{"id":10779,"date":"2019-05-24T14:24:50","date_gmt":"2019-05-24T11:24:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10779"},"modified":"2021-02-10T11:00:47","modified_gmt":"2021-02-10T09:00:47","slug":"jarelvaadatav-keskkonnakuu-filmide-tutvustusklipid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/jarelvaadatav-keskkonnakuu-filmide-tutvustusklipid\/","title":{"rendered":"J\u00e4relvaadatav: keskkonnakuu filmide tutvustusklipid"},"content":{"rendered":"<p>\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Mais j\u00f5udsid ETV2 ekraanile keskkonnakuu raames 9 dokumentaalfilmi, millele sai Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud koos <a href=\"http:\/\/www.bridge47.org\/\">Bridge 47-ga<\/a> v\u00f5imaluse toota tutvustusklipid, kus astuvad kommentaaridega \u00fcles nii mitmed <a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/kestliku-arengu-koalitsioon\/\">Kestliku Arengu Koalitsiooni<\/a> liikmed kui ka kliima- ja poliitikaeksperdid.\u00a0 Ait\u00e4h k\u00f5igile kommenteerijatele!<\/p>\n<p><iframe style=\"width: 670px; height: 377px;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948465\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><br \/><strong>\u201cMaa\u201d (\u201cEarth\u201d)<\/strong><br \/>Igal aastal t\u00f5stavad inimesed labidate, ekskavaatorite ja d\u00fcnamiidiga mitu miljardit tonni maakera pinnast \u00fchest paigast teise. Nikolaus Geyrhalter vaatleb inimesi kaevandustes, kivimurdudes ja suurtel ehitusplatsidel nende l\u00f5pututes p\u00fc\u00fcdlustes planeedi kohandada. Kommenteerib <a href=\"https:\/\/www.sei.org\/centres\/tallinn-et\/\">SEI Tallinna<\/a> tegevjuht Lauri Tammiste.<\/p>\n<p>&#8220;Meie t\u00f6\u00f6stuse kaevandamise m\u00f5ju ja maht on kasvanud meeletult suureks,&#8221; hindab Tammiste ja loodab,\u00a0et ehk aitab see film m\u00f5ista, et keskkonnaprobleem ei ole mingi kauge v\u00f5i valitsuse v\u00f5i &#8220;kellegi teise&#8221; lahendada. &#8220;Meil k\u00f5ikidel on oma roll ja vastutus selle kaudu, kuidas ja mida me tarbime.&#8221; Maa seest v\u00f5tavad inimesed endale vajalikku: metalli, s\u00fctt v\u00f5i ka augu raudteetunneli jaoks. Sellest filmist on oluline meelde j\u00e4tta, et k\u00f5ik see, mis meil igap\u00e4evaselt on ja mida me kasutame, ei ole iseenesest m\u00f5istetav ega l\u00f5putu, toonitab Tammiste. &#8220;Filmis m\u00f5tlevad selle k\u00fcsimuse peale tegelikult ka need buldooserijuhid, tundes ka s\u00fc\u00fctunnet.&#8221; Aga kuidas siis v\u00f5iks iga inimene tegutseda nii, et keskkonnam\u00f5ju oleks v\u00e4iksem? Tammiste toob v\u00e4lja, et praeguse majandusmudeli asemel tasub \u00fcha enam hakata m\u00f5tlema ringmajanduse peale, kus s\u00fcsteemis v\u00f5etakse v\u00f5imalikult palju kasutusele j\u00e4\u00e4tmeid ning taaskasutatakse materjale. &#8220;Seal on tegelikult v\u00e4ga suur kasutamata v\u00f5imalus, mis aitaks oluliselt v\u00e4hendada ka koormust loodusele v\u00f5i vajadust t\u00e4iendava kaevandamise j\u00e4rele.&#8221;<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><iframe style=\"width: 670px; height: 377px;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948467\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><br \/><strong>\u201cToidu evolutsioon\u201d (\u201cFood Evolution\u201d)<\/strong><br \/>Oscariga p\u00e4rjatud Scott Hamilton Kennedy dokumentaalfilm v\u00f5tab vaatluse alla GMO-de ehk geenmuundatud organismide \u00fcmber keerleva \u00e4geda debati. Kuigi nii GMO-de pooldajad kui ka vastased on \u00fchel meelel, et maakera rahvastiku toitmiseks on vaja toota turvalist, t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku ja j\u00e4tkusuutlikku toitu, l\u00e4hevad nende seisukohad lahku selles osas, mis on t\u00f5de, ja see muudab toiduteema ideoloogiliseks v\u00f5itlusv\u00e4ljaks.