{"id":10982,"date":"2019-08-27T21:48:23","date_gmt":"2019-08-27T18:48:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10982"},"modified":"2019-08-27T22:16:06","modified_gmt":"2019-08-27T19:16:06","slug":"sigrid-solnik-eesti-abi-aafrikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/sigrid-solnik-eesti-abi-aafrikas\/","title":{"rendered":"Sigrid Solnik: Eesti abi Aafrikas"},"content":{"rendered":"

AK\u00dc endine tegevjuht Sigrid Solnik kirjutab augustikuises\u00a0Vikerkaares <\/a>Aafrikast: meiepoolsest arenguabist ja Aafrika riikide ehk arenguabi saajate t\u00f5elistest vajadustest ning sellest, kuidas need kaks tihtipeale kokku ei lange. \u00dchtlasi v\u00f5tab Sigrid kokku Eesti 20-aastase arenguabi ajaloo ja olemuse.<\/p>\n

Eesti abi Aafrikas<\/h1>\n

SIGRID SOLNIK<\/p>\n

\u201eVaeste riikide aitamise reklaam\u00fcritus sai raha.\u201c Sellist pealkirja kandis 2007. aasta augustis ilmunud Postimehe lugu festivalist Maailmap\u00e4ev, mis t\u00f5i pea k\u00fcmnendat aastat j\u00e4rjest Tallinna kesklinna kokku arengukoost\u00f6\u00f6 ja globaalsete teemadega tegelevad kodaniku\u00fchendused ning ametkonnad. 2015. aastal r\u00e4\u00e4giti juba koguperefestivalist, t\u00f6\u00f6tubadest, kontsertidest ja koju k\u00e4tte j\u00f5udvast maailmast. Muutus retoorikas v\u00f5is tuleneda sellest, et avalikkus oli 2015. aastal globaalsete teemade osas teadlikum ning ajakirjanikud oskasid teemale asjatundlikumalt l\u00e4heneda. Ent v\u00f5ib-olla ka sellest, et s\u00fcndmuse korraldajate kommunikatsioon oli muutunud professionaalsemaks.<\/p>\n

Eesti arengukoost\u00f6\u00f6l t\u00e4itus mullu 20 tegevusaastat. V\u00e4lisministeerium loeb arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi andmise alguseks aastat 1998, mil valitsuse otsusega eraldati 484 644 krooni (31 000 eurot) toiduabi saatmiseks Ukrainasse.[1]<\/sup><\/a>\u00a02017. aastal ulatusid arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi summad 37,9 miljoni euroni (0,17% SKT-st) ning raha j\u00f5uab Ukraina k\u00f5rval ka teistesse riikidesse. Alguses r\u00e4\u00e4giti arenguabist, t\u00e4na kasutatakse s\u00f5na \u201earengukoost\u00f6\u00f6\u201c. See retooriline nihe sai n-\u00f6 ametlikuks Busani partnerlusleppega aastal 2011, kus erinevalt varasematest dokumentidest \u201eabi\u201c t\u00e4histab peamiselt rahavoogusid, muidu tehakse ikkagi koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Asjakohane on kriitiliselt k\u00fcsida, kas termini muutmine t\u00f5i kohe kaasa ka sisulise p\u00f6\u00f6rde. Kas k\u00f5rgelt \u00f5petajapositsioonilt probleemide poole raha pildumise asemel kuulatakse rohkem sihtriikide arvamusi, peetakse silmas nende vajadusi ning v\u00f5etakse neid v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsete partneritena? Ilmselt mitte nii palju, kui v\u00f5iks v\u00f5i tulemuslikuks t\u00f6\u00f6ks tarvis oleks. Eesti avalikkuse puhul ei ole ilmselt ka liiga palju vahet, kas \u00f6eldakse abi v\u00f5i koost\u00f6\u00f6, ses valguses on tegemist pigem semantilise ja erialase m\u00f5tteharjutusega. Fakt on, et Eesti annab raha ja (rahaks \u00fcmber arvutatavat) oskusteavet, et aidata kaasa globaalsele vaesuse v\u00e4hendamisele ja kestlikule arengule.<\/p>\n

