{"id":11522,"date":"2020-03-18T22:23:07","date_gmt":"2020-03-18T20:23:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11522"},"modified":"2020-03-18T23:01:17","modified_gmt":"2020-03-18T21:01:17","slug":"kas-nuud-tuleb-paradigma-muutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kas-nuud-tuleb-paradigma-muutus\/","title":{"rendered":"Kas n\u00fc\u00fcd tuleb paradigma muutus?"},"content":{"rendered":"\n

Iti Aavik<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua projektijuht<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Personaalselt minu jaoks on 12. m\u00e4rts olnud juba viimased kaksteist aastat v\u00e4ga t\u00e4henduslik kuup\u00e4ev. Siis nimelt s\u00fcndisid minu esimesed lapsed, olin ka t\u00e4navu s\u00fcnnip\u00e4eva korraldamise lainel, kui s\u00fcndmused ja uudised Eestis hakkasid tund tunnilt muutuma ja pidu tuli sellega seoses lausa mitu korda \u00fcmber korraldada. N\u00fc\u00fcdsest l\u00e4heb 12. m\u00e4rts ajalukku p\u00e4evana, mil taasiseseisvunud Eestis kuulutati v\u00e4lja eriolukord pandeemia t\u00f5kestamiseks. Kaksikute s\u00fcnnip\u00e4evapidu pargis j\u00e4i vist viimaseks peoks enne olukorra stabiliseerumist. <\/p>\n\n\n\n

On vist ka oluline\nmainida, et kirjutan seda lugu 15. m\u00e4rtsi \u00f5htul. See, mis ma kirjutan t\u00e4na, ei\npruugi homme enam kehtida. On olnud h\u00e4mmastav vaadata, kuidas nii enda kui ka\nkaaslaste hoiakud on p\u00e4ev p\u00e4evalt muutunud. Kui veel n\u00e4dala alguses olin ka\nmina valmis oma pojaga Islandile reisima, siis m\u00f5ne p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes otsustasime,\net m\u00f5istlikum on reis edasi l\u00fckata ja t\u00e4naseks on juba lennufirma ise s\u00f5idu\nt\u00fchistanud.<\/p>\n\n\n\n

Enda t\u00f6\u00f6s olen tegelenud aastaid inimeste teadlikkuse t\u00f5stmisega kestlikumast maailmast. Kokkuv\u00f5tvalt oleme p\u00fc\u00fcdnud erinevatel viisidel r\u00e4\u00e4kida sellest, et meil ei ole planeeti B, et meie ressursid saavad otsa ja on seejuures eba\u00f5iglaselt jaotatud, kliima muutub ja v\u00f5ime 50 aasta p\u00e4rast seista olukorra ees, kus Saksamaa on muutunud k\u00f5rbeks. <\/strong>Maailmas on liiga palju asju, me peaks v\u00e4hendama nende tootmist, sest me ei suuda neid \u00fcmber k\u00e4idelda ja et me ei tohiks lasta end petta rohepesust. Alati j\u00f5uame oma kuulajaskonnaga \u00fchisele seisukohale – jah on vaja paradigma muutust. Aga kust see paradigma muutus tuleb, kui inimesed ei suuda oma mugavustsoonist v\u00e4lja astuda, maailm p\u00f6\u00f6rleb samasuguse tempoga edasi ning l\u00f5ppu ei n\u00e4i tulevat. Indiviidina on pea v\u00f5imatu rattalt maha saada. Muidugi peab tunnistama, et mured, mis olid veel m\u00f5nda aega tagasi \u00fcksikute maailmaparandajate huulil, on leidnud peavoolu meedias oma igap\u00e4evase koha. V\u00f5ib t\u00f5deda, et r\u00e4\u00e4kima on hakatud rohkem, aga kas see on endaga kaasa toonud muutusi. M\u00f5ningaid on, aga samas mitte piisavalt kiireid ja efektiivseid. <\/p>\n\n\n\n