\u00a0Kommenteerib Ingrid Hermet <a href=\"https:\/\/nutriloop.org\/\">Nutriloobist<\/a>.<\/p>\n<p>&#8220;Teadlased v\u00e4idavad, et see on suurep\u00e4rane lahendus, kuidas toota rohkem toitu, mis on vastupidav kliimamuutustele, erinevatele taimehaigustele. GMO-de vastased aga seostavad neid aga erinevate riskidega keskkonnale ja tervisele.&#8221; Kui teadlased tuginevad sellel, mida nad oma uuringutele ja arendustele tuginedes saavad \u00f6elda, siis GMO-de vastastel ei ole teaduslikku alust oma v\u00e4idetele, kuna ei ole leitud t\u00f5endeid, et GMO-d ka tegelikult ohtlikud on.&#8221;Kuid vastased siiski kardavad, v\u00f5i siis on ettevaatlikud ja seda ka p\u00f5hjendatult, sellep\u00e4rast, et GMO uuringuid on aastaid rahastanud Monsanto, millel on v\u00e4gagi negatiivne maik k\u00fcljes,&#8221; nendib Hermet.\u00a0Filmi autor on GMO-de pooldaja, kuid ta toob juurde arusaama, miks on inimestes tekkinud hirm ja ettevaatlikkus GMO-de suhtes. &#8220;See on \u00e4\u00e4rmiselt inimlik probleem, kuna toit on v\u00e4ga isiklik asi, see on see, mis l\u00e4heb meie sisse ja t\u00f5epoolest me kardame, et \u00e4kki sellega kaasneb midagi; samuti hirm \u00f6kos\u00fcsteemi kahjustamise suhtes,&#8221; selgitab Hermet. Teadlased \u00fctlevad, et GMO-d on kiirendatud sordiaretus, peenh\u00e4\u00e4lestus. &#8220;See tegelikult ei k\u00f5la \u00fcldse halvasti. Aga samas, kui me v\u00f5tame teisest liigist mingeid geene ja lisame need peremeesorganismi, siis kas me ikka teame, milliseid m\u00f5jusid see v\u00f5ib avaldada?&#8221; Kui sordiaretuse &#8220;peenh\u00e4\u00e4lestus&#8221; ei tundu v\u00e4ga suure sekkumisena, siis tasub k\u00fcsida, kus on piirid? &#8220;Kas me suudame aru saada ja \u00f6elda \u00f5igel ajal stopp!&#8221; k\u00fcsib Hermet.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><iframe style=\"width: 670px; height: 377px;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948475\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><br \/><strong>\u00a0&#8220;Meelekindlus&#8221; (&#8220;Grit&#8221;)<\/strong><br \/>Kui Dian oli kuueaastane, h\u00e4vitas kobrutav mudalaviin tema Indoneesia koduk\u00fcla ning 60 000 Ida-Jaava elanikku oli sunnitud \u00fcmber asuma. Teadlaste hinnangul oli l\u00e4hiaja suurimas keskkonnakatastroofis s\u00fc\u00fcdi hargmaine maagaasikompanii Lapido, mis sattus puurides mudavulkaanile ja vallandas maakera s\u00fcgavusest kuuma muda talitsematu voo. Film j\u00e4lgib Diani kujunemist poliitiliselt aktiivseks teismeliseks, kes p\u00fchendab end v\u00f5itlusele suurkompaniide ja raha v\u00f5imu vastu. Kommenteerib kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.<\/p>\n<p>&#8220;Iga aktivisti taga on toetav perekond, kes teda aitab ja julgustab. See t\u00fcdruk oli aktivist, aga tema ema oli ka aktivist.&#8221; Anton t\u00f5mbab paralleeli Masala Yusafzaiga, kes on teismeline t\u00fcdruk ja v\u00f5itleb hariduse eest, kuid temagi selja taga on tema toetav isa. &#8220;Ma \u00fctleksin sama moodi: mina olen aktivist, aga mu perekond minu taga on ka h\u00e4sti toetav ja ka aktivistid.