V\u00e4lisministeerium ning Euroopa Komisjon on aastate jooksul suunanud \u00fcsna korralikke summasid Eesti avalikkuse harimisse arengukoost\u00f6\u00f6 ning globaalsete v\u00e4ljakutsete teemadel. V\u00e4lisministeeriumis on lausa eraldi taotlusvoor maailmahariduse projektidele. Sellise teavitust\u00f6\u00f6 m\u00f5ju on muidugi keeruline m\u00f5\u00f5ta, samas on olemas ministeeriumi poolt tellitud avaliku arvamuse uuringud aastast 2005, 2008 ja 2015, lisaks m\u00f5\u00f5dab Euroopa Liidu riikide kodanike suhtumist arengukoost\u00f6\u00f6sse ka Eurobaromeeter. TNS Emori poolt l\u00e4bi viidud uuring \u201eAvalik arvamus arengukoost\u00f6\u00f6st\u201c[2]<\/sup><\/a>\u00a0n\u00e4itab, et kui aastal 2005 arvas 65% elanikkonnast, et Eesti peaks abistama vaesemaid ja v\u00e4hemarenenud riike, siis aastal 2015 oli selle v\u00e4itega n\u00f5ustujate hulk 74%. Eurobaromeetri tulemused 2018. aasta s\u00fcgisest[3]<\/sup><\/a>\u00a0n\u00e4itavad, et 68% eestlastest peab arengumaade inimeste abistamist oluliseks. Iseenesest kajastub siin ikkagi \u00fcsna k\u00f5rge toetus arengukoost\u00f6\u00f6le. Teisalt, aasta varem olid eestlased Eurobaromeetri j\u00e4rgi palju arengukoost\u00f6\u00f6-s\u00f5bralikumad, abistamist oluliseks pidanute hulk on aastaga langenud 10 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Euroopa riikide seas platseerub Eesti oma arengukoost\u00f6\u00f6 toetajate m\u00e4\u00e4raga viimaseks, kohe Bulgaaria ja L\u00e4ti selja taha. Euroopa pingerida juhivad Luksemburg, Rootsi ja Portugal. Arengukoost\u00f6\u00f6 tegemise vastaste seas k\u00f5lab k\u00f5ige enam v\u00e4ide, et meil endilgi on nii palju vaeseid, seega ei ole Eestil ei v\u00f5imalust ega kohustust teisi aidata. Arengukoost\u00f6\u00f6 tegemise pooldajad viitavad eelk\u00f5ige Eesti k\u00f5rgele heaolutasemele maailma kontekstis, moraalsele kohustusele ning riigi mainele ja julgeolekule. K\u00fcllap peegeldab langenud toetus arengukoost\u00f6\u00f6le muuhulgas just \u00fcha enam levivaid hirme suure ja v\u00f5\u00f5ra maailma ees, s\u00fcvenenud ebav\u00f5rdsust kodus ning j\u00e4rjest teravamalt ja h\u00e4\u00e4lekamalt v\u00e4ljendatud rahulolematust riigi regionaal- ja sotsiaalpoliitikatega.<\/p>\n

Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 peaks v\u00e4hendama vaesust ja suunama kestlikku arengut. Ehk siis \u00fcldeesm\u00e4rk on \u00fcsna altruistlik. Praktikas muidugi k\u00f5igub arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamine riigi huvide edendamise ning omakasup\u00fc\u00fcdmatu aitamise vahel, pendli asukoht s\u00f5ltub ka sellest, kellele parasjagu valdkonna rahastamise olulisust selgitada p\u00fc\u00fctakse. Skeptilisele publikule m\u00f5juvad paremini argumendid vajadusest abistada inimesi nende kodukohas, sest muidu j\u00f5uavad abivajajad j\u00e4rgmise r\u00e4ndelainega meie \u00f5uele. V\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida ka v\u00f5imalusest saada abi andmise kaudu Eesti ettev\u00f5tjatele \u00e4rikontakte kaugetes riikides. K\u00fcllap m\u00f5nikord on v\u00f5imalik tabada ka kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga, ent pessimist minus arvab, et kui peita \u00fcsna \u00fchesed ja l\u00fchikese perspektiiviga riiklikud huvid arengukoost\u00f6\u00f6 sildi taha, siis ei pruugi sellest head nahka tulla.<\/p>\n

Euroopa vaba\u00fchendused on alates r\u00e4ndekriisi algusest olnud mures, et Euroopa Liidu arenguabi on \u00fcha enam tingimuslik (tied aid<\/em>). Tingimuslik abi on n\u00e4iteks see, kui EL seostab arengurahastuse andmise p\u00f5genikevoo peatamisega antud riigi piiridel. Nii suunatakse n\u00e4iteks tervishoiu v\u00f5i hariduse jaoks \u00fcliolulised abirahad koha peal piiritarade ehitamisse v\u00f5i kontrollpunktide mehitamisse, Euroopa \u201eturvalisus\u201c kaalub \u00fcles tegeliku vaesuse v\u00e4hendamise, mis pikemas perspektiivis aitaks kaasa ka r\u00e4ndevoogude muutumisele. Silmakirjalikkus on muidugi eriti valus \u2013 kui r\u00e4\u00e4gitakse koost\u00f6\u00f6st ja vaesuse v\u00e4hendamisest, ent praktikas sunnitakse n\u00f5rgemas positsioonis olijatele peale oma huve.<\/p>\n

