{"id":11157,"date":"2019-11-22T11:43:23","date_gmt":"2019-11-22T09:43:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11157"},"modified":"2019-11-22T12:12:16","modified_gmt":"2019-11-22T10:12:16","slug":"el-poolt-antav-arenguabi-on-teist-aastat-languses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/el-poolt-antav-arenguabi-on-teist-aastat-languses\/","title":{"rendered":"EL-i poolt antav arenguabi on teist aastat languses"},"content":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabiga tegelevaid Euroopa vaba\u00fchendusi koondav CONCORD Europe <\/b><\/span><\/span><\/span>avaldas eile<\/b><\/span><\/span> aastaraporti AidWatch 2019, mis kinnitab, et eelmisel ehk 2018. aastal oli Euroopa Liit j\u00e4tkuvalt maailma suurim arenguabi andja. Raportist selgub siiski, et teist aastat j\u00e4rjest on EL-i arenguabi v\u00e4henenud.<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

AK\u00dc huvikaitseeksperdi Karl Oskar Villsaare s\u00f5nul on langus viimasel kahel aastal negatiivne trend, mis ei vasta Euroopa inimeste ootustele. \u201eHiljutine Eurobaromeetri uuring n\u00e4itab, et 86 protsendile Euroopa kodanikest on oluline toetada inimesi arenguriikides. See on selge mandaat koost\u00f6\u00f6 tegemiseks arenguriikidega, eriti ajal, kus mitmel pool maailmas toimuvad sotsiaalsetest pingetest ajendatud meeleavaldused ning v\u00f5itlus kliimamuutustega vajab lisarahastust.\u201c<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

2018. aastal andis EL koos oma liikmesriikidega kokku 71,9 miljardit eurot arenguabi<\/span><\/span><\/span> ehk 0,47% liidu RKT-st, mis <\/span><\/span>on \u00fcle poole maailma antud arenguabist. Sellegi poolest v\u00e4henes EL-i antud abi 2017. aastaga v\u00f5rreldes 4,4 miljardit eurot ehk 5,8%. Langus tuli peamiselt varjupaigataotlejatele, \u00f5pilastele, v\u00f5lav\u00e4hendmisele ja seotud abile* tehtud kulutuste pealt, mida Euroopa valdkondlikud vaba\u00fchendused on kritiseerinud, sest need vahendeid ei toeta otsest arengut partnerriigis.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Euroopa Liidu eesm\u00e4rk on j\u00f5uda 2030. aastaks tasemele, kus arenguabi moodustab 0,7% liidu RKT-st, praeguste trendide j\u00e4tkudes ei j\u00f5uta selleni aga enne 2061. aastat. Eesti on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks j\u00f5uda samal ajal 0,33%-ni.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Eesti arenguabi on viimased kaks aastat olnud stabiilselt 0,16% RKT-st. 2018. aastal oli meie antud abi absoluutsummana 41,4 miljonit eurot ehk 3,3 miljonit rohkem kui 2017. aastal. Concordi hinnangul on Eesti arenguabi kogu ulatuses tegelik abi ehk panustab arengule partneriikides. N\u00e4ilise abi alla liigitatakse n\u00e4iteks p\u00f5genike vastuv\u00f5tmisele tehtavad kulud ja v\u00f5lakoorma leevendamine, EL-i abist on selliseid kulusid 14%.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u201eEesti arenguabi absoluutsummad on kasvanud, kuid protsentuaalselt muutuseid viimased kaks aastat toimunud ei ole. Uue v\u00e4lispoliitika arengukava loomisprotsessi k\u00e4igus on siiski n\u00e4idatud tahet oma eesm\u00e4rgini 2030. aastaks j\u00f5uda\u201c, \u00fctleb Villsaar ja lisab, et lisaks rahastusele on oluline kasvatada ka arengukoost\u00f6\u00f6 efektiivsust, et abi j\u00f5uaks nendeni, kes seda vajavad, et luua vajalikke muutuseid partneriikides.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Raportis on v\u00e4lja toodud mitmed Euroopa Liidule tehtud soovitused, mis puudutavad nii adekvaatset rahastamist ja arenguabi m\u00f5ju kui ka soovitusi, kuidas j\u00e4lgida \u201ekedagi ei j\u00e4\u00e4ta tahaplaanile\u201c printsiipi, mis on \u00fcks \u00dcRO liikmete lubadusi Tegevuskava 2030 t\u00e4itmisel.<\/span><\/span><\/p>\n