&#8221; Kertu Birgit Anton arutleb, et \u00fche aktsiooni l\u00e4biviimiseks peab sel olema aktivist v\u00f5i \u00fcks tugev juhttuumik, kes usub ettev\u00f5etusse ning tahab seda edasi viia. &#8220;Aga seal taga peab olema terve kogukond, terve k\u00fcla v\u00f5i piirkond v\u00f5i riik, kes ka usub sellesse, ei anna alla ja toetab.&#8221; Kliimamuutustega on Antoni s\u00f5nul sama lugu: on eestk\u00f5nelejad ja aktivistid, aga kui terve riik ei usu sellesse, et kliimamuutus on probleem, millega tuleb tegeleda, siis ei tee ka aktivistid midagi \u00e4ra.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p><iframe style=\"width: 670px; height: 377px;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948476\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><br \/><b>\u201cSpioonid planeedi tuleviku nimel\u201d (\u201cThe Warning: How US and Russian Secret Services Collaborated on Climate Change\u201d) \u00a0<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Film USA ja Vene salateenistuste koost\u00f6\u00f6st kliimamuutuste uurimisel. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Jenkins kirjeldab USA ja Venemaa luureagentuuride k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgset varjatud koost\u00f6\u00f6d kliimamuutuste uurimisel. Selgub, et vanad vihavaenlased on murest planeedi tuleviku p\u00e4rast j\u00e4rjepidevalt vahetanud omavahel nii s\u00f5jalist kui ka teaduslikku salainformatsiooni. Re\u017eis\u00f6\u00f6ri uurimus v\u00f5iks loodetavasti raputada nn reaalpoliitika alusm\u00fc\u00fcre. Kommenteerib \u00dcRO noordelegaat Karl Ander Aleksius.<\/span><\/p>\n<p>Aleksius \u00fctleb filmi kommenteerides, et selles koost\u00f6\u00f6s olid korraga nii spioonid kui ka teadlased kummastki riigist.&#8221;See oli \u00fcks esimesi kordi, kui hakati \u00fcldse hoomama suuremas pildis, mida kliimamuutus endast kujutab, kuidas selle vastu v\u00f5idelda ja milline n\u00e4eb meie jaoks tulevik v\u00e4lja, kui me midagi ette ei v\u00f5ta.&#8221; Paul Jenkinsi dokumentaalfilm toob selle koost\u00f6\u00f6 esimest korda avalikkuse ette. \u00dcks avastus, mis sellest koost\u00f6\u00f6st v\u00e4lja tuli, oli see, kui kiiresti kliima soojeneb ja see \u00fcllatas ka uuringutes osalenud eksperte. Filmist j\u00e4\u00e4b siiski k\u00f5lama ka see, et kuigi muutused toimuvad kiiresti ning inimeste tegevuse tagaj\u00e4rjed ei pruugi nende eluajal v\u00e4lja paista, on siiski oluline tegeleda inimm\u00f5ju v\u00e4hendamise ning teadvustamisega. Filmis k\u00f5nelevad eksperdid toovad v\u00e4lja, et kliima soojenemise peatamine ja selle m\u00f5judega tegelemine n\u00f5uab riikidevahelist koost\u00f6\u00f6d, kuid just selle osas v\u00f5ib ette tulla k\u00f5ige suuremaid takistusi.<\/p>\n<p><iframe style=\"width: 670px; height: 377px;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948474\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><br \/><strong>&#8220;Sojalism&#8221; (&#8220;Soyalism&#8221;)<br \/><\/strong>J\u00e4rk-j\u00e4rgult on toidu tootmisest saanud v\u00e4hestele suurkorporatsioonidele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne tuluallikas. Filmis \u201cSojalism\u201d j\u00e4lgitakse sealiha ja sojaoa monokultuuride t\u00f6\u00f6stuslikku tootmist Hiinast USA, Mosambiigi Brasiiliani.\u00a0T\u00f5etruu pilk sellele, milline v\u00f5im on l\u00e4\u00e4ne ja Hiina suurfirmadel ning kuidas nad m\u00f5jutavad meie tarbitavat toitu. Sajad tuhanded v\u00e4ikeettev\u00f5tjad on pankrotistunud, suured p\u00f5llumaad on tundmatu seni muutunud ja see toimub k\u00f5ikjal maailmas. Kas n\u00f5udlus sojaoa j\u00e4rele ohustab meie planeedi elukeskkonda?