{"id":11193,"date":"2019-11-27T17:32:59","date_gmt":"2019-11-27T15:32:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11193"},"modified":"2019-11-27T17:42:34","modified_gmt":"2019-11-27T15:42:34","slug":"kilekotivaba-saaremaa-ehk-muutus-algab-meist-enestest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kilekotivaba-saaremaa-ehk-muutus-algab-meist-enestest\/","title":{"rendered":"Kilekotivaba Saaremaa ehk muutus algab meist enestest"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

Visit Saaremaa arendusjuht Eveli J\u00fcrisson\u00a0<\/em>osales kevadel AK\u00dc\u00a0kestliku arengu huvikaitsekoolitusel<\/a>\u00a0ning jagab Saarte H\u00e4\u00e4les<\/a><\/em>\u00a0koolituse j\u00e4relkajana m\u00f5tteid kestliku arengu eesm\u00e4rkidest kiriku kontekstis. Artikkel on avaldatud 26. novembril 2019.<\/em><\/strong><\/p>\n

“Kilekott esindab k\u00f5ike, mida tarbime \u00fchekordselt ja l\u00fchiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid m\u00f5ned minutid,” kirjutab J\u00fcrisson. “Vaid tarbijate v\u00f5imuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte.”<\/p>\n

\"FOTO:<\/a>

FOTO: erakogu<\/p><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n

Saarerahvas on oma eluviisidelt keskkonnas\u00e4\u00e4stlik, merega \u00fcmbritsetud ja harjunud arvestama kohapealsete loodusressurssidega. Juba 1990. aastast kuulub Saaremaa koos \u00fcmbritsevate saartega UNESCO v\u00f5rgustikku “Inimene ja biosf\u00e4\u00e4r”. Tegemist on j\u00e4tkusuutliku elu pilootalaga. Me elame oma saartel, kus on teine tempo ja teistsugused tarbimisharjumused. Saaremaal puhkab aeg, siin on puhas ja roheline, kuid me ei ole ka suletud s\u00fcsteem ega ela isolatsioonis. Vaevalt on olemas saarlast, kes pole midagi kuulnud maailma r\u00e4sivatest keskkonnaprobleemidest. Merega \u00fcmbritsetuna saame nendest osa meiegi. Kliimamuutused, liigirikkuse v\u00e4henemine, mikroplastik meie elukeskkonnas \u2013 need probleemid on k\u00f5ik omavahel kompleksselt seotud ja paljus ka tavainimese jaoks hoomamatult. V\u00e4ga lihtne ja lausa inimlik on proovida seda \u00e4revust vaigistada ning unustada oma vastutus.<\/p>\n<\/div>\n

\n
\n
\n

Lihtne esimene samm<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

“Kilekotivaba Saaremaa” on loosung, millega kaasa haarata nii saarerahvas kui ka meid k\u00fclastavad turistid. M\u00f5te ja teadmine, et muutus algab sinust enesest ning see esimene samm on tegelikult lihtne ja teostatav.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kujundada \u00fchiselt m\u00f5tteviisi ja k\u00e4itumisharjumuste muutust, arusaama, et kilekott ei ole mugav lahendus, vaid tekitab pigem suurt ebamugavust ja tuleks asendada korduvkasutatavate alternatiividega.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Laiemalt vaadates esindab kilekott k\u00f5ike, mida tarbime \u00fchekordselt ja l\u00fchiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid m\u00f5ned minutid.<\/p>\n<\/div>\n

\n

\u00dcheksa lihtsat nippi<\/strong><\/p>\n<\/div>\n

\n

Maailmas v\u00f5etakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti, neist taaskasutusse j\u00f5uab vaid \u00fcks protsent. Kilekottide taaskasutamine ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine on keeruline ja kulukas protsess, olles uue kilekoti tootmisest kulukamgi. Vaid tarbijate v\u00f5imuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte. T\u00e4naseks elab \u00fcle 25% planeedi elanikest piirkondades, kus kilekotid on keelustatud v\u00f5i on oluliselt piiratud nende tarbimist.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Tahame olla kestliku turismi sihtkoht ja ootame endale k\u00fclla eelk\u00f5ige inimesi, kes j\u00e4rgivad samu v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Seet\u00f5ttu toimub paralleelselt kohapealse teavitust\u00f6\u00f6ga ka liikumine “Rohelise sihtkoha” sertifikaadi poole. Mitmed Saaremaa ettev\u00f5tjad liiguvad samm-sammult keskkonnas\u00f5bralikuma lahenduse suunas. Saaremaalt on p\u00e4rit plastikk\u00f5rsi asendavad pilliroost k\u00f5rred, TS Laevad on ehitamas oma parvlaevasid \u00fcmber keskkonnas\u00f5bralikemaks h\u00fcbriidlaevadeks, kohalikud ettev\u00f5tjad otsivad ja arendavad v\u00f5imalusi ringmajanduse mudeli rakendamiseks.<\/p>\n<\/div>\n

\n

V\u00e4ga hea n\u00e4ide ja eeskuju festivalide ja suurs\u00fcndmuste keskkonnas\u00f5bralikumaks muutmisel on festival I Land Sound, festivalil ei kasutata \u00fchekordseid plastikn\u00f5usid ega joogik\u00f5rsi, toidu valmistamisel tarvitatakse kohalikku toorainet,\u00a0 festivali toimumise ajal ei m\u00fc\u00fcdud kohalikes Coopi kauplustes kilekotte. Need on vaid v\u00e4ikesed n\u00e4ited festivali korraldajate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud I Land Green\u00b4i kontseptsioonist.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Kuidas v\u00e4hendada plastiku kasutamist oma igap\u00e4evaelus. Siin on \u00fcheksa lihtsat nippi:<\/p>\n<\/div>\n

\n

1. Eelista korduvkasutatavaid poekotte.<\/p>\n<\/div>\n

\n

2. Kanna kaasas isiklikku ja vastupidavat veepudelit.<\/p>\n<\/div>\n

\n

3. Kohvitopside asemele hangi termostass.<\/p>\n<\/div>\n

\n

4. L\u00f5unas\u00f6\u00f6k pakenda korduvkasutatavasse toidukarpi.<\/p>\n<\/div>\n

\n

5. Palu poes kaaluda kaup enda kaasav\u00f5etud karpi v\u00f5i kotti.<\/p>\n<\/div>\n

\n

6. Loobu joogik\u00f5rtest ja plastikust s\u00f6\u00f6giriistadest.<\/p>\n<\/div>\n

\n

7. Eelista kaasaostmise asemel s\u00fc\u00fca kohapeal.<\/p>\n<\/div>\n

\n

8. Hoiusta toiduaineid klaas- v\u00f5i plekkanumates.<\/p>\n<\/div>\n

\n

9. Hari ka oma s\u00f5pru ja tuttavaid!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

<\/div>\n
\n
\n
\n
<\/div>\n
\n
<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Visit Saaremaa arendusjuht Eveli J\u00fcrisson\u00a0osales kevadel AK\u00dc\u00a0kestliku arengu huvikaitsekoolitusel\u00a0ning jagab Saarte H\u00e4\u00e4les\u00a0koolituse j\u00e4relkajana m\u00f5tteid kestliku arengu eesm\u00e4rkidest kiriku kontekstis. Artikkel…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":11194,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-11193","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11193"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11193\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11201,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11193\/revisions\/11201"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11193"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11193"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}