Eesti puutub tingimusliku abiga kokku eelk\u00f5ige multilateraalset arengukoost\u00f6\u00f6d tehes. Sissemaksed Euroopa Liidu arengukoost\u00f6\u00f6 eelarvesse moodustavad suure osa Eesti arengurahastusest. Neile lisanduvad maksed \u00dcRO organisatsioonidele ja agentuuridele ning rahaline panus Maailmapanga tegevusse, s\u00f5rmeotsaga mujalegi. Kokku moodustas mitmepoolne arengukoost\u00f6\u00f6 2017. aastal\u00a0ca<\/em>\u00a020 miljonit eurot ehk 52% Eesti arengurahastusest.[4]<\/sup><\/a>\u00a0\u00dclej\u00e4\u00e4nud 48% kulub bilateraalsele arengukoost\u00f6\u00f6le, mis omakorda t\u00e4hendab peamiselt kahepoolseid projekte Eesti organisatsioonide ja asutuste ning sihtriikide organisatsioonide ja asutuste vahel. Eestil on viis prioriteetset sihtriiki, enamus neist kuuluvad idapartnerlusriikide hulka: Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene. Viiendana on nimekirjas Afganistan, mis on siinkohal ka ainus maailma vaeseimate riikide hulka kuuluv sihtriik. Miks sellised riigid? Idapartnerite osas kordub mantrana lisandv\u00e4\u00e4rtus, mida Eestil on v\u00f5imalik pakkuda neile partneritele t\u00e4nu oma \u00fcleminekukogemusele. Me saavat olukorrale paremini pihta kui n\u00e4iteks rootslased. Enamus bilateraalsest arengukoost\u00f6\u00f6st tehakse \u00e4ra kodaniku\u00fchenduste poolt \u2013 on selliseid, kelle peamine tegevus keerleb \u00fcmber arengukoost\u00f6\u00f6, ent oluliselt rohkem on Eesti arengukoost\u00f6\u00f6maastikul neid organisatsioone, kelle p\u00f5hitegevus ja fookus on Eestis ning kelle jaoks v\u00e4liskoost\u00f6\u00f6 on \u00fcks n-\u00f6 k\u00f5rvalprojektidest.<\/p>\n

Eesti sihtriikide k\u00fcsimuses peitub teatav konfliktikoht: kas peaksime abistama k\u00f5ige vaesemaid v\u00f5i siis neid, kellel on meie n-\u00f6 lisandv\u00e4\u00e4rtusest kasu ja keda saame toetada nende teel Euroopa Liidu poole? Peame meeles, et Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 laiem eesm\u00e4rk on vaesuse v\u00e4hendamine. OECD Arenguabi Komitee liikmed on eraldi lubanud v\u00e4him arenenud riikidele suunata 0,15\u20130,20% oma
\nSKT-st. Eesti on Arenguabi Komitees (OECD DAC) k\u00fcll vaatlejaliige, ent on otsustatud j\u00e4rgida k\u00f5iki komitee n\u00f5udeid ja reegleid. Eesti ametnikud r\u00f5hutavad, et vaesust, mille leevendamisele kaasa saame aidata, on ka keskmise sissetulekuga riikides. See muidugi on absoluutselt \u00f5ige, iseasi on, kas ja kuidas me suudame tagada v\u00f5i ka m\u00f5\u00f5ta, kuidas Eesti rahade eest tehtud arengukoost\u00f6\u00f6 vaesuse p\u00f5hjustega tegeleb. T\u00f5siasi on, et v\u00e4him arenenud riike aitame praegu just multilateraalse arengukoost\u00f6\u00f6 kaudu, olles \u00fcks paljudest rahvusvaheliste organisatsioonide rahastajatest.<\/p>\n

Kas ja kuidas mahub pildile Aafrika? Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 andmebaasi ava-lehelt joonistuvad v\u00e4lja vaid 20 Aafrika riiki, millega Eesti\u00a0ei ole<\/em>\u00a0meie arengukoost\u00f6\u00f6 ajaloo jooksul tegemist teinud. Kokkupuute vorme on seevastu peamiselt neli \u2013 on tehtud projekte, osaletud humanitaarmissioonidel, tehtud sissemakseid rahvusvahelistele organisatsioonidele, v\u00f5i siis on sealt riigist p\u00e4rit varjupaigataotlejad, kelle esimese aasta kulude katmine Eestis l\u00e4heb ametlikult samuti arenguabi arvestusse.<\/p>\n