\u00a0Kommenteerib Kadri Kaarna CleanTechForEstist.<\/p>\n<p>&#8220;Selle filmi eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, et t\u00e4nap\u00e4eva loomakasvatuse viis ei ole j\u00e4tkusuutlik,&#8221; m\u00e4rgib filmi kommenteerides Kadri Kaarna, kes kuulub Kestliku Arengu Koalitsiooni. Soja on valgurikas taim ning sobib seet\u00f5ttu h\u00e4sti loomas\u00f6\u00f6daks. Kuna see kasvab h\u00e4sti Brasiilias, siis just seal v\u00f5etakse maha palju vihmametsi, et luua sinna sojap\u00f5lde. &#8220;Kujutage ette, et s\u00f5idate Tallinnas Tartusse ning terve tee on m\u00f5lemal pool teed kuni silmapiirini on m\u00f5lemal pool sojap\u00f5llud &#8211; ei \u00fchtki maja ega puud. See on see reaalsus, mis on praegu Brasiilias,&#8221; kirjeldab Kaarna.\u00a0See soja pole isegi inimesele s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbulik, sest see on m\u00f5ru ning kemikaale t\u00e4is. 90 protsenti sojap\u00f5ldude saagist loomas\u00f6\u00f6daks, enamasti v\u00e4ljapoole Brasiiliat. Ja kuigi inimesed seda sojat ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6vad nad selle looma liha, kes on terve elu s\u00f6\u00f6nud kemikaalidest pungil sojas\u00f6\u00f6ta. See film avab s\u00fcsteemi kogu lihatootmise taga. &#8220;Suurkorporatsioonid ongi loonud selle s\u00fcsteemi niimoodi, et see pole enam j\u00e4tkusuutlik. Sealt tulebki see, miks loomat\u00f6\u00f6stusel ongi nii suur CO2 jalaj\u00e4lg: unustatakse \u00e4ra ka k\u00f5ik see s\u00f6\u00f6k, mida loom kogu oma elu vajab, see peab kuskilt tulema.&#8221; Kui esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et sojateema on eestlastele kauge ja v\u00f5\u00f5ras, siis ei tohi unustada, et meie toidulaud on \u00fcleilmne. &#8220;See, mida s\u00f6\u00f6me siin Eestis v\u00f5ib v\u00e4ga tugevalt m\u00f5jutada seda, mis toimub teisel pool maaikera ja me saame igap\u00e4evaselt oma toiduvalikutega seda m\u00f5jutada,&#8221; \u00fctleb Kaarna.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\n<div style=\"position: relative; width: 100%; height: 0; padding-bottom: 56.25%;\"><iframe style=\"position: absolute; top: 0; left: 0; width: 100%; height: 100%; border: none;\" src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/948469\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n\n\n\n<p><strong>&#8220;Kliima termostaat\u201d (\u201cGlobal Thermostat\u201d)<br><\/strong>Maakera kliima m\u00f5jutamine pole enam ulmekirjanduse teema, sellest on saanud teaduse uurimisvaldkond. Atmosf\u00e4\u00e4rist s\u00fcsinikdioksiidi kinnip\u00fc\u00fcdmine kunstpuudest metsa abil, p\u00e4ikesevalguse tagasipeegeldamine stratosf\u00e4\u00e4ris loodud osakestekilbiga\u2026 Teadlased otsivad lahendusi, kuidas kliimasoojenemist v\u00e4hendada v\u00f5i isegi meie planeeti jahutada. Kuidas teoreetilisi lahendusi testitakse? Kas laboris tehtud avastused kehtivad ka reaalses maailmas? Filmis r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemate lahenduste teostamisv\u00f5imalusest ja nende v\u00f5imalikust m\u00f5just majandusele ning keskkonnale. Kommenteerib kliimaaktivist Maia-Liisa Anton.