{"id":11746,"date":"2020-05-29T10:20:02","date_gmt":"2020-05-29T07:20:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11746"},"modified":"2020-07-02T12:20:18","modified_gmt":"2020-07-02T09:20:18","slug":"vaata-koiki-keskkonnakuu-filmide-ekspertarvamusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/vaata-koiki-keskkonnakuu-filmide-ekspertarvamusi\/","title":{"rendered":"J\u00e4relvaadatav: Vaata k\u00f5iki keskkonnakuu filmide ekspertarvamusi"},"content":{"rendered":"\n<p>Maikuu jooksul j\u00f5udis ETV2 ekraanile kaheksa v\u00e4\u00e4rt keskkonnateemalist filmi. K\u00f5igile neile eelnes ekspertide kommentaar filmi teemadel ning selle kohta, kuidas need Eesti konteksti asetuvad. K\u00f5ik need kommentaarid on leitavad siin:<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Meemaa:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1045316\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>&#8220;Meemaa&#8221;<\/strong>\u00a0viib vaataja P\u00f5hja-Makedoonia m\u00e4gedesse, kus mesinik Hatidze looduse tasakaalu ja traditsioone j\u00e4rgides kalju vahel elavate mesilaste eest hoolitseb. Seda hetkeni, mil paika saabuvad inimesed selle koosk\u00f5la laiali raputavad. Sundance&#8217;i festivali \u017e\u00fcriipreemia v\u00f5itnud ja kahele Oscarile ning lugematutele teistele auhindadele nomineeritud &#8220;Meemaad&#8221; peetakse m\u00f6\u00f6dunud aasta \u00fcheks m\u00f5jusaimaks filmiks, mis heidab valusa pilgu h\u00e4\u00e4buvale maailmale ja t\u00f5statab rohkem kui vaid loodusega seotud k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kliimamuutus &#8211; faktid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1045320\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>&#8220;Kliimamuutus \u2013 faktid&#8221;<\/strong>\u00a0toob vaatajate ette legendaarse Sir David Attenborough, kes p\u00e4rast enneolematult kuumi aastaid uurib kliimamuutuse teaduslikke fakte ja otsib selle \u00fcleilmse ohu vastu v\u00f5imalikke lahendusi. Intervjuud juhtivate teadlastega avavad viimase aja \u00e4\u00e4rmusliku ilma, katastroofiliste tormide ja p\u00f5lengute p\u00f5hjused ning kliimamuutuse m\u00f5ju nii inimkonna kui ka loodusmaailma tulevikule.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Viimane valge<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1045318\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>2018. aasta m\u00e4rtsis suri viimane planeedil Maa elav isane p\u00f5hja valge-ninasarvik. Tema nimi oli Sudan ja p\u00e4rast 42 elatud aastat suri tema ja suri v\u00e4lja ka tema liik. <strong><a href=\"https:\/\/jupiter.err.ee\/1089121\/viimane-valge\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201cViimane valge\u201d<\/a><\/strong> n\u00e4itab looma viimaseid aastaid maa peal, kus ta polnud p\u00e4ris \u00fcksi \u2013 teda kaitsesid relvastatud ihukaitsjad, turistid seisid reas, et temaga pilti teha, ajakirjanikud tormasid Keeniasse, et temast lugu kirjutada ja teadlased uurisid viise, kuidas liik s\u00e4ilitada. \u00dchelt poolt tore ja s\u00fcdamlik lugu, aga teisalt irooniline, sest Sudan\u2019i v\u00e4ljasuremise p\u00f5hjus on inimeste hoolimatus. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r on suutnud meisterlikult n\u00e4idata vastuolu, tuletades sealjuures meelde, et inimlikus hoolivuses ja siiruses peitub lootus ja tulevik.<\/p>\n\n\n\n<p>Lageraie &#8211; Euroopa h\u00e4\u00e4buvad metsad<\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1048298\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Rumeenia Karpaatides laiuvad Euroopa viimased \u00fcrgmetsad ja kuigi rahvuspark on ametlikult kaitstud, langeb seegi ebaseaduslikult mootorsae ohvriks. N\u00e4lg puidu j\u00e4rele on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka metsarikastesse Skandinaavia riikidesse, sest majandus n\u00f5uab oma osa. Kuid miks n\u00e4ib Br\u00fcssel tundvat rohkem muret Amazonase kui Euroopa enda viimaste laante vastu?