T\u00e4nane koroonakriis on muutunud paljudes riikides poliitiliseks m\u00e4nguks, v\u00e4hemalt sellisel tagasihoidlikul moel, nagu see Ida-Euroopas praegu maad on v\u00f5tnud. Viiruse laialdasem levik on t\u00e4nu meie k\u00f5igi \u00fchistele pingutustele pidurdunud, juba r\u00e4\u00e4gitakse ka v\u00e4ljumisstrateegiatest ja meetmete l\u00f5dvendamisest. Samal ajal haaravad Euroopa idabloki riigid aga j\u00e4rjest enam v\u00f5imu oma rahva \u00fcle, liikudes kiirk\u00e4igul inim\u00f5iguste minetamise suunal ja t\u00e4ites tankisti kombel varasemaid poliitpropagandalikke lubadusi.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4hem kui kuu ajaga on Ungari president Viktor Orban edukalt juhtinud Euroopa Liidu liikmesvabariigi sisuliselt autoritaarsesse riigikorda, v\u00f5ttes endale seaduslikud \u00f5igused ka p\u00e4rast \u00fcleilmse eriolukorra l\u00f5ppu otsustada ainuisikuliselt kogu riigi k\u00e4ek\u00e4igu ja seadusandluse \u00fcle. Sest seda Ungari kontekstis valitsuse ainuv\u00f5im t\u00e4hendab \u2013 Orbani isiklikku m\u00e4nguv\u00e4ljakut, kus ilma takistusteta oma Euroopa-vastast poliitikat ajada.
Kuigi Euroopa Komisjoni asepresident V\u011bra Jourov\u00e1 s\u00f5nul ei ole Ungari t\u00e4nased otsused vastuolus EL-i \u00f5iguskorraga ja vaatamata paljude liikmesriikide kriitikale ei ole p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida Ungari EL-i liikmesriikide hulgast v\u00e4lja arvestamisest, on siiski ka Jourov\u00e1 v\u00e4ljendanud Komisjoni tasandil muret edaspidiste arengute p\u00e4rast riigis.<\/p>\n\n\n\n
Samal ajal kasutas Poola \u00e4ra olukorda, kus rahvakogunemised on k\u00f5ikjal riigis keelatud. Juba aastaid on Poolas kestnud v\u00f5itlus abordi vastu, kus valitsus on tahtnud protseduurid keelustada, kuid ulatuslikud rahvaprotestid on vastava otsuse vastu v\u00f5tmist takistanud. \u00dcleilmne eriolukord sai ideaalseks kattelooriks, et tagatubades proovida seadusemuudatust kiirkorras ellu viia. Ah, et mis on sel pistmist koroonakriisiga? Ega ei olegi. Ida-Euroopa poliitikud on lihtsalt selgelt m\u00f5istnud, et kuniks tervishoiut\u00f6\u00f6tajad oma eludega riskivad ja kogu rahvastik viirusesse haigestunuid \u00fckshaaval \u00fcle loeb, on neil ainulaadne v\u00f5imalus k\u00f5ik oma poliitunelmad teoks teha. Sest esiteks, ega keegi ei l\u00e4he ju karantiini ajal niikuinii aborti tegema. Ja kui m\u00f5ndadel emotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud naistel ka midagi seadusemuudatuste vastu peaks olema, siis meeleavaldusi saab hetkel vaid autorongk\u00e4ikudena korraldada ning inimeste h\u00e4\u00e4led mattuvad karantiinireeglite alla. Ega ei j\u00e4\u00e4gi midagi \u00fcle, rahvas peab leppima.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4rgid v\u00e4lispoliitilise kursi muutumisest on ka Eestis juba selgelt n\u00e4ha, alustades v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u apelleerimisv\u00f5imaluseta riigist v\u00e4lja saatmisega ja l\u00f5petades arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusvoorude \u00fcle\u00f6\u00f6 t\u00fchistamisega; eirates sellega Euroopa h\u00e4id tavasid. Eriolukorra v\u00e4ltel on riigis toimunud teisigi m\u00f5nev\u00f5rra kummalisi arenguid, mis \u00fchtpidi justkui on seotud koroonaviirusega ja eriolukorrast tingitud probleemide lahendamisega, kuid ometigi meenutavad kahtlaselt erakondade valimislubadusi. Poliitikakujundajad saavad kriisimeetmete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamise varjus juba j\u00e4rgmisi valimiskampaaniaid plaanida ja uhkeid \u201e\u00c4ra tegime!