Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud korraldas 2020. aastal suvel Eesti elanike hulgas arvamusk\u00fcsitluse maailmaharidust puudutavate hoiakute ja teadmiste kohta.<\/p>\n\n\n\n
Arvamusk\u00fcsitluses uuriti, kuidas hindavad Eesti elanikud oma teadmisi maailmaharidusest ja selle komponentidest ning kas ja millisel m\u00e4\u00e4ral soovitakse n\u00e4ha maailmahariduse seotust riiklike \u00f5ppekavadega. Lisaks ka n\u00e4iteks, kui oluliseks peetakse v\u00f5rdsust toetavate tegevuste rahastamist Eestis.<\/p>\n\n\n\n
Raskel ajal tuleb rohkem investeerida<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast koroonakriisi oleme sisenemas \u00fcleilmsesse majanduslangusesse. Uuringu k\u00e4igus k\u00fcsiti Eesti elanikelt, kas selle taustal peaksid Eesti ja Euroopa Liit suurendama investeeringuid kliima soojenemise pidurdamisesse ja keskkonnakaitsesse.<\/p>\n\n\n\n 39% vastanutest leidis, et m\u00f5lemad pooled peaksid investeeringuid suurendama ja 7% arvas, et ainult Euroopa Liit peaks investeeringuid suurendama; 2% leidis, et ainult Eesti peaks seda tegema.<\/p>\n\n\n\n 29% leidis aga, et investeeringuid peaks tegema juba varem planeeritud mahus. 11% vastajatest pooldas investeeringute v\u00e4hendamist ja seisukohta selles k\u00fcsimuses polnud 13% k\u00fcsitletutest.<\/p>\n\n\n\n Arengukoost\u00f6 \u00dcmarlaua juht Agne Kuimet arvab, et maailmakodanikuhariduse andjad on teinud seni v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d. \u201cTeadlikkus globaalsetest probleemidest ja lahendustest ning julgus maailma asjades kaasa r\u00e4\u00e4kida\/l\u00fc\u00fca t\u00f5useb aasta aastalt. K\u00fcll aga peaks esmajoones vaatama otsa neile \u00fchiskonnagruppidele, kelleni seni j\u00f5utud ei ole. Leidkem need lood, mis haaravad venekeelset inimest v\u00f5i t\u00f6\u00f6riistad, mida saaks kasutada kesk- v\u00f5i vanemaealised mehed. M\u00f5lemad, muuseas, on \u00fchiskonnakorralduse aspektist k\u00fcllaltki suured ja m\u00f5jukad sihtr\u00fchmad,\u201d kommenteeris Kuimet uuringu tulemusi.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lisministeeriumi Arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi b\u00fcroo direktor Kadi Metsandi leiab, et uuring n\u00e4itab, et rahvusvahelise arengu ning eriti maailmahariduse teemadel on Eesti \u00fchiskonna teadlikkus veel madal, kuigi meie hariduss\u00fcsteemis on see j\u00e4rjest t\u00e4htsamal kohal. \u201eV\u00e4lisministeerium j\u00e4tkab oma koost\u00f6\u00f6partneritega arengukoost\u00f6\u00f6 teemade selgitamist, et n\u00e4idata Eesti aktiivset rolli globaalsete v\u00e4ljakutsete lahendamisel ning arenguriikide abistamisel,\u201d s\u00f5nas Metsandi.<\/p>\n\n\n\n Uuring valmis 2020. aasta suvel koost\u00f6\u00f6s uuringufirmaga Norstat. Elanikkonna esindatuse tagamiseks oli valimiks 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku, sealhulgas nii Eesti kodakondsuse kui muu kodakondsusega inimesed. Esinduslik k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi 21.\u201328. juuli 2020.<\/p>\n\n\n\n Uuringut rahastati V\u00e4lisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.<\/p>\n\n\n\n