2018. aastal on andmebaasi kantud 142 projekti, millest \u00fcheksal juhul tehakse koost\u00f6\u00f6d Aafrika riikidega. \u00dcheksast projektist kaks on tegelikult eraldised \u00dcRO humanitaarasjade koordineerimisb\u00fcroo (OCHA) tegevuste toetamiseks Liib\u00fcas ja Malis ehk siis mitte klassikalised bilateraalsed projektid. Andmebaasis s\u00fcgavamale kaevates saab \u00fcsna hea \u00fclevaate, mida eestlased viimastel aastatel Aafrika-suunalises arengukoost\u00f6\u00f6s teinud on.<\/p>\n

Tugevalt on esindatud vabatahtlike saatmine, eelk\u00f5ige just haridusega seotud projektidesse. K\u00e4put\u00e4iel Eesti organisatsioonidel on eri Aafrika riikides n-\u00f6 oma kogukond ja kool, kus siis vabatahtlike abiga seal antava hariduse kvaliteeti t\u00f5stetakse v\u00f5i eestlaste abiga lastele koolivorme, \u00f5pikuid jm vajalikku muretsetakse. Edendatakse ka sotsiaalset \u00fchistulist ettev\u00f5tlust: neid punutud korve ja kohalikest kirevatest kangastest tekstiilitooteid saab Eestiski osta. Ettev\u00f5tluse teine suund on klassikalisem: projektid, mille k\u00e4igus korraldatud visiitidel tutvustatakse Eesti majanduskeskkonda ning luuakse \u00e4risuhteid siinsete ja sealsete ettev\u00f5tjate vahel. Aastaid on tegeletud Aafrika diplomaatidele EL-i, rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuga seotud koolituste pakkumisega. Eesti arstid on korduvalt k\u00e4inud Aafrikas songaoperatsioone tegemas. Viimasel ajal on \u00fcha enam organisatsioone sukeldunud digimaailma, kusjuures fookus on eelk\u00f5ige ametnike koolitamisel ja e-riigi lahenduste tutvustamisel, riigihalduse k\u00fcsimuste k\u00f5rval pakub \u00fcks organisatsioon ka digitaalsete oskuste haridusprogramme laiemale avalikkusele. Nende korduvate teemade ja pikalt kestnud koost\u00f6\u00f6projektide k\u00f5rvale eksib andmebaasis ka m\u00f5neti obskuursemaid ettev\u00f5tmisi kartulikasvatusest veemajanduse haridusprojektini.<\/p>\n

Siinkohal on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne see, et k\u00f5ik vabatahtlikega seotud projektid kuuluvad ametlikus arvestuses maailmahariduse ja teavituse kategooriasse \u2013 kohapeal toimuvast vaat et olulisemgi on see, et p\u00e4rast saaks Eesti avalikkus teada, mida tehti ja miks \u00fcldse on oluline, et Eesti kaugetes kohtades selliste teemadega tegeleb. Arengukoost\u00f6\u00f6 prioriteetsetele sihtriikidele on rahastaja ette n\u00e4inud eraldi taotlusvoorud, see t\u00e4hendab, et kord aastas on v\u00f5imalik esitada projekte spetsiaalselt Ukrainas, Gruusias, Moldovas v\u00f5i Valgevenes tehtavale koost\u00f6\u00f6le toetuse saamiseks.<\/p>\n

Aafrika riigid on siinkohal vaeslapse rollis, sellist eraldiseisvat ja selget taotlusvooru neile ei eksisteeri. Aafrika ei ole kunagi olnud ministeeriumi prioriteet \u2013 igati \u00f5igustatud on k\u00fcsimus, kas Eesti peaks oma niigi v\u00e4heseid ressursse \u00fcle maailma laiali pilduma v\u00f5i oleks \u00f5igem ikkagi keskenduda sinna, kus meil on paljukiidetud reformikogemusel p\u00f5hinev lisandv\u00e4\u00e4rtus. Milleks ronida Aafrikasse, kus on niigi meeletult palju valgeid abistajaid? Teiseks tuuakse sageli v\u00e4lja, et Eestil ei ole Aafrika mandril kuigi palju saatkondi \u2013 \u00f5igupoolest t\u00e4hendab see, et meil on seal \u00fcks saatkond, Kairos. \u00dclej\u00e4\u00e4nud Aafrika on katmata. Ent ilma kohapealsete saatkonnat\u00f6\u00f6tajateta on keeruline meie avaliku raha kasutamist kontrollida. Sahara-taguses Aafrikas ei j\u00e4\u00e4 praeguse s\u00fcsteemi puhul midagi muud \u00fcle kui usaldada, et ikkagi toimub selline tulemuslik koost\u00f6\u00f6, nagu rahataotluses lubatud. T\u00e4na tundub, et k\u00f5ik Aafrika-suunalised arengukoost\u00f6\u00f6 tegevused peale v\u00e4lismajanduse edendamise v\u00f5i digiteemadega seotu on (m\u00f5ne \u00fcksiku erandiga) Aafrikas partnereid leidnud ning p\u00f5hinevad seal tegutseda tahtvate kodaniku\u00fchenduste \u00f5hinal.<\/p>\n

