{"id":11710,"date":"2020-05-12T12:58:30","date_gmt":"2020-05-12T09:58:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11710"},"modified":"2020-05-12T12:58:30","modified_gmt":"2020-05-12T09:58:30","slug":"keskkonnakuu-filmikommentaar-viimane-valge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/keskkonnakuu-filmikommentaar-viimane-valge\/","title":{"rendered":"Keskkonnakuu filmikommentaar: &#8220;Viimane valge&#8221;"},"content":{"rendered":"\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1045318\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval kell 21.30 on ETV2 eetris dokumentaalfilm maailma viimasest isasest teravmokk ninasarvikust nimega Sudan. Filmi juhatab sisse Osooni saatejuht Sander Loite.<\/p>\n\n\n\n<p>See film r\u00e4\u00e4gib \u00fche loomaliigi viimase isase isendi viimastest elup\u00e4evadest ja dokumentalistid on j\u00e4lginud tema \u00fcmber k\u00e4ivat elu. Minu jaoks on see ka ninasarvikuid tugevalt populariseeriv film. Samuti annab ta v\u00f5imalused edasi m\u00f5tlemaks, miks sellistel arhailistel ja v\u00e4ga s\u00fcmpaatsetel loomadel praegu nii kehvasti l\u00e4heb: miks nad v\u00e4lja surevad. Kui \u00fcks loom puudutab sind nii l\u00e4hedalt nagu l\u00e4bi selle filmi, siis on lihtsam j\u00f5uda arusaamiseni, miks liigid meie \u00fcmber praegu erakordselt kiiresti kaovad.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4isin Keenias kolm ja pool kuud enne kui filmi peategelane Sudan magama pandi. Kohtusin ka tema emaste ligiikaaslastega, kes on ainus lootus selleks, et see liik p\u00fcsima v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da. Kui mina olin Keenias, siis Sudanit enam rahvale ei n\u00e4idatud. Tema tervis oli t\u00f5siselt halvenenud ja tal olid k\u00f5rge vanuse t\u00f5ttu tekkinud probleemid jalgadega. Kui p\u00fc\u00fcda Sudani eluiga inimese elueaga v\u00f5rrelda, v\u00f5iks \u00f6elda, et ta oli ligi saja-aastane.<a href=\"https:\/\/etv2.err.ee\/1084294\/viimane-valge\"><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Praegu on sageli juttu sellest, et k\u00e4imas on maailma ajaloo kuues v\u00e4ljasuremiste ajaj\u00e4rk. Kui varasemaid on defineerinud suured katastroofid v\u00f5i keskkonnamuutus, siis n\u00fc\u00fcd on teadlased \u00fcha enam \u00fcksmeelel, et praeguse v\u00e4ljasuremislaine taga on inimtegevus. Ka see film &#8220;Viimane valge&#8221; toob meid looduskaitse ja liigikaitse keskmesse ning portreteerib inimese ja looduse suhet.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5ibolla me veel ei leia sellist loomaliiki Eesti looduses, keda oleks vaid viimased kaks v\u00f5i kolm isendit alles. M\u00f5tleme aga m\u00f6\u00f6dunud v\u00e4ga pehme talve peale: k\u00fclma ei olnud, polnud ka erilist lund ega j\u00e4\u00e4d. Kes aga vajavad lund ja j\u00e4\u00e4d, eriti just merele tekkivat j\u00e4\u00e4d? N\u00e4iteks h\u00fclged, kes peavad j\u00e4\u00e4 peale poegima. Kui senine kliimamuutus j\u00e4tkub ja temperatuur meie aladel t\u00f5useb samas tempos ning merej\u00e4\u00e4d enam ei teki, siis selline liik nagu viigerh\u00fcljes v\u00f5ib meie piirkonnas s\u00f5na otses m\u00f5ttes v\u00e4ljasuremise \u00e4\u00e4rele sattuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval kell 21.30 on ETV2 eetris dokumentaalfilm maailma viimasest isasest teravmokk ninasarvikust nimega Sudan. Filmi juhatab sisse Osooni saatejuht Sander&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11711,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[26],"class_list":["post-11710","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","tag-loodushoid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11710"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11710\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11712,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11710\/revisions\/11712"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}