Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsida keset koroona-pandeemiat Eesti inimestelt, keda ja kuidas nad v\u00e4ljaspool riigipiire toetaks, tundub esmapilgul hullumeelsus. Eks ole kriisi esimesest p\u00e4evast peale valitsenud meie \u00fchiskonda pigem isoleeriv ja vastanduv retoorika ning mentaliteet. Eriti kriisi esimestel kuudel aktiveerus kindlasti k\u00f5igil eelk\u00f5ige elluj\u00e4\u00e4misinstinkt, mis ei lubanud j\u00e4tta \u00fcleliigset tualettpaberi rulli ega makaroni pakki poeriiulile ootama isegi omaenda kaaskodanikku v\u00f5i -maalast. V\u00e4lismaailmast hoidsid kohalikes pinget pigem p\u00f5hjapoolsed naabrid, sest Soome t\u00f6\u00f6le enam ei p\u00e4\u00e4senud ja Rootsi vist esimest korda ajaloos enam minna ei tahtnud. <\/p>\n\n\n\n
Aga julge k\u00fcsija rind on madalatest ootustest rasvane. Miks mitte k\u00fcsida esmapilgul ebasobival hetkel inimeste meelsust teemadel, mis ei puuduta otsesel iseenda ninaesist, vaid kaugeid rahvaid, abstraktseid teemasid ja riigi rahakotti. Ehk siis Eesti riigi poolt antavat arenguabi, mida pakume arenenud riigina arenguriikidele, v\u00e4hendamaks \u00fchiskondade-vahelisi l\u00f5hesid ja ebav\u00f5rdsust, mida arenenud riigid on oma (heaolu)\u00fchiskonna-korraldusega kohati ise p\u00f5hjustanud.<\/p>\n\n\n\n
Eesti on arengukoost\u00f6\u00f6ga s\u00fcstemaatiliselt tegelenud alates 1998. aastast. Eesti majanduslik areng ja integreerumine rahvusvaheliste organisatsioonidega (\u00dcRO, EL, OSCE) panevad meile kohustuse suurendada oma panust vastavalt oma kasvavatele v\u00f5imalustele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Kui Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 \u00fcldiseks eesm\u00e4rgiks on aidata kaasa \u00fcleilmse vaesuse v\u00e4hendamisele ja kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamisele, on spetsiifilisemateks arengukoost\u00f6\u00f6 valdkondadeks hariduse toetamine, tervishoiu arendamine, rahu ja stabiilsuse kindlustamine, demokraatia arengu toetamine, majanduse edendamine, keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arengu soodustamine.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Eesti arenguabi on viimased aastad olnud stabiilselt 0,16% RKT-st, kukkudes eelmisel aastal k\u00fcll (loodetavasti ajutiselt) 0,13% peale. N\u00e4iteks 2018. aastal oli meie antud abi absoluutsummas 41,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 42,32 miljonit. Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 sihtriigid valitakse vastavalt riiklikele prioriteetidele, nt eelmisel perioodil olid prioriteetideks idapartnerluse riigid (nt Gruusia, Moldova, Ukraina), aga abistati ka Afganistani, Aafrikat ja L\u00e4his-Ida riike.<\/p>\n\n\n\n
Otsustasime oma Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua kolleegidega uuridagi Eesti elanike arvamusi nii meie arengukoost\u00f6\u00f6 tegevussuundade, prioriteetsete piirkondade kui arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse m\u00e4\u00e4ra kohta. Kuna samal ajal oli valmimisj\u00e4rgus ka uus riiklik strateegia, oli p\u00f5nev uurida, kas kodanike ja riigi n\u00e4gemused \u00fchtivad ning milline on \u00fcldse elanike teadlikkus arengukoost\u00f6\u00f6st kui sellisest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Ootusp\u00e4raselt pidasid eestimaalased olulisimaks idapartnerluse riikide ehk Gruusia,<\/p>\n\n\n\n
