T\u00e4na on \u00fclemaailmne \u00f5nnelikkuse p\u00e4ev ja avaldati maailma \u00f5nnelikkuse indeks 2019 andmed. Inimeste heaolu m\u00f5\u00f5tvas indeksis on Eesti 55. kohal, meie ees on Tai, L\u00e4ti ja L\u00f5una Korea.<\/b><\/p>\n
Andmed n\u00e4itavad, et Eestil on k\u00f5ige rohkem arenguruumi helduse osas ehk osalemisega heategevuses (83. koht) – viimase kuu jooksul oli heategevuseks annetanud raha 19.9% ja aega 17.9% Eesti inimestest. Samuti tuleks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00f5nnetundele (50. koht) ja tervena elatud eluaastatele (41. koht). <\/span><\/p>\n Kuigi Eesti t\u00f5usis v\u00f5rreldes 2018. aasta indeksiga kaheksa kohta, oleme OECD riikide arvestuses siiski tagantpoolt kuuendad.\u00a0<\/span>AK\u00dc juhi Gea Kangilaski s\u00f5nul oleme harjunud m\u00f5tlema endast kui edukast riigist, kuid peaksime rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama inimeste heaolule, mitte ainult SKP t\u00f5usule. <\/span><\/p>\n \u201cPraegu ei saa inimesed samav\u00e4\u00e4rselt Eesti edust osa. Ebav\u00f5rdsus kasvab, rikkad muutuvad j\u00e4rjest rikkamateks ja vaesed j\u00e4rjest vaesemateks, selles osas on oleme Euroopa Liidus alles 11. kohal. Ja kuigi iga inimene saab teha head ja annetada n\u00e4iteks oma aega, siis on erakordselt oluline, et just edukam osa Eestist osaleks heategevuses iga kuu. K\u00fcsimus on selles, kas me m\u00e4rkame ja kas hoolime inimestest enda \u00fcmber, kas tunneme, et vastutame Eesti arengu eest \u00fchiselt\u201d, s\u00f5nas Kangilaski.<\/span><\/p>\n SKP t\u00f5usu ja \u00f5nnelikkuse seose parim n\u00e4ide on Hiina, kus majandus t\u00f5usis viimase 25 aasta jooksul viis korda, kuid \u00f5nnetunne langes selle aja jooksul 15 aastat j\u00e4rjest. Alles siis hakkas see vaikselt paranema ning n\u00fc\u00fcd on j\u00f5udnud s\u00fcgavast \u00f5nnetusest lihtsalt kehvemapoolsete sekka (93. koht), olles nii heategevuse kui sotsiaalse toetuse viimase kolmandiku hulgas.<\/span><\/p>\n Edetabelis \u00fcheksandal kohal olev Rootsi on sellele \u00f5ppetunnile k\u00f5ige kiiremini vastanud. Nende valitsus on t\u00f5siselt arutanud, kas peaks riigi edu hindamise samuti \u00fcmber vaatama ja majanduskasvu asemel m\u00f5\u00f5tma inimestele olulisemaid asju.<\/span><\/p>\n \u00d5nnelikkuse indeksis on palju erinevaid muutujaid, kuus valdkonda m\u00f5jutavad aga tulemust k\u00f5ige rohkem. Need on tervena elatud eluaastad; heldus (annetamine); sotsiaalse toe olemasolu; riigi SKP; korruptsiooni tajumine ning inimese tunne, et saab enda elus toimuvat ise suunata.<\/span><\/p>\n