Selline on siis olukord praegu. Homme v\u00f5ib olla juba teistmoodi \u2013 eelmine v\u00e4lisminister Sven Mikser s\u00f5nas 2019. aasta alguses toimunud v\u00e4liskomisjoni avalikul istungil, et kavas on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada Aafrika-suunaline tegevuskava, mis arvestaks poliitika ja majanduse k\u00f5rval ka arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi. Tundub, et Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 keerab n\u00e4oga idast veidi rohkem l\u00f5unasse. Ehk oleme \u00fchel hetkel nagu T\u0161ehhi, kus pooled arengukoost\u00f6\u00f6 prioriteetriigid on idapartnerlusriigid ja pooled on Aafrika riigid. Kuidas k\u00f5ik kujuneb, n\u00e4itab aeg, ent v\u00e4ljakutseid on siin ilmselt mitmeid \u2013 alustades saatkondade ja lisandv\u00e4\u00e4rtuse k\u00fcsimustest. Seoses Eesti saamisega \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu liikmeks selgus, et meil ei ole just v\u00e4ga palju diplomaate, kes Aafrikast midagi teaksid. Eestil ei ole ka v\u00e4ga palju arengukoost\u00f6\u00f6 tegijaid, kes Aafrikat kuidagi tunneksid v\u00f5i seal kontakte omaksid \u2013 on m\u00f5ned, kes Aafrikas aastaid toimetanud, ent valdav enamus on eksperdid ikkagi idapartnerlusriikide olukorra osas. Aafrikas toimetavate \u00fchenduste esindajad on muidugi aastaid r\u00e4\u00e4kinud, et eestlaste oskus Aafrikas arengukoost\u00f6\u00f6d teha saab tekkida ainult siis, kui riik seda suunda toetab, ja et multilateraalne arengukoost\u00f6\u00f6, mis on Eesti puhul olnud Aafrikas primaarne, ei t\u00f5sta Eesti enda organisatsioonide v\u00f5imekust.<\/p>\n

Mida me siis seal Aafrikas teeksime? Ilmselgelt tegeleksime e-teemadega.<\/p>\n

Euroopa Liidu v\u00e4listeenistuses diplomaadina t\u00f6\u00f6tanud ning Addis Abebas resideerinud Karin Kaup Lap\u00f5nin on t\u00f5denud, et Aafrikas on k\u00fcllalt ruumi, kuhu Eesti infotehnoloogia lahendusi eksportida, ja riik peaks seda suunda rohkem toetama.[5]<\/sup><\/a>\u00a0Arengukoost\u00f6\u00f6 eelarves on muuhulgas rahastatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevusi, mis andmebaasi j\u00e4rgi on esimeseks sammuks Aafrika Liidule olulise e-riigi akadeemia programmi loomisel. Eesti on rahaliselt toetanud ka Smart Africa sekretariaati ja Aafrika Liidu Komisjoni e-valitsemise teemade edendamisel. Ent praegu on see k\u00f5ik ikkagi veel \u00fcsna mikroskoopiline osa Eesti arengukoost\u00f6\u00f6st. Riigist eraldi on Eesti ettev\u00f5tted kanda kinnitanud mitmes Aafrika riigis (n\u00e4iteks Nortal Nigeerias, Cybernetica AS Namiibias v\u00f5i Net Group Tansaanias), aidates sealsetel valitsussektoritel e-lahendusi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n

Digitaliseerimise arengukoost\u00f6\u00f6 kontekstis ilmneb \u00fcsna mitmetahuline teemapundar. Maailmapanga 2016. aasta raport \u201eDigital Dividends\u201c r\u00f5hutab digitaliseerimise suurt potentsiaali globaalses kestlikus arengus. Samas tuuakse raportis v\u00e4lja, et neidsamu dividende, mida tehnoloogiad oleksid pidanud kaasa tooma, on tegelikult v\u00e4hem, kui oodati, ja saadud dividendid on v\u00e4ga eba\u00fchtlaselt jaotunud. Tehnoloogia ja e-lahendused ei ole imevahend arenguriikide probleemide lahendamiseks. See ei t\u00e4henda, et Aafrika riigid peaksid digiteemadega tegelemise edasi l\u00fckkama, kuniks vaesus on kaotatud v\u00f5i k\u00f5ik teed asfalteeritud, ent tuleks olla realistlik ja arvestada sellega, et digitaliseerimine v\u00f5ib olemasolevaid l\u00f5hesid \u00fchiskonnas veelgi suurendada.<\/p>\n