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Film r\u00e4\u00e4gib tehnoloogilistest lahendustest &#8211; kuidas CO2-e atmosf\u00e4\u00e4rist kokku korjata ja salvestada ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada kliima soojenemise m\u00f5ju. Ehk kuidas rakendada tehnoloogiat kliimamuutuste tagasip\u00f6\u00f6ramiseks. Minu jaoks p\u00f5nevaimaks lahenduseks on maakera peegeldusv\u00f5ime suurendamine &#8211; n\u00e4iteks muuta j\u00e4\u00e4d v\u00f5i pilvi paremini tagasipeegeldavaks,&#8221; tunnistab Anton. &#8220;V\u00f5i ka idee ookeanide viljastamisest, kus suurem planktoni osakaal aitaks CO2-e \u00e4ra kasutada. Inimese jaoks tekib siin moraalne dilemma. Kui me teame, et kliimamuutuste pidurdamiseks peaksime me \u00fcmber tegema kogu oma majanduse v\u00e4hem s\u00fcsinikumahukaks ja v\u00e4hem CO2-e tootvaks, aga tegelikult sellest ei piisa, sest on aega liiga v\u00e4he ja peame tegelema vigade parandustega. Aga ps\u00fchholoogiliselt &#8211; kui teame, et meil on vigade paranduse v\u00f5imalus, v\u00e4hendab see soovi tegeleda probleemi algusega ehk sellega, miks me oleme siia j\u00f5udnud. \u00dchelt poolt oleme nutikad, suutes v\u00e4lja m\u00f5elda viise kliimamuutustega v\u00f5itlemiseks, aga mis m\u00f5ju sellel meie igap\u00e4evategevusele on?&#8221; anal\u00fc\u00fcsib Anton. Tarbijatena anname iga kord ostes signaali, et sellist asja tuleb juurde toota. Seega ei saa \u00f6elda, et \u00fcksikisikul k\u00e4itumisel pole m\u00f5ju. Anton annab soovituse: &#8220;Iga kord kui midagi teed, kujuta endale ette, et 7 miljardit inimest teeb seda sama asja. Siis on v\u00e4ga lihtne aru saada, kas sellel tegevusel on positiivne v\u00f5i negatiivne keskkonnam\u00f5ju&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-2-277651\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"432\" src=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/631327h6c3ft61.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-12397\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/631327h6c3ft61.png 768w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/631327h6c3ft61-300x169.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-2-277651\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong>\u201cMetsade aeg\u201d (\u201cThe Time of Forests\u201d)<\/strong><br><\/a>Dokumentaalfilmis lahatakse liialt kasumile ja t\u00f6\u00f6stuslikule tootmisele orienteeritud kaasaegse metsamajanduse pahupooli: monokultuuride teget, m\u00fcrgiste v\u00e4etiste ja t\u00f5rjevahendite kasutamist, liikide v\u00e4ljasuremist. Otsitakse v\u00f5imalusi kannap\u00f6\u00f6rde tegemiseks, et tulevikus ei laiuks metsade asemel elutu ahermaa. S\u00f5na saavad metsavahid ja teadlased, metsaomanikud ja langetustraktorite juhid. Kommenteerib <a href=\"http:\/\/www.sustinere.ee\">Sustinere<\/a> juhatuse liige Maris Ojamuru.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Metsade aeg&#8221; illusteerib seda, kuidas loodusest v\u00f5\u00f5randumine toob kaasa metsade ja ja looduse mitmekesisuse kao. &#8220;Esimene k\u00fcsimus, mis minul tekkis, on see, misasi \u00fcldse on mets ja kuidas mets muutub?&#8221; toob v\u00e4lja j\u00e4tkusuutliku ettev\u00f5tluse ekspert Maris Ojamuru. &#8220;Sealt edasi paneb film k\u00fcsima, millist v\u00e4\u00e4rtust mets inimesele pakub ning kas me oskame metsa majandada nii, et selles ei n\u00e4htaks ainult puitu ja saematerjali. Peamine k\u00fcsimus metsa majandamise taga on see, kas lisaks majanduslikule kasule v\u00f5etakse selle juures arvesse ka m\u00f5ju loodusele ja sotsiaalsele keskkonnale. Mets ei ole ainult majandustulu tootja, vaid ka meie identiteeti ja emotsionaalset heaolu m\u00e4\u00e4rav keskkond,&#8221; m\u00e4rgib Ojamuru, tuues n\u00e4iteks Gunter Pauli, kes on innovaatiline n-\u00f6 sinise majanduse ettev\u00f5tja ja keda peetakse kestliku arengu Steve Jobsiks. Pauli on toonud n\u00e4iteid, kuidas metsa ja loodust laiemalt targalt vaadeldes ja kasutades, v\u00f5iksime asendada v\u00e4ga palju keskkonnakahjulikke naturaalsete ja looduse poolt loodud materjalidega. &#8220;Olgu selleks k\u00fclluslikult leiduvad p\u00e4rmiseened, vetikad v\u00f5i ohakad.