Ja siis hakkab \u00fchel p\u00e4eval tiksuma pomm, alguses vaikselt ning esialgu tundub, et see plahvatab vaid \u00fches kohas ja meist eemal, siis aga muutub tiksumine \u00fche valjemaks ja tuleb \u00fcha l\u00e4hemale. M\u00f5nda aega on veel lootust, et k\u00e4rgatab eemal, aga mingi hetk j\u00f5uab kohale, et see siiski ei l\u00e4he m\u00f6\u00f6da, <\/strong>vaid maandub otse koduukse ette, millist kahju ta t\u00e4pselt teeb keegi ei tea. Kas see pauk l\u00f5hub j\u00e4\u00e4davalt \u00e4ra armsa kodumaja ning seda uuesti \u00fcles ehitades j\u00e4\u00e4vad alati n\u00e4ha vanad kriimud v\u00f5i l\u00f5hub see \u00e4ra midagi koledat seal ukse ees, midagi millest oleks tahtnud juba p\u00e4ris ammu lahti saada ja alles n\u00fc\u00fcd saab midagi ilusat asemele ehitada. Seda me veel t\u00e4na ei tea. <\/p>\n\n\n\n

Me oleme viimase n\u00e4dala jooksul n\u00e4inud, kuidas rahulikult paika loksunud maailmas hakkasid muutused meeletu kiirusega toimuma<\/strong>, kuidas info muutus tundidega ja sellega seoses ka inimeste hoiakud. Kui \u00fchel hetkel inimesed veel t\u00f5siselt plaanisid oma reise ja arvasid, et k\u00f5ik see meist m\u00f6\u00f6dub, siis vaid l\u00fchikese ajaga oli selge, et viiruse levik on k\u00e4es ja ka k\u00e4est l\u00e4inud. Eelnev n\u00e4dal on kostitanud meid uudistega sellest, kuidas maailm pannakse lukku. N\u00e4eme pilte t\u00fchjadest lennujaamadest ja poodidest, ainult matkarajad olid t\u00e4na inimesi triiki t\u00e4is. Kuhugi mujale ju minna ei ole. V\u00f5ib r\u00f5\u00f5muga nentida, et \u00f5ues p\u00e4ikse k\u00e4es olid inimeste n\u00e4od naerul ja tundus, et paanika kedagi ei valda.<\/p>\n\n\n\n

Kas me ikka olime valmis\nja kas me v\u00f5tsime kuulda skeptikuid, kes \u00fctlesid, et tuleb pandeemia, tabab\nmeid k\u00f5iki ja j\u00f5uab halvemal juhul kuni 70% inimesteni. <\/p>\n\n\n\n

