{"id":11999,"date":"2020-10-13T10:10:02","date_gmt":"2020-10-13T07:10:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=11999"},"modified":"2020-10-13T10:28:23","modified_gmt":"2020-10-13T07:28:23","slug":"baltimaade-uhendused-kutsuvad-peaministreid-ules-eli-kliimaambitsiooni-suurendama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/baltimaade-uhendused-kutsuvad-peaministreid-ules-eli-kliimaambitsiooni-suurendama\/","title":{"rendered":"Baltimaade \u00fchendused kutsuvad peaministreid \u00fcles ELi kliimaambitsiooni suurendama"},"content":{"rendered":"\n

Eile p\u00f6\u00f6rdusid \u00fcle 50 \u00fchenduse kolmest Balti riigist oma peaministrite poole seoses l\u00e4heneva Euroopa \u00dclemkogu istungiga k\u00e4imasoleva n\u00e4dala l\u00f5pus, kutsudes neid \u00fcles toetama Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rgi t\u00f5stmist 2030. aastaks v\u00e4hemalt 65 protsendini.
Alloleva p\u00f6\u00f6rdumise on lisaks Eesti, L\u00e4ti ja Leedu peaministritele saanud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevi\u010dius ning Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Lisaks Eesti esindajad Euroopa Parlamendis ning nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi presidendid Ursula von der Leyen ja David Maria Sassoli, Euroopa \u00dclemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ja Euroopa Liidu n\u00f5ukogu eesistujariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel. Samuti Eesti keskkonnaminister, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning Vabariigi Presidendi kantselei.
Baltimaade \u00fchenduste \u00fcleskutse ELi kliimaambitsiooni suurendamiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

12.10.2020<\/p>\n\n\n\n

Lugupeetud peaminister J\u00fcri Ratas!<\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6rdume Teie poole enne Euroopa \u00dclemkogu peatset kohtumist, kus tuleb arutluse alla Euroopa Liidule 2030. aastaks k\u00f5rgema kliimaeesm\u00e4rgi seadmine.<\/p>\n\n\n\n

Meil on kliima h\u00e4daolukord, kuid sellest hoolimata ei ole meie praegused kohustused ja teod kliimamuutuse k\u00f5ige t\u00f5sisemate tagaj\u00e4rgede \u00e4rahoidmiseks piisavad. Kui me ei tegutse otsekohe ja otsustavalt, t\u00f5useb \u00f5hutemperatuur sajandi l\u00f5puks 3,2\u00b0C<\/a>. Metsap\u00f5lengud ning sagenenud p\u00f5uad ja \u00fcleujutused m\u00f5jutavad juba praegu r\u00e4ngalt nii ettev\u00f5tteid, kodanikke kui ka kogukondi, ise\u00e4ranis k\u00f5ige haavatavamaid nende seas. Ebapiisavad ja liiga hilised kliimameetmed ning nende puudumine p\u00f5hjustavad Euroopa Liidus eeldatavalt majandusliku heaolu kadu 175 miljardit eurot aastas<\/a> ning hirmutavaid tagaj\u00e4rgi tulevastele p\u00f5lvkondadele. Baltimaades p\u00f5hjustab kliimamuutus<\/a> \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude sagenemist ning sellega kaasneb oht taristukahjustusteks, kahjulikeks tervisem\u00f5judeks, vegetatsiooniperioodi nihkumiseks ja veere\u017eiimi muutusteks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navune aasta on kliimameetmete seisukohast otsustava t\u00e4htsusega, kuna Pariisi kokkuleppe j\u00e4rgi peavad sel aastal k\u00f5ik riigid \u00fcle vaatama oma kohustused kasvuhoonegaaside heitmete v\u00e4hendamiseks 2030. aastaks. Euroopa Komisjoni hiljutise ettepaneku valguses suurendada eesm\u00e4rki heidete v\u00e4hendamiseks praeguselt 40%-lt v\u00e4hemalt 55%-le v\u00f5rreldes 1990. aastaga on Euroopa Liit v\u00f5tnud sihiks v\u00f5tta uus eesm\u00e4rk vastu enne k\u00e4esoleva aasta l\u00f5ppu. Komisjoni ettepanek on samm \u00f5iges suunas, kuid ulatuslikemate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike kahjude v\u00e4ltimiseks on tarvis enamat.<\/p>\n\n\n\n