Eestlased kipuvad olema tehnoloogia v\u00f5imaluste osas \u00fclioptimistlikud, s\u00f5uame ringi globaalse e-riigi lipulaevana, ent Eesti esindajad r\u00e4\u00e4givad h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he digitaliseerimises peituvatest riskidest, n\u00e4iteks puudulikust andmekaitsest, opositsiooni represseerimisest, keelek\u00fcsimusest ja info valideerimisest, automatiseerimise negatiivsest m\u00f5just vaestele riikidele ning muidugi ebav\u00f5rdsuse s\u00fcvenemisest naiste ja meeste, rikaste ja vaeste, maal ja linnas elavate inimeste vahel. Aafrikas on ligip\u00e4\u00e4s internetile \u00dcRO hinnangul\u00a0ca<\/em>\u00a022%-l elanikest \u2013 sellise numbri juures peab k\u00f5ikeh\u00f5lmav digirevolutsioon olema h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud. Ilmselt tasub ka meeles pidada, et Aafrika riikide kodanikud on inimesed nagu meiegi \u2013 nemadki kasutavad internetti suhtlemiseks ja YouTube\u2019ist kassivideote vaatamiseks, mitte ei kuluta iga veebis veedetud sekundit oma eluj\u00e4rje parandamiseks. Eesti ettev\u00f5tted ja organisatsioonid on seal kaugel k\u00fcll eelk\u00f5ige keskendunud e-riigi edendamisele, mis j\u00e4tab masside k\u00fcsimuse k\u00f5rvale ning keskendub ametnikele ja riigi infos\u00fcsteemidele. Tehnoloogiaga aga k\u00e4ib lahutamatult kaasas tahe ja eesm\u00e4rk, mis m\u00e4\u00e4rab erinevate lahenduste kasutamise. \u00dcRO millenniumi arengueesm\u00e4rkide ja kestliku arengu eesm\u00e4rkide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise juures olnud professor Jeffrey D. Sachs \u00fctleb, et tehnoloogia tuleb kombineerida tahtega liikuda \u00fchiskondliku heaoluni.<\/p>\n

Suur osa Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 kahepoolsetest projektidest viiakse praegu ellu kodaniku\u00fchenduste v\u00f5i riigi sihtasutuste poolt. Olukorras, kui avalikku raha on \u00fcmber jagada j\u00e4rjest v\u00e4hem ning teatav sissepoole p\u00f6\u00f6rdumine doonorriikides j\u00e4rjest enam s\u00fcveneb, on hakanud pead t\u00f5stma trend, kus varem MT\u00dc-de poolt valitsetud arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00e4ljale sisenevad eraettev\u00f5tted. Ka Euroopa Liidu arengurahastuses arvestatakse uue eelarveperioodi valguses enam erasektori kaasamisega. 2017. aastal pandi paika Euroopa v\u00e4lisinvesteeringute kava,[6]<\/sup><\/a>\u00a0mis h\u00f5lmab erinevaid segarahastamisvahendeid ning kus traditsiooniline abi on seotud uue p\u00f5lvkonna rahastamisviisidega. Samal aastal loodi ka Euroopa Kestliku Arengu Fond[7]<\/sup><\/a>\u00a0kui vahend v\u00e4lisinvesteeringute kava rakendamiseks, mis toetab ja pakub tagatisi riskantsetele investeeringutele Aafrikas ja idapartnerlusriikides. Eestis ei ole erasektor arengukoost\u00f6\u00f6s seni eriti kanda kinnitanud, ent tulevikus n\u00e4hakse eraettev\u00f5tteid valdkonnas palju suuremat rolli m\u00e4ngimas.<\/p>\n

