Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas eelmisel n\u00e4dalal Arenguabi Komitee (DAC) esialgsed panused, mille doonorid 2018. aasta jooksul arengukoost\u00f6\u00f6le eraldasid. OECD raport toob v\u00e4lja, et arengukoost\u00f6\u00f6le eraldatud vahendid on 2017. aastaga v\u00f5rreldes 2,7% v\u00e4henenud, mis seab ohtu kestliku arengu eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmise.<\/b><\/p>\n
AK\u00dc huvikaitsespetsialisti Karl Oskar Villsaare s\u00f5nul n\u00e4itab arenguabiks suunatud vahendite v\u00e4henemine, et kestliku arengu eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmine on raskendatud. \u201e\u00dcleilmsete kestliku arengu eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmisel on v\u00f5tmet\u00e4htsusega ametliku arenguabi (<\/span>ODA \u2013 Official Development Aid<\/span><\/i>) suurendamine. Arenguabi on t\u00e4htis vahend vaesuse v\u00e4hendamiseks ning hariduse, tervishoiu, kliimamuutuste vastases v\u00f5itluses ja mitme muu olulise valdkonna arengus, et j\u00f5uda 2030. aastaks kokkulepitud eesm\u00e4rkideni\u201c. <\/span><\/p>\n 2018.\u00a0<\/span>aastal andsid Arenguabi Komitee liikmed kokku 149,3 miljardit dollarit, mis on 2,7% v\u00e4hem kui 2017. aastal. Langus on suuresti tingitud varjupaigataotlejatele tehtud kulutuste t\u00f5ttu, mis v\u00e4henesid 28,4%. Vaba\u00fchendused on varasemalt kritiseerinud nende kulutuste ametliku arenguabina raporteerimist, sest ei ole konsensust, kas antud kulutused on koosk\u00f5las ametliku arenguabi eesm\u00e4rkidega toetada arenevate riikide heaolu.<\/p>\n V\u00f5rreldes \u00fcldiste trendidega, n\u00e4itavad esialgsed numbrid, et Eesti ametlik arenguabi on suurenenud 4,1% v\u00f5rra, seda eelk\u00f5ige mitmepoolsete panuste kasvamise t\u00f5ttu, peamiselt Euroopa Liidu eelarvesse. 2018. aastal oli statistika j\u00e4rgi Eesti ametlik arenguabi 49 miljonit dollarit, millest kahepoolne abi oli 19 miljonit ning mitmepoolne abi 29 miljonit dollarit.<\/span><\/p>\n Eesti ei ole OECD arengukoost\u00f6\u00f6 kommittee liige, kuid raporteerib sarnaselt teistele EL liikmesriikidele oma arengurahastuse OECD-le. Eesti 2018. aasta panus moodustab 0,16% Eesti RKTst, eesm\u00e4rk on 2030. aastaks j\u00f5uda 0,33%-ni RKTst.<\/span><\/p>\n \u201e2018. aastal toimunud kasv Eesti arenguabi rahastamises on positiivne samm j\u00f5udamaks Eesti eesm\u00e4rkideni 2030. aastaks. Sellegipoolest teeb muret Euroopa Liidu \u00fcldine arenguabi v\u00e4henemine, sest maailma suurima doonorina peaks EL olema suunan\u00e4itajaks, arvestades globaalseid trende, milleks on suurte doonorite nagu Hiina esilet\u00f5us, tugev vajadus v\u00f5idelda kliimamuutusega ning kasvav ebav\u00f5rdus \u00fclirikaste ja maailma vaesema elanikkonna vahel,\u201c lisas Villsaar.<\/span><\/p>\n Euroopa Liit oma liikmesriikidega on maailma suurima arenguabi andja, kuid 2017. aasta v\u00f5rreldes v\u00e4henes EL-i arenguabi 1,2%. Arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabiga tegelevaid Euroopa vaba\u00fchendusi koondav CONCORD t\u00f5i v\u00e4lja, et muret teeb ka v\u00e4him arenenud riikide (<\/span>LDC \u2013 Least Developed Countries)<\/span><\/i> toetamise v\u00e4henemine, sest neile on ametlik arenguabi k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum vahend elatustaseme t\u00f5stmiseks.<\/span><\/p>\n OECD raport:<\/span> http:\/\/www.oecd.org\/dac\/financing-sustainable-development\/development-finance-data\/ODA-2018-detailed-summary.pdf<\/span><\/a><\/p>\n