{"id":11976,"date":"2020-09-28T07:54:38","date_gmt":"2020-09-28T04:54:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11976"},"modified":"2020-09-28T07:54:39","modified_gmt":"2020-09-28T04:54:39","slug":"kampaania-jagatud-teekonnad-annab-randestatistikale-nao","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kampaania-jagatud-teekonnad-annab-randestatistikale-nao\/","title":{"rendered":"Kampaania \u201eJagatud teekonnad\u201c annab r\u00e4ndestatistikale n\u00e4o"},"content":{"rendered":"\n

T\u00e4na, 28. septembril algab noortele suunatud sotsiaalkampaania \u201eJagatud teekonnad\u201c, milles r\u00e4\u00e4givad oma r\u00e4ndelood nii v\u00e4lismaal elanud eestlased kui Eestisse sisse r\u00e4nnanud noored. Kampaaniat veavad MT\u00dc Mondo ning digimeediaagentuur Vurr.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kampaania tugineb m\u00f5ttekoja Praxis poolt l\u00e4biviidud uuringul,<\/a> mis k\u00e4sitles noorte hoiakuid seoses r\u00e4ndega. Uuringust selgus, et noorte teadlikkus r\u00e4nde ja integratsiooni k\u00fcsimustes on madal. Samas leidis enamus 15-35 aastastest k\u00fcsitletutest, et parem teadlikkus r\u00e4ndest ning r\u00e4ndajatest toetaks vastastikust kohanemist. Noored n\u00e4evad avaliku diskussiooni kujundamisel suurt rolli meedial ning ootavad senisest tasakaalustatumat r\u00e4ndeteema kajastamist. Erineva etnilise ja rassilise taustaga inimestele ollakse \u00fcldiselt avatud, kuid r\u00f5hutati sisser\u00e4ndajate Eestisse tuleku eesm\u00e4rgip\u00e4rasuse ning riigile toodava kasu olulisust.<\/p>\n\n\n\n

\u201eR\u00e4nne iseenesest ei ole ei hea ega halb, see on lihtsalt reaalsus, milles me elame. Meie eesm\u00e4rk on kutsuda noori \u00fcles sel teemal arutlema, teadmisi koguma ning m\u00e4rkama r\u00e4ndega kaasnevaid v\u00f5imalusi aga ka v\u00e4ljakutseid, mida see meie \u00fchiskonnale esitab,\u201c \u00fctles MT\u00dc Mondo r\u00e4ndeekspert Meelis Niine.<\/p>\n\n\n\n

Kampaanias osalevad noored on r\u00e4nnanud Eestisse v\u00f5i Eestist v\u00e4lismaale v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel ning annavad oma lugusid jagades siinsele r\u00e4ndestatistikale inimliku n\u00e4o.<\/p>\n\n\n\n

Evert Poom ning Kristjaana Mere jagavad oma v\u00e4ljar\u00e4ndamise kogemust ning avavad, miks nad Eestisse naasesid. Praxise uuringu kohaselt peavad noored mujal elamist silmaringi rikastavaks ja oluliseks, ent r\u00f5hutavad ka tagasir\u00e4nde vajalikkust Eesti majandusliku j\u00e4tkusuutlikkuse v\u00f5tmes. Statistika \u00fctleb, et perioodil 2015-2019 \u00fcletas eestlastest v\u00e4ljar\u00e4ndajate koguarv 39 261 tagasip\u00f6\u00f6rdujate koguarvu 38 822. Alates 2017. aastast \u00fcletab Eestisse naasnute arv v\u00e4ljar\u00e4nnanute arvu*.<\/p>\n\n\n\n

\u201eJagatud teekonnad\u201c avab ka Eestisse sisser\u00e4ndamise teemat ning oma lugu jagavad kolm v\u00e4ga erineva taustaga inimest, kes k\u00f5ik k\u00f5nelevad eesti keelt ning peavad Eestit oma elus v\u00e4ga oluliseks.<\/p>\n\n\n\n

Oma kogemusest r\u00e4\u00e4gib Eestis restorani pidav Taist p\u00e4rit Narong Lasuai, kes viibib siin t\u00e4htajalise elamisloaga. Aastal 2020 oli t\u00e4htajalise elamisloaga Eestis elavaid Euroopa Liidu kodanikke 31 980, lisaks 30 917 v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu tulnud inimest.<\/p>\n\n\n\n

12 aastat Eestis elanud ning tehnoloogiaettev\u00f5ttes Pipedrive t\u00f6\u00f6tav Maria Angelina Lasprilla on p\u00e4rit Venetsueelast ning peab Eestit oma kodumaaks. Marial on pikaajaline t\u00e4htajatu elamisluba, mida saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud. Aastal 2019 elas Eestis 157 681 t\u00e4htajatu elamisloaga inimest*.<\/p>\n\n\n\n

Maria peab r\u00e4ndest r\u00e4\u00e4kimist v\u00e4ga oluliseks. \u201eIgal r\u00e4ndajal on lugu. Jagades oma isiklikku kogemust, soovin kutsuda noori \u00fcles m\u00e4rkama ja kuulama ka teiste r\u00e4ndajate lugusid. Kui me teineteist tundma \u00f5pime, v\u00f5ime erinevuste asemel hakata leidma hoopis sarnasusi,\u201c selgitas ta, miks soostus kampaanias osalema.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatud on ka profijalgpallur Zakaria Beglari\u0161vili, kes 2018. aasta detsembris sooritas edukalt keele- ja kodakondsuseksami ning on alates 2019. aasta septembrist ametlikult Eesti kodanik. Statistika kohaselt sai aastatel 2015-2019 Eesti kodanikuks kokku 5086 inimest.<\/p>\n\n\n\n

Digimeediaagentuur Vurr n\u00e4eb sotsiaalmeedias v\u00f5imalust noorte teadlikkust tasapisi t\u00f5sta ja luua s\u00fcgavamat m\u00f5istmist r\u00e4nde p\u00f5hjustest. \u201cSageli kajastatakse r\u00e4ndajaid osana statistikast – neil ei ole nime, lugu ega h\u00e4\u00e4lt. Sotsiaalmeedia aitab r\u00e4nde temaatikat noortele avada l\u00e4bi isiklikuma ja vahetuma viisi ning n\u00e4ha r\u00e4ndajas lihtsalt teist inimest,\u201d selgitas digitaalmeedia kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.<\/p>\n\n\n\n

Kristjaana, Everti, Maria, Zaka ja Narongi lood ning r\u00e4ndeteemalised faktid, mis temaatikat p\u00f5nevalt ilmestavad, on kokku koondatud maandumislehele Jagatud <\/a>Teekonnad<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kampaaniat toetavad Euroopa Komisjon ja K\u00dcSK\u00a0projekti \u201eJagatud teekonnad: faktid ja lood r\u00e4ndest 21. sajandil\u201d<\/a>\u00a0raames.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

*Faktid p\u00e4rinevad Siseministeeriumi dokumendist \u201eR\u00e4ndestatistika \u00fclevaade 2015-2019\u201c.<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n

*See arv sisaldab ka m\u00e4\u00e4ratlemata kodakondsusega inimesi (ehk nn halli passi omanikke), kelle arv 2019. aastal oli 70 196.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4na, 28. septembril algab noortele suunatud sotsiaalkampaania \u201eJagatud teekonnad\u201c, milles r\u00e4\u00e4givad oma r\u00e4ndelood nii v\u00e4lismaal elanud eestlased kui Eestisse sisse…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-11976","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11976"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11976\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11977,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11976\/revisions\/11977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}