Meil on hea meel, et Euroopa Parlament v\u00f5ttis \u00e4sja vastu seisukoha, et eesm\u00e4rgiks on vaja seada 60%. Et hoida \u00fclemaailmset temperatuuri t\u00f5usu 1,5\u00b0C piires, peavad k\u00f5ik riigid \u00dcRO Keskkonnaprogrammi heitmete puuduj\u00e4\u00e4gi raporti (Emissions Gap Report<\/em>) j\u00e4rgi aga vahemikus 2020\u20132030 igal aastal heitmeid v\u00e4hendama 7,6%. Seda arvestades peaks Euroopa Liit v\u00f5rreldes 1990. aasta tasemega v\u00e4hendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks v\u00e4hemalt 65%.<\/p>\n\n\n\n

Selline eesm\u00e4rk ei ole kliimamuutuse k\u00f5ige r\u00e4ngemate tagaj\u00e4rgede \u00e4rahoidmiseks praegusele ja tulevastele p\u00f5lvkondadele mitte \u00fcksnes vajalik, vaid mitmete uuringute<\/a> andmeil ka teostatav. V\u00e4rsketest uuringutest selgub, et kasvuhoonegaaside heitkoguste 65-protsendiline v\u00e4hendamine 2030. aastaks aitab Euroopa Liidul \u00e4ra hoitud keskkonna- ja kliimakahjude arvelt s\u00e4\u00e4sta enam kui 10 triljonit eurot (Pariisi kokkuleppega \u00fchilduv (PAC) energiastsenaarium<\/a> ja European Green Deal: Using Ambitious Climate Targets and Renewable Energy to Climbe out of the Energy Crisis<\/a>). K\u00f5rgem, piisavalt ulatuslik ja teadusp\u00f5hine kliimaeesm\u00e4rk on h\u00e4davajalik, et juhtida tulevase Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu majanduse taastamise fondi investeeringuid \u00f5iglase ja j\u00e4tkusuutliku \u00fclemineku saavutamiseks. Lisaks rohketele kaasnevatele \u00fchiskondlikele h\u00fcvedele rahvatervise paranemise vallas aitab t\u00f5eliselt roheline majanduse taastamine Euroopal v\u00e4ltida t\u00f5siseid ohte elurikkusele ja keskkonnale ning v\u00f5imaldab Euroopa Liidul saada kliimaneutraalse tehnoloogia vallas maailma juhtivaks j\u00f5uks ning luua ohutumaid ja kestlikumaid t\u00f6\u00f6kohti. Selleks on vaja p\u00f5hjalikku strateegilist planeerimist, mis v\u00f5tab arvesse ka \u00fclemineku mastaapsemaid probleeme. Negatiivsete keskkonnam\u00f5jude minimeerimiseks on oluline, esiteks, disainida energiataristu, mis kahandaks taastuvenergia ja energiasalvestuse tehnoloogiate materjalikulu ning soodustaks antud materjalide taas- ja uuskasutust, ning teiseks, anda lisastiimuleid j\u00e4tkusuutmatust kaevandamisest hoidumiseks. Uuringud<\/a> on n\u00e4idanud, et puhtale energiale \u00fcleminekuks vajalikesse tehnoloogiatesse investeerimine loob iga kulutatud miljoni dollari kohta peaaegu kolm korda rohkem t\u00f6\u00f6kohti kui fossiilk\u00fctused.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemere regioonil on potentsiaali olla positiivsete muutuste eestvedaja ning Euroopa Liidu aktiivsemast kliimategevusest kasu saaja. Piirkonna heitmed on p\u00e4rast 1993. aastat kahanenud \u00fcksnes marginaalselt, mist\u00f5ttu r\u00f5hutas mullu oktoobris vastu v\u00f5etud Balti kliimadeklaratsioon<\/a> vajadust tugevama \u00fchistegevuse j\u00e4rele, et heitmeid j\u00f5ulisemalt v\u00e4hendada.<\/p>\n\n\n\n

Ulatuslik kliimapoliitika ja sellealane tegevus v\u00f5ib toimida piirkonna tihedama koost\u00f6\u00f6 ja infovahetuse katal\u00fcsaatorina. Tihenenud koost\u00f6\u00f6d ilmestab n\u00e4iteks Balti riikide elektriv\u00f5rgu s\u00fcnkroniseerimine Euroopa v\u00f5rguga 2025. aastaks<\/a>, mille \u00fcks tulem on Euroopa \u00fchisturul taastuvelektri osakaalu kasvatamine (vt ka Balti riikide s\u00fcnkroniseerimisprogrammi teise faasi olulisimad projektid<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Eelnevale tuginedes kutsuvad allakirjutanud Teid \u00fcles aruteludes Euroopa \u00dclemkogus toetama Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rgi t\u00f5stmist v\u00e4hemalt 65 protsendini ning tagama selle, et avaliku sektori investeeringud oleksid suunatud \u00f5iglase \u00fclemineku kiirendamisele.<\/p>\n\n\n\n