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-3-277932\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"475\" height=\"250\" src=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/oeil-ouragan-vue-satellite.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-12399\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/oeil-ouragan-vue-satellite.jpg 475w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/oeil-ouragan-vue-satellite-300x158.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 475px) 100vw, 475px\" \/><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-3-277932\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong>\u201cOrkaan\u201d (\u201cHurricane: A Wind Odyssey\u201d)<\/strong><br><\/a>Kuidas tekib orkaan? Mis toimub orkaani sisemuses ja milleks see troopiline ts\u00fcklon suuteline on? Hulljulged dokumentalistid ja NASA eksperdid j\u00e4lgisid 1000 v\u00f5ttep\u00e4eva v\u00e4ltel laastava ilmastikun\u00e4htuse teekonda Aafrikast kuni Ameerika rannikuni. T\u00e4nu nende ennastsalgavale t\u00f6\u00f6le valmis unikaalne ja t\u00f5etruu linateos. Kommenteerib Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua v\u00f5rgustike koordinaator Kristen Aigro.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Loodusel on v\u00f5im, mida meie ei suuda kontrollida ja me m\u00e4ngime tegelikult tulega, arvestades kui halvasti me keskkonda kohtleme. Kuigi eestlase jaoks on ookeanides tekkivad orkaanid midagi kauget ning meieni need ei j\u00f5ua ilmselt kunagi, oleme me siiski osa sellest, miks nad tekivad ja v\u00f5imsamaks muutuvad. N\u00e4iteks meie energia ei tule j\u00e4tkusuutlikkust allikast. Film aitab n\u00e4ha, kuidas meie tegevus m\u00f5jutab inimesi \u00fcle maailma. \u00d5nneks on t\u00e4nased noored v\u00e4ga huvitatud sellest, kuidas saaksime oma planeeti p\u00e4\u00e4sta. N\u00e4eme noori \u00fcle maailma tulemas t\u00e4navatele ning n\u00e4iteid ja viise ise millegagi omalt poolt kaasa aidata on palju. Esimesed v\u00e4iksed sammud on n\u00e4iteks pr\u00fcgi sorteerimine ja siltide j\u00e4lgimine, kust su tooted tulevad. V\u00e4ikeseid valikuid saame me k\u00f5ik teha. Aga l\u00f5puks on suurt muutust vaja. Oleme nii t\u00f5sise probleemi ees, et Eesti ja teiste riikide juhid peavad n\u00fc\u00fcd suured sammud ette v\u00f5tma,&#8221; nendib Aigro.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-1-277241\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"432\" src=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/jane.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-12401\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/jane.jpg 768w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/jane-300x169.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p><strong><a href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/keskkonnakuu-sissejuhatused-1-277241\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201cJane\u201d<br><\/a><\/strong>Auhinnatud re\u017eiss\u00f6\u00f6r Brett Morgeni liigutav portreefilm silmapaistvast Jane Goodallist, kelle avastused \u0161impanside uurimisel muutsid maailma. Filmi kommenteerib TL\u00dc \u00f6koloogiakeskuse teadus Liisa Puusepp.