Moldova ja Ukraina toetamist. Need riigid on meile l\u00e4hedal nii geograafilises, ajaloolises kui kultuurilises m\u00f5ttes. Nad on justkui \u00f5ige natuke \u201comad\u201d. Ukraina suhtes valdab seoses sealsete poliitiliste arengutega meid ilmselt \u00fcle\u00fcldine rahvuslik empaatia ja venna-armastus. Aafrika ja Afganistan on aga kaugel, hoomamatud ning seotud kas just negatiivsete, aga kindlasti k\u00f5hklevate hoiakutega. Me pole osalenud Aafrika kolonialiseerimises, k\u00fcll aga rohkem kui korra Afganistanis s\u00f5jategevuses, millest esimene on siiani valus ja verine m\u00e4lestus Eesti ajaloos. <\/p>\n\n\n\n
Samuti on igati ootusp\u00e4rane, et n\u00f6 tavainimene v\u00e4\u00e4rtustab tegevusi ja n\u00e4htusi, mida ta m\u00f5istab, mis kuulub tema igap\u00e4evaellu ja on osaks elulisest kogemustepagasist. Haridus, tervishoid, rahu ja stabiilsus, majanduse areng ja keskkonnahoid on valdkonnad, mille p\u00e4rast muretsetakse ka siinsamas kodus. Empaatiline inimene tahab, et ka tema naaber oleks terve ja saaks k\u00e4ia koolis, et ei oleks jubedaid s\u00f5du ega valusat vaesust. No ja loodust armastab eestimaalane igal juhul, nii kodus kui v\u00f5\u00f5rsil. Mida aga koroona-ajastul oodata ei osanud v\u00f5i julgenud, oli eestimaalaste \u00fcldine k\u00f5rge poolehoid arengukoost\u00f6\u00f6le kui sellisele. V\u00f5rdselt ei hinnata k\u00fcll sihtriike v\u00f5i valdkondi, aga 90% vastanute jaoks riigipoolne arengukoost\u00f6\u00f6 oluline. Seega osutus t\u00f5eks meie ammune kahtlus, et eestlane v\u00f5ib olla k\u00fcll aeg-ajalt jonnakas ja j\u00e4\u00e4rap\u00e4ine, aga empaatia ja abivalmidus on omadused, mis meie pealtn\u00e4ha jaheda oleku all siiski vaikselt edasi h\u00f5\u00f5guvad. Ka raskematel aegadel. <\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ljanopped sotsio-demograafilistest andmetest tekitavad alati erilist ootus\u00e4revust, olgu tegemist mis tahes valdkonna uurimisega. Kas naised teevad ja teavad rohkem kui mehed? Kas noorte hulgas on teadlikkus k\u00f5rgem kui vanemaealiste hulgas? Kas tallinlane on avatum kui l\u00f5unaeestlane? <\/p>\n\n\n\n
M\u00fc\u00fcdid on teadup\u00e4rast murdmiseks, samuti eelarvamused ja stigmad. Mis puudutab arengukoost\u00f6\u00f6d, on teadlikumad just kesk- ja vanemaealised ning soolises v\u00f5rdluses mehed. Maailmahariduse koha pealt on teadlikum aga j\u00e4llegi noorem generatsioon. Rahvus m\u00e4ngis seekord rolli, eestlane oli uuringu teemadega rohkem sina peal inimene, kes valis rahvuseks \u201cmuu\u201d. Tallinlane pidi seekord alla vanduma nii mulgile kui ka P\u00f5lva-, Rapla- ja Harjumaa elanikule. Suurimaks m\u00fc\u00fcdimurdjaks kujunes seekord poliitiline eelistus. J\u00e4rgnev v\u00f5iks olla \u00f5ppimiskohaks ka t\u00e4nastele m\u00f5jukamatele erakondadele, kelle arvamuse ja suhtumise kohta arenguk\u00f6\u00f6st\u00f6\u00f6sse saime aimu rohkem v\u00f5i v\u00e4hem h\u00e4\u00e4lekatest valimiseelsetest s\u00f5nav\u00f5ttudest ja lubadustest. Oma valimislubadustes olid arengukoost\u00f6\u00f6-altimad liberaalsed erakonnad ning otseselt koost\u00f6\u00f6 vastu rahvuskonservatiivid (kes julgematel hetkedel lubasid arengukoost\u00f6\u00f6 rahad suunata puhtalt Eesti-sisestesse tegevustesse). N\u00fc\u00fcd aga selgub, et k\u00f5rgeim teadlikkuse arengukoost\u00f6\u00f6le on nende hulgas, kes j\u00e4rgmistel valimistel eelistaksid EKREt v\u00f5i Isamaad. Kusjuures