Kas varem reageerimine oleks olnud \u00fcle reageerimine v\u00f5i reageerisime liiga hilja.<\/strong> Enamus meist ju arvas, et see asi l\u00e4heb meist kuidagi m\u00f6\u00f6da. Praegu on selge, et ei l\u00e4he. Millise ulatusega meid tabab, seda ei tea.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4pselt sama seis on kestlikuma maailmaga. R\u00e4\u00e4gime agaralt, et meid tabavad probleemid mitmel rindel. Plastikut t\u00e4is ookean, p\u00f5lismetsade maha raiumine, ressursside liigagar kulutamine, keskkonnareostused, kliima muutused jne. Jah muidugi, mingeid meetmeid v\u00f5etakse kasutusele, aga me k\u00f5ik ju teame, et tegelikult need ei ole piisavad ja praegune olukord n\u00e4itab, et kuni viimase hetkeni, kuni pauk \u00e4ra k\u00e4ib, on olemas neid, kes ei usu, ei taha uskuda v\u00f5i arvavad, et kuni nendega midagi ei juhtu, siis on k\u00f5ik h\u00e4sti. L\u00e4hen aga lennukiga epideemia keskpunkti, teen \u00e4ra oma suusareisi, nakatan p\u00e4rast jumal teab kui palju inimesi, \u00e4kki m\u00f5ni vanur sureb \u00e4ra ka, aga ega mina siis hakka sellep\u00e4rast oma harjumusp\u00e4rasest l\u00f5bust loobuma. On fakt, et kui poliitiliselt ei tule otsust, et paneme kinni, keelame \u00e4ra, muudame ja l\u00f5petame \u00e4ra, siis inimesed ise oma harjumusi nii kiiresti ei muuda,<\/strong> et muutused piisavalt kiiresti toimiks. \u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma nii v\u00e4ga tahaks loota, et selle halva olukorra juures hakkavad v\u00e4lja ujuma ka uued lahendused ja laiem mass hakkab m\u00f5istma seda, kui seotud me omavahel oleme. Kahjuks oleme enda teavitus\u00fcrituste k\u00e4igus kuulnud piisavalt ka seda, et inimesi ei huvita, mis toimub kuskil Aafrikas v\u00f5i Aasias, \u00a0sest mina elan ju oma vaikset elu ja nemad ei puutu minusse. Oleme uurinud inimestelt, mis on need asjad, milleta nad igap\u00e4evaselt ei kujuta oma elu ette. Peab tunnistama, et v\u00e4hesed asjad, millega me t\u00e4naseks v\u00e4ga harjunud oleme, tulid ainult ja ainult Eestist. R\u00e4\u00e4kimata k\u00f5ikidest seadmetest, mida me kasutame ja milleta oma igap\u00e4evast elu ette ei kujuta. Vaatan kapi peal olevaid desinfitseerimisvahendeid, mille sisu toodetakse Eestis, aga pudeli juppe ei saanud kuidagi Hiinast k\u00e4tte. Kas see ikka peab nii olema? Kas me ei suuda maailma kuhugi sinna p\u00f6\u00f6rata, et klaasist purk ja kork peal. Kindlasti on olemas tohutult lahendusi, mille ellu viimiseks oleme olnud seni liiga kinni mugavustsoonis ja kuna kestlikud lahendused on sageli ka kallimad, siis ei j\u00e4\u00e4 ettev\u00f5tted neid eelistades ellu.<\/strong> Kas \u00e4kki n\u00fc\u00fcd tekib laiemas \u00fcldsuses tunne, et me v\u00f5iks oma haavatust natuke v\u00e4hendada, et mida rohkem me ise suudame, seda parem. <\/p>\n\n\n\n

Kas kogu sel l\u00f5putul \u00fcmber maakera tormamisel on alati m\u00f5tet. Kas k\u00f5ik need t\u00fc\u00fctud t\u00f6\u00f6reisid, kus j\u00f5utakse hommikul kohale, \u00f6\u00f6 hotellis, mis on identne paljude teiste maailma hotellidega ning hommikul tagasi. Heal juhul vaid \u00f5hatakse, et oh tuleks siia tagasi ja naudiks kui aega oleks. Kui palju me tormame \u00fchest kohast teise, kui tihti igatseme, et oleks vaid aega rohkem s\u00fcveneda? Kas praegu s\u00fclle kukkunud olukord, kus paljud meie plaanitud tegevused j\u00e4\u00e4vad \u00e4ra, annab meile v\u00f5imaluse s\u00fcvenemiseks. <\/strong>Aeg maha v\u00f5tta ja m\u00f5elda, kuhu ja miks ma jooksen. Ja kui kogu maailm on seisma pandud, siis ikkagi tekib m\u00f5te, et ehk on ka mingis muus kontekstis v\u00f5imalik maailm ootele panna ja \u00e4kki siis mingi parema ja j\u00e4tkusuutlikuma plaaniga v\u00e4lja tulla. T\u00e4naseks on maailm t\u00f5estanud, et me tegelikult suudame teha v\u00e4ga ootamatu vajutuse v\u00e4ljal\u00fclituse nupule. Hetkel ajendatuna negatiivsetest s\u00fcndmustest, aga \u00e4kki suudaks me seda ka positiivse p\u00f6\u00f6rde tekitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Viimasel ajal on palju juttu sellest, et \u00e4rme kingi asju, vaid aega ja elamusi. Hetkel on meil suurep\u00e4rane v\u00f5imalus pakkuda aega oma k\u00f5ige l\u00e4hedasematele, kellega koos elame, millised elamusi sealt suudame tekitada, see on iseasi. Kas olete kuulnud midagi \u00fclehinnatud kvaliteetajast. Meil on justkui tunne, et heaks lapsevanemaks olemiseks peame oma lapsi viima kinno, avastuskeskustesse ja n\u00f6 nendega veetma kvaliteetaega. Samas sama oluline v\u00f5i veelgi olulisem on lastega veedetud kvantiteetaeg, kus lihtsalt veedetakse aega nii palju koos, et need erilised hetked tulevad ise ja mitte \u00fcldse sealt, kust me seda ootame. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kindlasti ei kehti see ainult laste puhul, vaid k\u00f5igi puhul, kellega me kodu jagame ning kellega n\u00fc\u00fcd eriti palju saab aega veeta. <\/p>\n\n\n\n