\u201c loosungeid fantaasiates kujundada. On ju sellelgi kevadel saanud kui juhtlauseks eelmise majanduskriisi p\u00e4rl toonaselt peaministrilt ja peab iga\u00fcks salaja n\u00f5ustuma: t\u00f5epoolest, head kriisi ei saa me lasta raisku minna.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus on aga selles: mis saab edasi? Nii Eestis kui v\u00e4lismaal \u00fcle\u00f6\u00f6 ellu viidud seadusemuudatusi p\u00f5hjendatakse koroonakriisi, eriolukorra ja v\u00e4ltimatu sekkumisvajadusega. K\u00f5igega millega vaja, selleks et oma poliitsamme legitimiseerida. Arvata on aga, et seadusemuudatuste tagasip\u00f6\u00f6ramine ei ole sugugi nii kiire tulema. Orban j\u00e4\u00e4b edaspidigi ainuv\u00f5imu juurde ja viib riiki Euroopa v\u00e4\u00e4rtushinnangutest aina kaugemale.
Sest demokraatiaga selliseid poliitilisi k\u00e4ike p\u00f5hjendada ei saa. Poliitiliselt ei paku Ungari valitsuse t\u00e4ielik v\u00f5im rahvale mitte midagi juurde, k\u00fcll aga v\u00f5tab potentsiaalselt palju vabadusi v\u00e4hemaks, j\u00e4\u00e4des t\u00e4ielikult riigiisa tujude k\u00e4tte. Arvata v\u00f5ib, et Poolaski on muutused alles alguse saanud. Kuna elluviidud poliitilised muutused pole mitte eriolukorrast tingitud, vaid selle varjus toime pandud, pole m\u00f5tet isegi \u00fcritada naiivselt m\u00f5elda, et ehk konservatiivne perepoliitika peagi \u00fcmber p\u00f6\u00f6ratakse. Ei, t\u00f5en\u00e4oliselt hakkavad seda peagi hoopis \u00fcmbritsema veel teisedki ebademokraatlikult ellu viidud poliitikad.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige k\u00e4imasoleva valguses on meil Eestis \u00fcks oluline \u00fclesanne, sinule, minule ja iga\u00fchele. Kui eriolukord saab l\u00e4bi, siis mis suunas meie tahame edasi liikuda? Kas tahame j\u00e4\u00e4rap\u00e4iselt marssida m\u00f6\u00f6da oma takti ja loota, et globaalne solidaarsus j\u00e4tkub just meile sobival viisil: me muudkui v\u00f5tame, aga kellelegi vastu ei anna? V\u00f5i on ehk see aeg k\u00e4es, kus peame s\u00fcgavalt vaatama endasse ja oma riiki ning tegema valiku. Valiku inim\u00f5iguste ja ekspluateerimise vahel, demokraatia ja raudse rusika vahel, solidaarse rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 ja jonnaka isep\u00e4isuse vahel. Selle vahel, kas j\u00e4rgmises h\u00e4daolukorras saame loota liitlastele v\u00f5i j\u00e4\u00e4me omap\u00e4i. Varem v\u00f5i hiljem seisame selle reaalsusega silmitsi niikuinii. Lihtsalt t\u00e4na veel saame kindlaks teha, et me ei pea seisma \u00fcksinda demokraatiaj\u00e4rgses Euroopas. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4nane koroonakriis on muutunud paljudes riikides poliitiliseks m\u00e4nguks, v\u00e4hemalt sellisel tagasihoidlikul moel, nagu see Ida-Euroopas praegu maad on v\u00f5tnud. Viiruse…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11386,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,28],"class_list":["post-11659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11659"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11659\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11660,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11659\/revisions\/11660"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11386"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}