Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht
<\/p>\n\n\n\n
Eesti on koos teiste \u00dcROsse kuuluvate riikidega kirjutanud alla lubadusele tegutseda nii riigisiseselt kui ka v\u00e4ljaspool riigipiire kestliku arengu p\u00f5him\u00f5tetele toetudes – seda nii poliitikas, ettev\u00f5tluses, hariduses kui kodanikualgatustes ja -k\u00e4itumises. Et k\u00f5ik, mis me teeme nii kodus kui v\u00f5\u00f5rsil, m\u00f5juks inimkonna arengule ning keskkonna s\u00e4ilimisele\/taastumisele soodsalt, mitte takistavalt. Juba aastaks 2015 oli poliitilisel tasandil aru saadud, et ebav\u00f5rdsus \u00fchis- ja kogukondade vahel ning loodusressursside j\u00f5uline ja kiire v\u00e4hendamine piirab \u00f5ige pea meie k\u00f5igi heaolu. Samuti tunnistasid \u201cesimese maailma\u201d riigid oma rolli \u00fclemaailmse sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse tekitaja ning s\u00e4ilitajana ning looduskeskkonna m\u00f5jutajana. Seega anti lubadus lahendada aastaks 2035 \u00e4ra m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa globaalsetest probleemidest.
<\/p>\n\n\n\n
Kus on lubadused ja tegevuskavad, seal on ka tehtu \u00fcle vaatamised, m\u00f5ju hindamised ning tulevikuplaanide korrigeerimised. Igal aastal toimub New Yorgis \u00dcRO High Level Political Forum, kus n\u00e4put\u00e4is riike annab roteeruvalt ja vabatahtlikult \u00fclevaate, milliseid samme nad on astunud v\u00f5i kavatsevad ette v\u00f5tta kestliku arengu eesm\u00e4rkide (SDG-de) saavutamiseks nii kodus kui kaugemal. Esimeste julgete raporteerijate seas aastal 2016 astus \u00fcles ka Eesti.
<\/p>\n\n\n\n
Ring on taas j\u00f5udnud meieni ning Riigikantselei on t\u00e4na ette valmistamas uut \u00fclevaadet \u00fclemaailmsete kestliku arengu eesm\u00e4rkide elluviimisest. Aruanne valmib kevadel ning seda tutvustatakse taas \u00dcRO k\u00f5rgetasemel poliitilisel foorumil k\u00e4esoleva aasta suvel v\u00f5i s\u00fcgisel, oleneb eriolukorra l\u00f5ppemisest ning rahvusvaheliste \u00fcrituste r\u00fctmi taastumisest.
<\/p>\n\n\n\n
\u00dchest k\u00fcljest on muidugi (taaskord) v\u00e4ga hea meel, et \u00fclevaadet tehakse ja rahvusvahelise publiku ees esitletakse. See n\u00e4itab, et v\u00e4hemalt riigihalduse tasandil kasutatakse SDG-sid igap\u00e4evaelu m\u00f5\u00f5dikutena. Eriti, mis puudutab Eestit ennast – meie heaolu ning keskkonda puudutavaid tulemusi m\u00f5\u00f5detakse ja raporteeritakse n\u00f6 valgusfoori meetodi kohaselt enamuses rohelisena, sekka vaid paar kollast v\u00f5i punast. K\u00f5ik on ju h\u00e4sti. Me kaitseme Eesti loodust, t\u00f5stame toimetulekut, parandame tervishoiu ja hariduse k\u00e4ttesaadavust ja kvaliteeti.
<\/p>\n\n\n\n
Ent murekohaks on Eesti roll v\u00e4liskeskkonnas – meie riiklik tegevus arenguriikides ja haavatavamates \u00fchiskondades. Eestis t\u00e4na loodavad v\u00e4liskeskkonda tugevalt m\u00f5jutavad valdkonnapoliitikad (majandus ja kaubandus, kliima, v\u00e4lispoliitika jne) ei ole sisuliselt seotud maailma kestliku arengu eesm\u00e4rkidega. Eesti vaatab ikkagi iseenda naba – et meil endal oleks mugav ja tulus. N\u00e4ide v\u00e4lispoliitikast – hetkel koostamisel olev Aafrika strateegia kipub tulema otseselt kestliku arengu p\u00f5him\u00f5tete vastane. On oht, et Eesti valib koos ettev\u00f5tjate kui olulise huvigrupiga v\u00e4lja meile mugavad sihtriigid ning l\u00e4heb kohapealset turuosa p\u00fc\u00fcdma ehk klassikalisel meetodil ressursse riigist v\u00e4lja tooma. V\u00f5rdluseks – kestliku arengu printsiipidele toetudes l\u00e4heks Eesti ettev\u00f5tjad sihtriikidesse kohalikku ettev\u00f5tlust tugevdama ja kogukondi j\u00f5ustama, et teadlikkus, oskused ja ressursid j\u00e4\u00e4ksid sihtriiki alles. Vaid nii saavad \u00fchiskonna piisava baasi arenemiseks ja arenguriigi staatusest v\u00e4lja rabelemiseks.
<\/p>\n\n\n\n
Taaskord on selgelt n\u00e4ha, et k\u00f5ikide loodavate poliitikate kestliku arenguga sidustamisega Eesti poliitikakujundajad ei tegele, kuigi tegemist oleks v\u00f5tmega mingilgi m\u00e4\u00e4ral SDG-deni j\u00f5udmiseks – kui l\u00f5petame probleemide tekitamise, puudub vajadus kulutada \u00fc\u00fcratuid summasid nende lahendamiseks. Sisuliselt on ju k\u00fc\u00fcniline tegeleda \u00fche k\u00e4ega arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi andmisega, kui samal ajal toodame teise k\u00e4ega probleeme – j\u00e4tame kogukonnad tugevdamata, ignoreerime nende potentsiaalset arengu-v\u00f5imekkust, kasutame nende ressursse enda riigi majanduskasvu t\u00f5stmiseks ehk siinse heaolu loomiseks. Senine ettek\u00e4\u00e4ne – niimoodi arendakasegi vaesemaid \u00fchiskondi – t\u00e4naseks enam ei p\u00e4de. Niimoodi luuakse vaid s\u00f5ltuvussuhteid ja ebav\u00f5rdsust j\u00f5ukate ja vaesemate \u00fchiskondade vahel.
<\/p>\n\n\n\n
Kestliku arengu eesm\u00e4rkide SDG 1 (vaesuse v\u00e4hendamine \u00fcle maailma) ja 17 (rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkide saavutamiseks) puhul ei saa ega tohi Eesti majandus- v\u00f5i v\u00e4lispoliitiliselt raporteerida iseenda naba, vaid vaadata iseenda sisse: kuidas me ikkagi peaksime tulevikus oma tegevusi planeerima, et arenguriikide vaesust v\u00e4hendada mitte juurde toota. Tulemusi peab ausalt kajastama ka Eesti vabatahtlik \u00dcRO raport: t\u00e4na on meie valgusfoor nimetatud valdkondades riig tasandil sisuliselt ikka veel punases.
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht Eesti on koos teiste \u00dcROsse kuuluvate riikidega kirjutanud alla lubadusele tegutseda nii riigisiseselt kui ka…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":8969,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,33],"class_list":["post-11575","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11575","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11575"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11575\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11576,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11575\/revisions\/11576"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11575"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11575"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11575"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}