Usume, et v\u00f5tate need k\u00fcsimused tulevasel kohtumisel arutlusele ning loodame sellele, et seisate L\u00e4\u00e4nemere piirkonna elanike heaolu ja meie planeedi kaitsmise eest.<\/p>\n\n\n\n

Eesti<\/strong>Balti Keskkonnafoorum
Bioteaduste \u00dcli\u00f5pilaste Selts
Eesti Taastuvenergia Koda
Keskkonna\u00f5iguse Keskus
Eestimaa Looduse Fond
Eesti P\u00e4ikeseelektri Assotsiatsioon
Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud
P\u00e4randkoosluste Kaitse \u00dching
Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liit
Fridays For Future Estonia
Friends of the Earth Estonia
Keskkonnas\u00f5braliku elustiili portaal Bioneer
MT\u00dc Cleantech ForEst
MT\u00dc Mondo
MT\u00dc Niilusoo
MT\u00dc T\u00e4nu Loodusele
Eesti Maa\u00fclikooli Keskkonnakaitse \u00dcli\u00f5pilaste Selts
Tartu \u00dcli\u00f5pilaste Looduskaitsering
Eesti Arstiteadus\u00fcli\u00f5pilaste Selts
Koosloodus SA<\/p>\n\n\n\n

Leedu
<\/strong>
Alliance of Lithuanian Consumer Organizations, Lietuvos vartotoj\u0173 organizacij\u0173 aliansas
Association of Klaipeda Greens, Asociacija Klaip\u0117dos \u017ealieji
Centre for Sustainable Development, Darnaus vystymosi centras
Environmental NGO coalition, Aplinkosaugos koalicija
Free Society Institute, Laisvos Visuomen\u0117s Institutas
Fridays for Future Lithuania
Green Policy Institute, \u017daliosios politikos institutas
Lithuanian Confederation of Renewable Resources, Lietuvos atsinaujinan\u010di\u0173 i\u0161tekli\u0173 energetikos konfederacija
Lithuanian Fund for Nature, Lietuvos Gamtos Fondas
Lithuanian Ornithological Society, Lietuvos ornitolog\u0173 draugija
Lithuanian Responsible Business Association, Lietuvos Atsakingo Verslo Asociacija
Nature Heritage Fund, Gamtos Paveldo Fondas
NGO Circular economy, V\u0161\u012e \u017diedin\u0117 ekonomika
RUPI, We do care
Student Scientific Society of Natural Sciences, Student\u0173 gamtinink\u0173 mokslin\u0117 draugija<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ti<\/strong><\/p>\n\n\n\n

City for People, Pils\u0113ta cilv\u0113kiem
Environmental Protection Club, Vides aizsardz\u012bbas klubs
Fiqsy, ride sharing company
Foundation for Environmental Education, Vides izgl\u012bt\u012bbas fonds
Fridays for Future Latvia
Friends of the Earth Latvia, Latvijas Zemes draugi
Green Liberty, Za\u013c\u0101 br\u012bv\u012bba
Latvian Architects Declare
Latvian Association for Environmental Management, Latvijas Vides p\u0101rvald\u012bbas asoci\u0101cija
Latvian Association of District Heating Companies, Latvijas siltumuz\u0146\u0113mumu asoci\u0101cija
Latvian Fund for Nature, Latvijas Dabas fonds
Latvian Institute of Aquatic Ecology, Latvijas Hidroekolo\u0123ijas Instit\u016bts
Latvian Renewable Energy Federation, Latvijas atjaunojam\u0101s ener\u0123ijas feder\u0101cija
Latvian Wind Energy Association, Latvijas V\u0113ja ener\u0123ijas asoci\u0101cija
Parents for Future Latvia, Vec\u0101ki N\u0101kotnei
Pasaules Dabas Fonds
Ride, e-mobility services
Riga Technical University \/ EIT Climate-KIC HUB Latvia
Uzl\u0101d\u0113ts.lv, E-mobility Company
Zero Emission Mobility Support Society, Bezizme\u0161u mobilit\u0101tes atbalsta biedr\u012bba
Zero Waste Latvia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eile p\u00f6\u00f6rdusid \u00fcle 50 \u00fchenduse kolmest Balti riigist oma peaministrite poole seoses l\u00e4heneva Euroopa \u00dclemkogu istungiga k\u00e4imasoleva n\u00e4dala l\u00f5pus, kutsudes…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":12000,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,7],"tags":[25],"class_list":["post-11999","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-uudised","tag-kliimamuutused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11999"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11999\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12001,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11999\/revisions\/12001"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}