Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud viis maikuus l\u00e4bi arvamusk\u00fcsitluse arengukoost\u00f6\u00f6d puudutavate hoiakute ja teadmiste osas Eesti elanike hulgas. Uuringus k\u00fcsiti Eesti elanike arvamusi nii arengukoost\u00f6\u00f6 tegevussuundade, prioriteetsete piirkondade kui arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse m\u00e4\u00e4ra kohta ning paluti neil hinnata oma teadlikkust seoses Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tete ja suundadega. <\/p>\n\n\n\n
Kuigi arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse poole pealt on inimesed altimad oma seisukohta v\u00f5tma, on v\u00e4hemalt 90% vastanute jaoks oluline mingi kindel riigipoolne arengukoost\u00f6\u00f6 tegevussuund. Prioriteetsena m\u00e4rgiti nii kvaliteetset haridust kui tervishoiudu. Just nendesse valdkondadesse oleks vastanud ka ise valmis oma sissetulekust 0,16% panustama. M\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem toetati maailmahariduse ja demokraatia arengut edendavaid tegevusi. \u00dcldine tajutud teadlikkus arengukoost\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tete ja suundade kohta oli k\u00fcll pigem k\u00f5rge, kuid ainult 7% vastanutest tundsid end oma teadmistest l\u00f5puni enesekindlalt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Millisesse valdkonda panustaksid Eesti elanikud 0,16% oma sissetulekust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Muuhulgas uuriti, millistesse koost\u00f6\u00f6 suundadesse panustaksid vastajad ise 0.16% oma sissetulekust, mis on v\u00f5rdne riigi poolt arengukoost\u00f6\u00f6sse panustatava protsendiga. Vaid 15% eelistaks mitte \u00fchtegi valdkonda toetada. Tervishoiu valdkonna arendamist ja kvaliteetse hariduse andmist, toetaks vastavalt 45% ja 37% uuringus osalenutest. Keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arengu soodustamisse, rahu ja stabiilsuse kindlustamisse ning majandusarengu edendamisesse panustaksid vastavalt 23%, 20% ja 18% vastanutest. Demokraatia arengut, hea valitsemistava ning inim\u00f5iguste tagamist ja Eestis maailmahariduse l\u00e4biviimist toetaksid 13% ja 9% vastanutest. <\/p>\n\n\n\n Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juhataja Agne Kuimet leiab, et vaatamata maailma raputanud Covid-19 kriisile ja majanduslikule ebastabiilsusele on Eesti elanike suhtumised ja hoiakud arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse ning tegevussuundade osas positiivsed.<\/p>\n\n\n\n \u201cUuringu tulemustest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua ilmse vajaduse arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse ja tegevusuundade laiema teavitustegevuse j\u00e4rele. Soovitame koost\u00f6\u00f6s arengukoost\u00f6\u00f6d tegevate organisatsioonidega viia l\u00e4bi teavitustegevusi \u00fchiskondliku teadlikkuse t\u00f5stmiseks mis h\u00f5lmaks erineva emakeelega inimesi k\u00f5ikidest vanusegruppidest ja elualadelt. On ilmne, et l\u00e4hedasemate ja isiklikult puudutavate teemade puhul, n\u00e4iteks haridus ja tervishoid ning idapartnerlus, on inimestel suurem tajutud teadlikkus ja poolehoid Eesti riigi poolt toetatud arengukoost\u00f6\u00f6 tegevuste osas. V\u00e4ga meeldiv on ka n\u00e4ha, et v\u00e4hemalt teoreetiliselt on eestlased ka valmis panustama finantsiliselt maailmas olevate probleemide lahendamisse,\u201d s\u00f5nas Kuimet.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lisministeeriumi arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi b\u00fcroo direktori Kadi Metsandi s\u00f5nul n\u00e4itab uuring j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget toetust Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 tegevustele ning kinnitab, et senised prioriteedid on olnud \u00f5iged. \u201cCOVID-19 pandeemia on suurendanud veelgi vajadust mitmepoolse koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rgi, et \u00fchiselt kriisist \u00fcle saada. Uuring n\u00e4itab, et inimesed toetavad enim tervishoidu ja haridust, mis pandeemia t\u00f5ttu meie partnerriikides eriti kannatada on saanud. V\u00e4lisministeerium on toetanud COVID-19 kriisi ajal tervishoiu ja hariduse projekte Ukrainas, Gruusias, Moldovas, Valgevenes ja Afganistanis ning uute algatuste raames Ghanas ja Keenias. Olulisel kohal on ka varasemast t\u00f5husam teavitustegevus, eriti noorte seas Eestis,\u201d \u00fctles Metsandi.<\/p>\n\n\n\n Uuring valmis 2020. aasta kevadel koost\u00f6\u00f6s uuringufirmaga Norstat. Elanikkonna esindatuse tagamiseks oli valimiks 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku, sealhulgas nii Eesti kodakondsuse kui muu kodakondsusega inimesed. Esinduslik k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi 28.04 – 07.05.2020 ehk perioodil, mil oli juba kehtestatud eriolukord seoses Covid-19 pandeemiaga. <\/p>\n\n\n\n Uuringut rahastati V\u00e4lisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.<\/p>\n\n\n\n