{"id":10998,"date":"2019-09-04T16:06:29","date_gmt":"2019-09-04T13:06:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=10998"},"modified":"2019-09-04T16:11:37","modified_gmt":"2019-09-04T13:11:37","slug":"kliimaneutraalne-eesti-2035-rahvaalgatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kliimaneutraalne-eesti-2035-rahvaalgatus\/","title":{"rendered":"Kliimaneutraalne Eesti 2035 – rahvaalgatus"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendused eesotsas Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ja Keskkonna\u00f5iguse Keskusega kutsuvad toetama rahvaalgatust \u201eKliimaneutraalne Eesti aastaks 2035\u201c. Algatuse eesm\u00e4rk on n\u00f5uda riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks teadusp\u00f5histe ja kogu \u00fchiskonda kaasavate \u00f5iglaste lahenduste kaudu.<\/span><\/p>\n

Algatusele on juba antud \u00fcle 1300 allkirja ning kogutud allkirjad antakse \u00fcle peaminister J\u00fcri Ratasele 13. septembril toimuval konverentsil \u201eKliimaneutraalsus \u2013 h\u00e4ving v\u00f5i edu?\u201c. P\u00f6\u00f6rdumisele saab oma allkirja anda kuni 12. septembri hilis\u00f5htuni Rahvaalagtuse lehel: <\/span>https:\/\/rahvaalgatus.ee\/initiatives\/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Rahvaalgatuse tekst t\u00e4ies mahus:<\/b><\/p>\n

Soovime Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teadusp\u00f5histe ja kogu \u00fchiskonda kaasavate \u00f5iglaste lahenduste kaudu.<\/span><\/p>\n

Eesm\u00e4rk<\/b><\/p>\n

Eesti riik peab teadusp\u00f5hiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning \u00f5iglasele, looduss\u00e4\u00e4stlikule ning targale majandusele \u00fclemineku nimel. Esimese sammuna peab Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seadma eesm\u00e4rgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaatama \u00fcmber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni j\u00f5udmist m\u00f5jutavad. Samaaegselt tuleb t\u00f5ugata tagant \u00fcleeuroopalisi ja globaalseid kliimakriisi lahendavaid kokkuleppeid ning n\u00f5uda eeskuju n\u00e4idates ka teistelt riikidelt otsustavat tegutsemist.\u00a0<\/span><\/p>\n