Kolme koolis k\u00e4iva lapse\nemana ei tea ma absoluutselt, mis mind n\u00fc\u00fcd ees ootab. Kuidas me hakkame saame,\nkuidas me oma t\u00f6\u00f6 tehtud saame, samal ajal kui juhendamist vajavad lapsed on\nvanuseliselt veel sellises eas, et p\u00e4ris \u00fcksi nad veel hakkama ei saa. <\/p>\n\n\n\n

Kas tulemas on kaos v\u00f5i paradigma muutus<\/strong>, seda me ei tea, aga ehk annab seegi s\u00fcsteem v\u00f5imaluse m\u00f5ningateks v\u00e4rskemateks ideedeks ning v\u00f5imalusteks ka koolielu paindlikumaks muuta ja \u00fcmber m\u00f5testada. Meeldis mu poja legendaarse eesti keele \u00f5petaja stoiline rahu, kui selgus, et e-\u00f5ppe keskkonnad on kokku jooksnud. Ta arvas, et ei hakka lapsi \u00fcldse arvutiga t\u00fc\u00fctama, las loevad mitu n\u00e4dalat raamatuid – ekraane saab n\u00fc\u00fcd niigi olema. <\/p>\n\n\n\n

Kas on aeg liikuda\nunustatud vana juurde ja liita neid meie nutikate lahendustega. Loodame, et\nselles suures kvantiteetajas hakkab palju v\u00e4rskeid ideid liikuma ja kriisist\ntoibudes ei hakka me sama arutult edasi tormama, vaid meie tegutsemisel saab\nolema ka kestlikum m\u00f5\u00f5de ja vajadusel julgeme maailma korraks j\u00e4lle lukku\nkeerata, et see paremate lahendustega avada. <\/p>\n\n\n\n

Suuremal osal eestlastel on \u00fcks tohutu rikkus, mida v\u00e4ga paljudel v\u00f5tta ei ole. Me suures osas indiviidi tasemel teame, kuidas p\u00f5ldu pidada, kuidas metsast toitu k\u00e4tte saada. Me teame, kuidas sokki n\u00f5eluda ja vajadusel endale midagi \u00f5mmelda, kuidas maja ehitada ja kraavi kaevata. V\u00f5ib-olla me ei tea neid asju detailselt, aga mingi alge on olemas ja meie kogukonnas on piisavalt neid, kes teavad. Ma usun, et see on meie suurim rikkus, mis kindlustab tagala ja laseb inimestel ka raskes olukorras rahulikuks j\u00e4\u00e4da. Me veel teame, et kui tuleb raske aeg, siis v\u00f5ime kolida maale ja saame seal hakkama. Mind k\u00fcll see m\u00f5te rahustab ja on alati rahustanud. Usk, et ma oskan oma k\u00e4tega midagi teha – vajadusel lastele riided selga \u00f5mmelda, toitu kasvatada, soki \u00e4ra n\u00f5eluda, metsast seeni – marju tuua ning neid sisse teha. <\/p>\n\n\n\n

Ma ei usu, et see on minu unistus uuest maailmakorrast – et me k\u00f5ik tagasi metsa kolime ja hoidiseid hakkame tegema, aga kriisis olles ja sellest toibumise k\u00e4igus tasuks natuke sinna metsa poole kiigata k\u00fcll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Iti Aavik Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua projektijuht Personaalselt minu jaoks on 12. m\u00e4rts olnud juba viimased kaksteist aastat v\u00e4ga t\u00e4henduslik kuup\u00e4ev. Siis…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11523,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,25,28],"class_list":["post-11522","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-kliimamuutused","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11522","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11522"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11522\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11533,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11522\/revisions\/11533"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11523"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11522"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11522"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}