocietyreview.org\/groups2018\/<\/a><\/u><\/span><\/span><\/div>\n
8<\/a> https:\/\/www.stat.ee\/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad<\/a><\/u><\/span><\/span><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Katowices toimub just praegu suure t\u00e4htsusega kliimakonverents COP 241, mis toob kokku riigid, et arutada kliimapoliitika tuleviku \u00fcle. COP 24…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10323,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25],"class_list":["post-10321","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10321"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10326,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10321\/revisions\/10326"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}