{"id":10813,"date":"2019-06-12T18:35:41","date_gmt":"2019-06-12T15:35:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10813"},"modified":"2019-06-13T16:09:22","modified_gmt":"2019-06-13T13:09:22","slug":"eurodad-konverents-2019-oiglane-areng-koigile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/eurodad-konverents-2019-oiglane-areng-koigile\/","title":{"rendered":"Eurodad konverents 2019 \u2013 \u00f5iglane areng k\u00f5igile?"},"content":{"rendered":"

3-4. juunil toimus Ljubljanas, Sloveenias Eurodad<\/a> (European Network for Debt and Development) iga-aastane konverents. 2019. aasta kohtumine kandis pealkirja \u201cDevelopment finance in the 21st century: Economic Justice for all?\u201d. Kantuna reaalsusest, kus inimesed on
\nmitmel pool t\u00e4navatel ning \u00fchiskondades on suurenenud debatt muutuste teemal, arutati, kuidas v\u00e4hendada ebav\u00f5rdusust ja vaesust ning v\u00f5idelda kliimamuutustega. Diskussioon Ljubljanas oli suunatud probleemidele, mis vajavad lahendusi juba eelmise globaalse finantskriisi p\u00e4evilt, kuidas siiani reaalseid tegevusi s\u00f5nadele j\u00e4rgnenud ei ole. N\u00e4iteks on v\u00f5la tasemed \u00fched k\u00f5rgemad l\u00e4bi aega; ametliku arenguabi (ODA) peamised eesm\u00e4rgid on ohustatud doonorite enesehuvide ja v\u00e4hese rahastuse t\u00f5ttu; siiani ei ole suudetud rahvusvahelist maksudest hoidumist peatada; erasektori rahastamine on arengukoost\u00f6\u00f6 initsiatiivide keskmeks; ja finants- ning majanduss\u00fcsteem taastoodab ja suurendab ebav\u00f5rdusust. AK\u00dc-t esindas kohtumisel huvikaitseekspert Karl Oskar Villsaar. Allpool on\u00a0kokkuv\u00f5te olulisematest teemast, mis konverentsil arutlusel olid.<\/p>\n

1) Erasektori suurem roll seab arengukoost\u00f6\u00f6 printsiibid tahaplaanile <\/strong><\/p>\n

Erarahastuse rolli kasv on eelk\u00f5ige seotud lisarahastuse vajadusega suurtele infraprojektidele ning avalikust rahastusest lihtsalt ei piisa. Era- ja avaliku sektori partnerlus (Public Private Partnerships) on aina tugevamalt Maailmapanga, G20, IMF ja erinevate doonorriikide poolt bilateraalselt toetatud. Euroopa Liit ja tema institutsioonid on suurendanud avaliku ja erakapitali kombineerimist l\u00e4bi Euroopa Investeerimisplaani Euroopa Kesliku Arengu Fondi, kuhu on panuseid teinud ka Eesti, eelk\u00f5ige digitaalsus arengukoost\u00f6\u00f6s investeerimisaknasse, mis toetab Euroopa naabruskonna riike. Eurodad ja liikmed juhivad t\u00e4helepanu, et kuigi suurenevat rahastust on arenguks vaja, ei ole hetkel piisavalt t\u00f5endeid, et l\u00e4bi erarahastuse arengukoost\u00f6\u00f6 m\u00f5ju suureneb. Samuti juhib vabakond t\u00e4helepanu problemaatikale, et arengu aluseks peavad olema riikide enda prioriteedid, mitte erahuvid ja \u00e4riline kasum. Kuigi teema on p\u00e4evakajaline on organisatsioonid nagu Oxfam ja Eurodad alles defineerimas, missugune on vabakonna roll sellises muutuvas kliimas.<\/p>\n

2) Arenguriigist doonoriks \u2013 mis on Ida-Euroopa roll arengukoost\u00f6\u00f6s? <\/strong><\/p>\n

Konverentsi esimesel p\u00e4eval otsiti vastest k\u00fcsimusele, milline on Ida-Euroopa, kes alles hiljuti oli arenguabi saajaks, roll arengu andjana. Temaatikat oli kutsutud lahkama peamiselt Balkani regiooni esindajad ja Aafrika platvormi Afrodad esindaja ning kuigi kontekst oli peamiselt L\u00e4\u00e4ne-Balkanil v\u00f5ib \u00fcldistusi teha Ida-Euroopale laiemalt. V\u00e4lja toodi, et EL13 (ehk p\u00e4rast 2004. EL-ga liitunud riigid) hakkasid doonoriteks, sest neilt oodati seda, kuigi kriitiline mass inimesi arengu kontseptsiooni ei m\u00f5ista. Viimasel k\u00fcmnel aastal on hakatud naabruskonnast kaugemale vaatama \u2013 eelk\u00f5ige Aafrikasse ja Aasiasse. Arengu saajast doonoriks muutumine ei ole lihtne samm astuda. Afrodadi esindaja uuris, missugust arengut meie valitsused soovivad ning nentis, et rohkem t\u00e4helepanu on vaja p\u00f6\u00f6rata riiklikule ja demokraatlikule omalusele, eelk\u00f5ige on seda vaja kodanikele. Kaks huvitavat m\u00f5ttepunkti, mis k\u00f5lama j\u00e4id olid a) millist arengumudelit me tahame \u2013 kas neoliberaalset ja k\u00f5rge s\u00fcsinikusisaldusega v\u00f5i midagi muud ning b) Ida-Euroopa saab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset toetust Euroopa \u00dchtekuuluvusfondist, mist\u00f5ttu on nendel riikidel topelt roll nii uue doonori kui ka EL-ilt suurte toetuste saajatena.<\/p>\n