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;M\u00f5ni aeg tagasi ei oleks ma \u00fcldse m\u00f5elnud selle peale, kuidas ma ennast teaduses kehtestan. Mina kui naine ei n\u00e4inud selles suurt probleemi &#8211; ma olin hoitud ja turvalises keskkonnas. Samas ma olen teinud teadust\u00f6\u00f6d v\u00e4ljaspool Eestit ja seal on mulle \u00fches koridorivestluses \u00f6eldud: &#8220;\u00c4ra arva sa, et sa siin teadusmaailmas kuhugi k\u00f5rgele j\u00f5uad &#8211; You&#8217;re too young and a woman [sa oled liiga noor ja naine &#8211; toim]. See on mulle selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud. Ega see mind rivist v\u00e4lja ei viinud, aga ma siiski hakkasin selle peale m\u00f5tlema,&#8221; meenutab Liisa Puusepp oma kogemust naisteadlasena. Emarolliga kaasnev empaatiav\u00f5ime on see, mis aitab ka teaduses tehtavat m\u00f5ista empaatilisemalt, leiab Puusepp. &#8221; Mehed domineerisid tollal teaduses. Ei olnud m\u00e4rgatud ka seda, et \u0161impansidel on tunded, et nad v\u00e4ljendavad hirmu, et nad v\u00e4ljendavad hoolimist. Seda sai just tol ajahetkel ja nende teadmiste baasil m\u00e4rgata naine, kes kogeb v\u00f5ib-olla teistsuguseid emotsioone,&#8221; arutleb Puusepp.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Keskkonnakuu partneriks on projekt&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.bridge47.org\/\"><strong>Bridge 47 \u2013&nbsp; building global citizenship<\/strong><\/a>, mille eesm\u00e4rk on mobiliseerida \u00fclemaailmset kodaniku\u00fchiskonda ja aidata kaasa globaalse \u00f5igluse tagamisele ja vaesuse v\u00e4hendamisele maailma(kodaniku)hariduse kaudu.<\/em><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/co_funded-eu.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"82\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/co_funded-eu-300x82.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-10531\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/co_funded-eu-300x82.png 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/co_funded-eu.png 430w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/b47-v\u00e4ike.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"168\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/b47-v\u00e4ike-300x168.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-10530\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/b47-v\u00e4ike-300x168.png 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/b47-v\u00e4ike-768x430.png 768w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/b47-v\u00e4ike.png 876w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 \u00a0 Mais j\u00f5udsid ETV2 ekraanile keskkonnakuu raames 9 dokumentaalfilmi, millele sai Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud koos Bridge 47-ga v\u00f5imaluse toota tutvustusklipid,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":10679,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-10779","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10779","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10779"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10779\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12403,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10779\/revisions\/12403"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}