<\/p>\n\n\n\n<p>Loomade s\u00f6\u00f6mine<\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1051468\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Christopher Quinni film &#8220;Loomade s\u00f6\u00f6mine&#8221; r\u00e4\u00e4gib t\u00f6\u00f6stusliku loomakasvatuse l\u00f5pust. Filmi kaasprodutsentideks on Natalie Portman ja Jonathan Safran Foer ning tegu ongi Foeri samanimelise palju kiidus\u00f5nu p\u00e4lvinud raamatu ekraniseeringuga. Film algab lihtsa k\u00fcsimusega &#8211; kust tulevad munad, piimatooted ja liha?<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevad intervjuud erinevate tootjatega, kes on oma loomakasvatuse metoodikas juurte juurde tagasi p\u00f6\u00f6rdunud ja keeranud selja viimastel aastak\u00fcmnetel levinud hiidfarmide s\u00fcsteemile, mis on reostanud keskkonda, seadnud ohtu meie tervise ja mille t\u00f5ttu me k\u00f5ik oleme kaass\u00fc\u00fcdlased loomade ebainimlikus kohtlemises. Sellelt pinnalt maalib film pildi tulevikust, kus traditsiooniline loomakasvatus pole kauge mineviku kaja, vaid tee tulevikku.<\/p>\n\n\n\n<p>Antropotseen: inimese ajaj\u00e4rk<\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1049791\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Kuna inimese m\u00f5ju maakerale muutub \u00fcha m\u00e4\u00e4ravamaks, on hakatud praegust aega nimetama ka antropotseeniks ehk inimese ajastuks. Jennifer Baichwali, Nicholas de Pencieri ja Edward Burtynsky dokumentaalfilm viib vaataja 20 riiki kuuel mandril, otsides eriti muljetavaldavaid m\u00e4rke inimese p\u00f6\u00f6rdumatust \u00fcmberkujundust\u00f6\u00f6st oma koduplaneedil. Film on viimane triloogiast, kuhu kuuluvad veel &#8220;T\u00f6\u00f6stuslikud maastikud&#8221; (2006) ja &#8220;Vesim\u00e4rk&#8221;(2013).<\/p>\n\n\n\n<p>Megap\u00f5lengud. Globaalse ohu uurimine<\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1051471\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Juba rohkem kui k\u00fcmmekond aastat on senin\u00e4gematud hiigelp\u00f5lengud laastanud meie planeeti &#8211; igal aastal h\u00e4vib 350 miljonit hektarit metsa.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchendriikides kestab p\u00f5lengute periood kaks kuud kauem kui eelmise inimp\u00f5lve ajal ja p\u00f5lenud pindala kolmekordistub igal aastal. Filmi rahvusvaheline uurimismeeskond otsib p\u00f5hjusi, miks meie metsad p\u00f5levad. Filmi autorid Cosima Dannoritzer ja Nicolas Koutsikas k\u00e4sitlevad oma loomingus loodushoiu probleeme ning nende t\u00f6\u00f6 on p\u00e4lvinud rahvusvahelist tunnustust.<\/p>\n\n\n\n<p>Seeme &#8211; r\u00e4\u00e4kimata lugu<\/p>\n\n\n\n<figure><iframe src=\"\/\/services.err.ee\/media\/embed\/1051472\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/figure>\n\n\n\n<p>Film j\u00e4lgib kirglikke seemnevardjaid, kes kaitsevad inimkonna 12 000 aasta vanust p\u00e4randit. Amazonase metsik botaanikauurija Joe Simcox, l\u00f5bus &#8220;Seemne-Noa&#8221; Will Bonsall ja lootusrikas India naine Suman annavad seemnete loole rikkuse ning s\u00fcgavuse. Kaunis makrofotograafia ja animatsioon toovad toidu mitmekesisuse teema ajalooliselt ning kultuuriliselt tabavalt esile. <a href=\"https:\/\/jupiter.err.ee\/1094203\/seeme-raakimata-lugu\">Vaata j\u00e4rgi Jupiterist.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maikuu jooksul j\u00f5udis ETV2 ekraanile kaheksa v\u00e4\u00e4rt keskkonnateemalist filmi. K\u00f5igile neile eelnes ekspertide kommentaar filmi teemadel ning selle kohta, kuidas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11747,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-11746","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11746"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11746\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11841,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11746\/revisions\/11841"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11747"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}