3) Arengurahastus ja majanduslik \u00f5iglus <\/strong><\/p>\n

Arengurahastuse suurim problem on mitte raha ise vaid selle jaotumine. N\u00e4iteks Aafrikas toimuv kasv ei j\u00f5ua k\u00f5igini ning sellele ei aita kaasa ka avalike teenuste erastamine. Majandusliku \u00f5igluseni j\u00f5udmiseks on oluline roll maksupoliitika \u00f5iglustamisel, kuid selle s\u00f5numi taha ei ole siiani suudetud piisavalt palju inimesi mobiliseerida. Viimase 10-20 aasta jooksul ei ole palju peale teadlikuse kasvu muutunud, samas kui v\u00f5lad on globaalselt kasvanud. Kuigi osade vaba\u00fchenduste arvates ei ole ODA (ametlik arenguabi) parim vahend arengu m\u00f5\u00f5tmiseks on ta siiski ainuke vahend, mis on programmeeritud vaesuse v\u00e4hendamiseks \u2013 arengukoost\u00f6\u00f6 peamine p\u00f5him\u00f5te. Reaalsuses oleme me aga kvantiteedis teinud tagasisammu ja aina enam kasutatakse seda doonorite huvide edendamiseks.<\/p>\n

4) Abi turustamine \u2013 tervishoiu ja hariduse n\u00e4itel <\/strong><\/p>\n

Tervishoius on n\u00e4ha aina suuremat erastamist, kus turu printsiipe rakendatakse arengupoliitikates ja s\u00fcsteemides. Tervishoiu erastamine toob endaga kaasa suuremad kulud patsiendile ja avalikule rahakotile, mitte t\u00f5husamat ja paremat kvaliteeti. Vastupidselt v\u00e4heneb avalik kontroll ja l\u00e4bipaistvus ning suureneb ebav\u00f5rdus teenuseni p\u00e4\u00e4semisel. Samal teemal t\u00f5id vaba\u00fchendused nagu Action Aid v\u00e4lja, et avalikke teenuseid peab pakkuma riik, mitte erasektor, samuti peavad nad olema avalikult rahastatud, k\u00f5igile k\u00e4tte saadavad ja ligip\u00e4\u00e4setavad. Tihti ei arvestata avalike teenuste pakkumisel sooliste ise\u00e4rasustega, et v\u00e4hendada naiste ja t\u00fcdrukute vastast v\u00e4givalda. Sarnaselt on j\u00e4tkuvalt suureks probleemiks tasustamata t\u00f6\u00f6, mida enamasti teevad naised ja t\u00f6\u00f6kohtade kaotamisel on ka nemad esimesed, kes peavad lahkuma. Avalikud teenused on alarahastatud, kuid k\u00fcsimusena j\u00e4i \u00f5hku, kuidas neid parandada, kui enamus teab, et erateenused on parema kvaliteediga\u00a0(seda t\u00f5id v\u00e4lja paljud Aafrikas t\u00f6\u00f6tavad kohalikud). K\u00f5lama j\u00e4i t\u00e4htis meelespea \u2013 vaesed maksavad makse, aga suurfirmad mitte.<\/p>\n

5) Kliimamuutused<\/strong><\/p>\n

Muidugi ei saanud \u00fcle ega \u00fcmber kliimamuutusest, mis on \u00fcks suurimaid ohte \u00f5iglasele arengule ja globaalsele v\u00f5rdsusele. IPCC s\u00fcgisese raporti valguses on SDG-deni j\u00f5udmine suure k\u00fcsim\u00e4rgi all ning sotsiaal-majanduslikud probleemid on ilmsed \u2013 need, kes kannavad k\u00f5ige v\u00e4hem vastutust, on samad inimesed, keda kliimamuutused tabavad k\u00f5ige r\u00e4ngemalt (v\u00e4ikesed saareriigid ja LDC-d). See puuduv vastupanuv\u00f5ime sunnib arenguriike rohkem laenama. Pariisi kliimaleppe kohaselt peaksid arenenud riigid olema suunan\u00e4itajaks ja mobiliseerima kliimarahastust, et toetada arenevaid riike, v\u00f5ttes arvesse nende vajadusi ja riiklikult tehtud panuseid. 2020. aastaks peaks selleks summaks olema 100 miljardit dollarit aastas. Kliimarahastusega seonduvaid probleeme on mitmeid ja kuigi kliimarahastus peaks olema uus ja t\u00e4iendav, esineb aeg-ajalt, et osa ametlikust arenguabist loetakse samuti kliimarahastamise osaks (21% ODAst 2015-2016 aastal). Samuti ei ole \u00fchtset definitsiooni, mis on kliima-spetsiifiline projekt ja mis on projektis olev kliima-spetsiifiline element (st kas kogu projekt ikkagi on kliimamuutuste vastane meede v\u00f5i mitte). L\u00e4hiaja arengud:<\/p>\n