m\u00f5lema erakonna valijad eelistaksid pigem j\u00e4tta riigipoolse arengukoost\u00f6\u00f6 eelarvelise protsendi samaks v\u00f5i seda t\u00f5sta, mitte aga v\u00e4hendada v\u00f5i kaotada. Tundub v\u00e4ga p\u00f5hjendatud ja loogiline – konservatiivne inimene teab, et kui lahendada kaugemate \u00fchiskondade probleemid kohapeal, et hakka needsamad probleemid m\u00f5jutama meid ja meie kogukondade heaolu. Ning lahendustesse tuleb panustada k\u00f5ikidel riikidel. Kui ainult ka poliitikud m\u00f5istaks ja tahaks. <\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tuli meil kaval m\u00f5te uurida, millistesse arengukoost\u00f6\u00f6 suundadesse panustaksid inimesed ise 0.16% oma igakuisest sissetulekust, mis on v\u00f5rdne riigipoolse protsendiga. Kas meie inimesed ongi helded, v\u00f5i ei olnud tervishoiu-kriisi kliimaksis j\u00f5udnud vastajate teadvusesse l\u00e4hitulevikus terendav majanduskriis, oli valdav enamus n\u00f5us oma rahaga arenguabisse panustama. Olgu, 0,16% kuupalgast ei oleks kontimurdev v\u00e4ljaminek, kuid siiski \u00fcllatas inimeste lahkus ja avatus isiklikult aidata raskemas olukorras olevaid piirkondi ja rahvaid. Loomulikult toetataks ka sel juhul tervishoiu valdkonna arendamist ja kvaliteetse hariduse andmist. Abstraktsemaid valdkondi, nt demokraatia areng, hea valitsemistava v\u00f5i inim\u00f5iguste tagamist ja Eestis maailmahariduse l\u00e4biviimist oli ehk ps\u00fchholoogiliselt keerulisem valida, kuna esimesena tahaks ikka p\u00e4\u00e4sta indiviide, mitte hakata murdma s\u00fcsteeme. Muuseas t\u00e4pselt samadel alustel tehakse Eestis reeglina ka annetamisvalikuid.<\/p>\n\n\n\n
Vaatamata maailma raputanud COVID-19 kriisile ja hoogu koguvale majanduslikule ebastabiilsusele on Eesti elanike suhtumine arengukoost\u00f6\u00f6sse uskumatult positiivne. Ehk on meil veel v\u00e4rskelt meeles enda arenguriigiks olemise kogemus, mis t\u00f5stab k\u00e4e teisi abistama ka rasketel aegadel, v\u00f5i olemegi loomult empaatiline ja abivalmis rahvas, kes hindab inimest ja tema k\u00e4ek\u00e4iku. K\u00fcll see abstraktsem m\u00f5tleminegi \u00fckskord tuleb. Ja \u00e4ratundmine, et muutes s\u00fcsteeme ehk edendades demokraat, inim\u00f5igusi ja head valitsemistava, ei olegi enam p\u00f5hjust indiviidi p\u00e4rast muretseda. <\/p>\n\n\n\n
MT\u00dc Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud on katusorganisatsioon, kes esindab 33 Eesti vaba\u00fchendust arengukoost\u00f6\u00f6, maailmahariduse ja kestliku arengu valdkondades.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht K\u00fcsida keset koroona-pandeemiat Eesti inimestelt, keda ja kuidas nad v\u00e4ljaspool riigipiire toetaks, tundub esmapilgul hullumeelsus….<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":8969,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31],"class_list":["post-11812","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11812","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11812"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11812\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11813,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11812\/revisions\/11813"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11812"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11812"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11812"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}