See tekitab Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 tuleviku kohta kohe kaks k\u00fcsimust. Esiteks, mis saab kodaniku\u00fchendustest? MT\u00dc-d ilmselt ei l\u00e4he Aafrikasse kaableid vedama ega koodi kirjutama. T\u00e4na on arengukoost\u00f6\u00f6ga tegelevate vaba\u00fchenduste seas vaid m\u00f5ni \u00fcksik, kes otsapidi digiteemadega kokku puutub \u2013 tegeletakse kas digiharidusega v\u00f5i iduettev\u00f5tluse edendamisega, e-valitsemise maailm on suuresti riigi sihtasutuste ja taas kord eraettev\u00f5tete p\u00e4rusmaa. K\u00fcllap tasuks v\u00e4ikestel \u00fchendustel korraks aeg maha v\u00f5tta ja m\u00f5elda, millised on nende v\u00f5imalused ja millised neile asetatud ootused arengukoost\u00f6\u00f6 muutuvas reaalsuses. Loomulikult ei kao kuhugi sellised klassikalised arenguprobleemid nagu naiste haridus, v\u00e4ikeettev\u00f5tluse edendamine, seksuaal- ja reproduktiivtervisega tegelemine, keskkonnakaitse eest seismine jne. Ent siia k\u00f5rvale on vaja ka kodaniku\u00fchendusi, kes oskaksid partnerorganisatsioone v\u00f5imestada kodanike \u00f5iguste eest seismisel digitaalses maailmas, teaksid piisavalt palju seadusandlusest, juhiksid t\u00e4helepanu digitaliseerimisega kaasnevatele riskidele ning oskaksid pakkuda lahendusi nende maandamisel. Vaba\u00fchendused peavad hakkama kiiresti liigutama, et mitte rongist maha j\u00e4\u00e4da \u2013 kui Euroopa ja Hiina ettev\u00f5tted jooksevad v\u00f5idu Aafrika digituru vallutamise nimel, siis v\u00e4hemalt Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6organisatsioonid on \u00fcsna konservatiivsed ega saa eriti aru, miks peaks \u00fcldse digiasjadega tegelema, kui ikka veel on \u00f5hus Ebola, kirjaoskamatus ja muud igavikulised arenguprobleemid. Eesti kodaniku\u00fchendused saaksid siin olla omamoodi teen\u00e4itajad, sest vaba\u00fchenduste roll uues arengukoost\u00f6\u00f6s ei ole t\u00e4na veel sugugi paigas.<\/p>\n

Teine erasektori osakaalu t\u00f5usuga kaasnev k\u00fcsimus arengukoost\u00f6\u00f6 tuleviku puhul puudutab seda, millist \u00e4ri minnakse Aafrika riikidesse tegema. Oleks lausa imeline, kui k\u00f5ik ettev\u00f5tted oleksid vastutustundlikud, peaksid silmas oma sotsiaalset ja keskkonnam\u00f5ju, maksaksid v\u00f5\u00f5rastes riikides t\u00f6\u00f6tajatele head palka ning arvestaksid ka partnerriigi laiema \u00fcldsuse huvidega. Ilmselt see alati nii pole. \u00dchel arengukoost\u00f6\u00f6 valdkonna \u00fcritusel kuulsin kurva alatooniga anekdootlikku lugu sellest, kuidas Eesti ettev\u00f5te pakkus \u00fches Aafrika riigis suurel ehitusprojektil turvateenust ning teenuse kvaliteeti kiites r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tte esindaja, et v\u00e4ga efektiivselt ja ilma suuremate probleemideta said nad hakkama ehitusele ette j\u00e4\u00e4nud kohalike kodust v\u00e4lja t\u00f5stmisega. Selline \u00e4ri ei ole ei \u00f5iglane, j\u00e4tkusuutlik ega vastutustundlik. Muutuval arengukoost\u00f6\u00f6 maastikul peab riik suutma tagada, et ka uued partnerlussuhted panustavad sihtriigi inimeste heaolu suurendamisse, mitte ei n\u00e4e arengukoost\u00f6\u00f6 avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6projekte lihtsalt raha kokkuajamise kohana.<\/p>\n

Aafrika probleem ei ole \u00fcldiselt mitte selles, et seal oleks liiga v\u00e4he internetti, liiga v\u00e4he \u00e4ppe v\u00f5i et ei ole v\u00f5imalust digiretsepti kasutada. Olenevalt riigist v\u00f5ib probleem olla hoopis laste suures arvus, s\u00fcnnitajate suremuses, k\u00f5rbestumises, monokultuuride viljelemises, meeletus korruptsioonis, etnilistes konfliktides v\u00f5i veel mitmes asjas. E-lahendused ei ole asi iseeneses, vaid need peavad olema suunatud konkreetsete probleemide lahendamisele. Pole m\u00f5tet \u00fcles ehitada m\u00f5nd tehnoloogilist lahendust, mida seal praktikas kasutada ei saa. T\u00fchja t\u00f6\u00f6 v\u00e4ltimiseks tuleb sihtriiki, selle (argi)kultuuri ja kitsamat kogukonda ka \u00fcsna h\u00e4sti tunda. Eesti Aafrika-suunalise arengukoost\u00f6\u00f6 \u00fcks v\u00e4ljakutseid saab kindlasti olema see, kust otsast siis pihta hakata, millele keskenduda. Kuidas tagada partnerlus, tulemused, koordinatsioon, t\u00f5husus jne olukorras, kus potentsiaalseid riike on palju, ent Eesti organisatsioonide-ettev\u00f5tete tegutsemisv\u00f5imekus sealkandis ei ole eriti k\u00f5rge?<\/p>\n

