{"id":10462,"date":"2019-01-21T12:37:04","date_gmt":"2019-01-21T10:37:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10462"},"modified":"2019-01-21T12:37:04","modified_gmt":"2019-01-21T10:37:04","slug":"raport-oxfam-2019","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/raport-oxfam-2019\/","title":{"rendered":"Raport: 26 rikkaimat inimest omavad sama palju vara kui vaesem pool elanikkonnast"},"content":{"rendered":"<p><strong>Homme, 22. jaanuaril algab Maailma Majandusfoorum, kus rahvusvaheline \u00fchendus Oxfam esitleb raportit eelmise aasta maailma sissetulekutest. Andmed n\u00e4itavad, et samal ajal kui maailma miljard\u00e4ride vara kasvas eelmisel aastal keskmiselt 2,5 miljardi v\u00f5rra p\u00e4evas, kaotas maailma vaesem pool elanikkonnast 11% oma sissetulekutest.<\/strong><\/p>\n<p>AK\u00dc huvikaitse spetsialist Karl Oskar Villsaare s\u00f5nul on viimaste aastak\u00fcmnete suurimaid saavutusi olnud v\u00e4ga suure arvu inimeste vaesusest v\u00e4lja toomine. \u201cK\u00fcll on aga senine tempo aeglustunud ja ekstreemne vaesus on n\u00e4iteks Sahara-taguses Aafrikas kasvanud. Oxfami raport toob v\u00e4lja, et \u00fchiskondade ebav\u00f5rdusus seab ohtu ka demokraatia \u2013 inimesed on vastuv\u00f5tlikumad populismile ja vaenu \u00f5hutamisele. Mitmed riigijuhid s\u00fc\u00fcdistavad naisi, immigrante v\u00f5i seksuaalv\u00e4hemusi ja ei keskendu elanikkonna liitmisele ning ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisele\u201d.<\/p>\n<p>Peaaegu pool maailma elanikkonnast (3,4 miljardit) elab vaesuses ehk v\u00e4hem kui 5,5 dollariga p\u00e4evas. Samas on viimase k\u00fcmne aasta jooksul miljard\u00e4ride arv kahekordistunud. N\u00e4iteks Brasiilias ja Suurbritannias maksavad vaesemad 10% elanikkonnast proportsionaalselt rohkem makse kui rikkaim 10% elanikkonnast. Kui 1% maailma rikkaimatest inimestest maksaks vaid 0,5% lisamaksu, saaks selle raha eest koolis k\u00e4ia k\u00f5ik 262 miljonit last, kes hetkel haridust ei saa.<\/p>\n<p>Karl Oskar Villsaar selgitab: \u201cV\u00e4ga rikkad inimesed maksavad j\u00e4rjest v\u00e4hem makse ning selle t\u00f5ttu kannatavad miljardid inimesed, ennek\u00f5ike naised ja lapsed. Maksudest k\u00f5rvalehoidmise v\u00f5i madalate maksude t\u00f5ttu ei saa riigid pakkuda avalikke teenuseid, n\u00e4iteks haridust v\u00f5i arstiabi.\u201d<\/p>\n<p>Ebav\u00f5rdsus on oluliselt seotud sooga &#8211; mehed omavad \u00fcleilmselt 50% rohkem vara kui naised. Kohtades, kus avalikke teenuseid ei ole v\u00f5imalik pakkuda, on kaotajad just naised ja t\u00fcdrukud &#8211; kui perel ei ole raha koolimaksuks, v\u00f5etakse esimesena koolist \u00e4ra t\u00fcdrukud. Naised teevad enamuse tasustamata t\u00f6\u00f6st ja kui tervishoiuteenused veavad alt, j\u00e4\u00e4vad nad koju l\u00e4hedasi p\u00f5etama. Oxfami arvutas v\u00e4lja, et kui kogu maailma naiste tasustamata t\u00f6\u00f6 teeks \u00e4ra rahvusvaheline ettev\u00f5te, oleks selle aastane k\u00e4ive 10 triljonit ehk 43 korda suurem kui Apple\u2019l, mis on hetkel maailma suurim firma.<\/p>\n<h3><strong>Soovitused<\/strong><\/h3>\n<p>Ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks peavad k\u00f5ik valitsused tegema selgete tegevuste ja t\u00e4htaegadega plaani. See ei ole midagi uut &#8211; 2015. aastal v\u00f5tsid k\u00f5ik \u00dcRO riigid (k.a Eesti) vastu Kestliku arengu eesm\u00e4rgid, kus 1. eesm\u00e4rk on p\u00fchendatud vaesuse v\u00e4hendamisele ja 10. eesm\u00e4rk r\u00e4\u00e4gib ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisest.<\/p>\n<p>\u00dcleilmse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisel on k\u00f5ige efektiivsemad kolm tegevust:<\/p>\n<ol>\n<li>L\u00f5petada rikaste inimeste ja korporatsioonide alamaksustamine ning maksustada vara ja j\u00f5ukus \u00f5iglaselt. K\u00f5ige suuremat m\u00f5ju annab maksudest k\u00f5rvalehoidmise l\u00f5petamine ning madala sissetulekuga inimeste maksude v\u00e4hendamine. Selleks tuleb \u00fcleilmset maksus\u00fcsteemi p\u00f5hjalikult muuta, et ka arengumaadel oleks selles osas s\u00f5na\u00f5igus. (OECD statistika n\u00e4itab, et iga \u00fche euro kohta, mis antakse arenguabiks, varastavad suukorporatsioonid maksuparadiiside kaudu arenguriikidest kolm eurot v\u00e4lja.)<\/li>\n<li>Tasuta tervishoid, haridus, lastetoetused, pensionid, ja muud avalikud teenused, mille puhul p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu, et need oleksid k\u00e4ttesaadavad ka naistele ja t\u00fcdrukutele.<\/li>\n<li>Tegevuskava, et v\u00e4hendada naiste tasustamata t\u00f6\u00f6dele kuluvat aega. Arengumaades t\u00e4hendab see investeeringuid veev\u00f5rku v\u00f5i elektri tootmisesse, et t\u00fcdrukud ja naised ei peaks ette v\u00f5tma tundidepikkuseid k\u00e4ike veev\u00f5tukohtadesse v\u00f5i otsima k\u00fcttematerjali, et s\u00fc\u00fca teha. \u00dcle maailma on oluline pakkuda lapsehoiuteenuseid ning luua avalikud teenused l\u00e4htuvalt k\u00f5ige n\u00f5rgemate vajadustest.<\/li>\n<\/ol>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.oxfam.org\/en\/research\/public-good-or-private-wealth\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Oxfami raport, kokkuv\u00f5te ja metoodika.<\/a><\/p>\n<p>MT\u00dc Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlad t\u00f6\u00f6tab kolme eesm\u00e4rgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele p\u00e4randada; \u00f5iglane \u00fchiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest v\u00f5idavad k\u00f5ik. Esindame 33 Eesti vaba\u00fchendust, kes tegutsevad nende eesm\u00e4rkide nimel kogu maailmas.<\/p>\n<p><em>Foto: Saigoni j\u00f5gi. Eleanor Farmer\/Oxfam.<\/em><\/p>\n<p>Lisainfo:<\/p>\n<p><strong>Katrin P\u00e4rgm\u00e4e<br \/>\n<\/strong>kommunikatsioonijuht<br \/>\n<a href=\"mailto:katrin@terveilm.ee\">katrin@terveilm.ee<\/a><br \/>\n+372 56623823<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Homme, 22. jaanuaril algab Maailma Majandusfoorum, kus rahvusvaheline \u00fchendus Oxfam esitleb raportit eelmise aasta maailma sissetulekutest. Andmed n\u00e4itavad, et samal&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10463,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,28,20],"class_list":["post-10462","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-poliitikate-sidusus","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10462"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10462\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10464,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10462\/revisions\/10464"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10463"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}