Miks on tarvilik kliimaneutraalsuse saavutamine?<\/b><\/p>\n

Globaalne kliimakriis, mille eest teadlased on hoiatanud juba viimased nelik\u00fcmmend aastat, on k\u00e4es. \u00dcRO all tegutseva valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) hinnangul on t\u00e4nasel kursil j\u00e4tkamine \u00fclimalt ohtlik. Selleks, et v\u00e4ltida kliimakriisi katastroofilisi tagaj\u00e4rgi, on h\u00e4davajalik hoida globaalse temperatuuri t\u00f5us alla 1,5 kraadi v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonieelse tasemega. Kriitiline soojenemise piir v\u00f5ib j\u00f5uda k\u00e4tte juba aastaks 2030. Pooleteistkraadise piiri \u00fcletamisel riskime p\u00f6\u00f6rdumatute muutuste ning katastroofiliste tagaj\u00e4rgedega inim\u00fchiskondadele ning looduskeskkonnale. Elurikkuse kadu, sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud nagu p\u00f5uad ja tormid, metsatulekahjud, merevee taseme t\u00f5us ja teised m\u00f5jud v\u00e4hendavad meie toimetulekuv\u00f5imekust elukeskkonnas ja suurendavad oluliselt migratsiooni elamisk\u00f5lbmatuks muutunud aladelt. Teadus on selge: tegutseda on vaja kohe ning otsustavalt, sest v\u00f5imaluste aken tagada inimkonnale elamisk\u00f5lblik planeet hakkab sulguma. Tunnetades olukorra t\u00f5sidust on mitmetes riikides v\u00e4lja kuulutatud kliimakriis, korduvaid p\u00f6\u00f6rdumisi on aastate v\u00e4ltel teinud k\u00fcmned tuhanded teadlased.\u00a0<\/span>
\n<\/span>
\n<\/span>Kui kavatseme hoida \u00fclemaailmse keskmise temperatuuri t\u00f5usu alla 1,5 kraadi ja v\u00e4ltida v\u00f5imalikke katastroofilisi tagaj\u00e4rgi, peab globaalne kasvuhoonegaaside heide v\u00e4henema poole v\u00f5rra juba j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul ning j\u00f5udma kogu maailmas neto-nulli (kliimaneutraalsuseni) hiljemalt aastaks 2050. Kliimaneutraalsus t\u00e4hendab, et riik ei paiska oma tegevusega atmosf\u00e4\u00e4ri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Selleks on meil aga lootust ainult siis, kui k\u00f5ik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti, n\u00e4itavad rahvusvahelist eeskuju ning v\u00f5tavad eesm\u00e4rgiks kliimaneutraalsuse saavutamise v\u00f5imalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaape v\u00f5rreldes absoluutarvudes v\u00e4iksed, oleme inimese kohta siiski Euroopa Liidu saastajate esirinnas ning peame n\u00e4itama \u00fcles solidaarsust, et saavutada h\u00e4davajalik riikidevaheline koost\u00f6\u00f6.<\/span><\/p>\n

Miks on tarvis riiklikke kavasid muuta?<\/b><\/p>\n

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja IPCC soovitusel p\u00f5him\u00f5ttelisi muutusi meie majandus- ja elukorralduses. See algab selgest otsusest: uue eesm\u00e4rgi paika panemisest Kliimapoliitika p\u00f5hialustes aastani 2050 ja konkreetsetest tegevusplaanidest riiklikes arengukavades. V\u00f5ime \u00fcksikisikutena oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge k\u00fcll teatud piirini v\u00e4hendada, kuid riiklikud otsused m\u00e4\u00e4ravad, kuhu liigume k\u00f5ik koos. Paraku ei ole mitmed Eesti kliimapoliitikat suunavad juba kehtivad v\u00f5i ka koostamisel olevad dokumendid ajakohased – nad on v\u00e4heambitsioonikad ega arvesta kliimakriisi t\u00f5sidust. \u00dche olulisima teemana peavad riiklikud kavad soodustama kiiret \u00fcleminekut fossiilk\u00fctustelt taastuvatel energiaallikatel p\u00f5hinevale kombineeritud lahendusele. Selle saavutamiseks tuleb esimeses j\u00e4rjekorras \u00fcmber vaadata energiamajanduse arengukava aastani 2030. Seejuures tuleb toetada ka Ida-Virumaa \u00f5iglast \u00fcleminekut nii, et puudutatud inimestele oleks tagatud \u00f5iglane sissetulek ja tulevikuv\u00e4ljavaated.\u00a0<\/span>
\n<\/span>
\n<\/span>Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika p\u00f5hialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavasid arvestades selgub, kas Euroopa Liit saab v\u00f5tta eesm\u00e4rgiks kliimaneutraalsuse ja n\u00e4itab Pariisi kliimaleppe t\u00e4itmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.<\/span><\/p>\n

Anna oma allkiri, kui arvad, et Eesti peaks seadma eesm\u00e4rgiks tegeleda m\u00e4rksa t\u00f5sisemalt kliimakriisiga ning saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2035.<\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendused eesotsas Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ja Keskkonna\u00f5iguse Keskusega kutsuvad toetama rahvaalgatust \u201eKliimaneutraalne Eesti aastaks 2035\u201c. Algatuse eesm\u00e4rk…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":11000,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-10998","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10998"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10998\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10999,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10998\/revisions\/10999"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}