L\u00f5petuseks veel \u00fcks t\u00e4helepanek asetamaks Eesti arengukoost\u00f6\u00f6d laiemasse konteksti. Kibestunud vaatleja v\u00f5iks \u00f6elda, et arengukoost\u00f6\u00f6 on m\u00f5ttetu, kui me ei suuda tagada poliitika sidusust. Kui Eesti v\u00f5i Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitika \u00f5\u00f5nestab arengukoost\u00f6\u00f6 sotsiaalseid eesm\u00e4rke, siis mis m\u00f5tet on muuhulgas n\u00e4iteks Aafrikasse raha, oskusteavet, vabatahtlikke ja igasugust muud koost\u00f6\u00f6d k\u00fchveldada? Eesti oma energiapoliitikaga on siin hea n\u00e4ide. \u00dchest k\u00fcljest suuname miljoneid eurosid kliimarahadeks, et v\u00e4ikesed Okeaania saareriigid uppumisohuga toime tuleksid. Teisalt aga p\u00f5letame kivi, mis otseselt t\u00f5ukab tagant nendesamade saareriikide uppumist. Eesti ja Euroopa Liit ei tee piisavalt palju maksuparadiiside t\u00f5kestamiseks, eri andmetel viiakse Aafrikast iga sissetuleva arenguabi dollari kohta maksude optimeerimise teel v\u00e4lja 7\u201311 dollarit. See on raha, mida riigid peaksid tegelikult abisummade asemel kasutama hariduss\u00fcsteemi, tervishoiu, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive jt normaalseks eluks vajalike valdkondade edendamiseks. Selliseid n\u00e4iteid leidub teisigi. K\u00fcllap sajaprotsendiline koherentsus ei olegi v\u00f5imalik, ent kui Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 sihtriigid ja p\u00f5him\u00f5tted l\u00e4hevad \u00fclevaatamisele, oleks m\u00f5istlik ka kontrollida, et meie v\u00e4lismajanduspoliitika, energiapoliitika jms-ga seotud valdkonnad ei nulliks \u00e4ra arengukoost\u00f6\u00f6s raskelt k\u00e4tte tulnud v\u00f5ite.<\/p>\n

[1]<\/sup><\/a>\u2002Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi sai 20 aastaseks, 2019. https:\/\/bit.ly\/2xDnvpJ.<\/p>\n

[2]<\/sup><\/a>\u2002Avalik arvamus arengukoost\u00f6\u00f6st, 2015; https:\/\/bit.ly\/2YFLYGZ.<\/p>\n

[3]<\/sup><\/a>\u2002Special Eurobarometer: EU citizens and development cooperation, 2018. https:\/\/bit.ly\/2NuOidi.<\/p>\n

[4]<\/sup><\/a>\u2002Mis on arengukoost\u00f6\u00f6?, 15.02.2019. https:\/\/vm.ee\/et\/mis-arengukoostoo.<\/p>\n

[5]<\/sup><\/a>\u2002K. Kaup Lap\u00f5nin, E-valitsemise v\u00e4ljakutsed Aafrikas. Diplomaatia, 2018, nr 8, lk 5\u20137.<\/p>\n

[6]<\/sup><\/a>\u2002Euroopa Liit k\u00e4ivitab uue ELi v\u00e4lisinvesteeringute kava. European Commission. Press Release Database, 28.09.2017. http:\/\/europa.eu\/rapid\/press-release_IP-17-3483_et.htm.<\/p>\n

[7]<\/sup><\/a>\u2002Euroopa Kestliku Arengu Fond: n\u00f5ukogu kinnitab Euroopa Parlamendiga saavutatud l\u00f5pliku kokkuleppe. Euroopa \u00dclemkogu. Pressiteated, 28.06.2017. https:\/\/bit.ly\/2XCRMV7<\/p>\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

AK\u00dc endine tegevjuht Sigrid Solnik kirjutab augustikuises\u00a0Vikerkaares Aafrikast: meiepoolsest arenguabist ja Aafrika riikide ehk arenguabi saajate t\u00f5elistest vajadustest ning sellest,…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":6198,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-10982","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10982"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10982\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10985,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10982\/revisions\/10985"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}