{"id":12297,"date":"2021-01-29T12:08:39","date_gmt":"2021-01-29T10:08:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=12297"},"modified":"2021-01-29T12:10:45","modified_gmt":"2021-01-29T10:10:45","slug":"digihugieen-ja-kestlik-netikaitumine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/digihugieen-ja-kestlik-netikaitumine-2\/","title":{"rendered":"Digih\u00fcgieen ja kestlik netik\u00e4itumine"},"content":{"rendered":"\n<p>Kas teadsite, et kui iga prantslane kustutaks oma postkastist 50 e-maili, v\u00f5iks s\u00e4\u00e4stetud energiaga Eiffeli torni 42 aastat valgustada?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4na on digikoristusp\u00e4ev, mille raames kutsutakse inimesi \u00fcles oma digitaalse jalaj\u00e4lje peale m\u00f5tlema. Digikoristusp\u00e4eva eesm\u00e4rgiks on v\u00e4hendada serverites talletatavate andmete mahtu ja nende \u00fclalpidamiseks kuluvat energia hulka. AK\u00dc huvikaitseekspert Susanna Veevo kommenteerib digih\u00fcgieeni kestlikuse aspektist.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie digitaalne h\u00fcgieen puudutab keskkonda v\u00e4gagi otseselt: mida rohkem infot v\u00f5rgus hoiame, seda enam reaalset energiat meie digitaalharjumuste peale kulub. Kuigi t\u00f5siasi, et internetis talletatud failid, e-mailid ja informatsioon pole otseselt materiaalsed, ei t\u00e4henda, et meie virtuaalsel pagasil f\u00fc\u00fcsilist kuju ei oleks. Nimelt tuleb k\u00f5iki \u201epilve\u201c ja virtuaalkontodele salvestatud faile reaalsetes serverites \u00fclal pidada. Need serverid tarbivad meeletutes kogustes elektrit ning t\u00f6\u00f6tavad pidevalt, 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas, aastaringselt. Mida rohkem faile serverid s\u00e4ilitavad, seda rohkem elektrit nende t\u00f6\u00f6s hoidmisele kulub. Arvutuste kohaselt kulutab 1GB failide talletamine ligikaudu 32.1 kWh energiat aastas. Ei tundu eriti palju? Tegelikult v\u00f5ivad m\u00f5ned elektriautod sama suure energiakuluga lausa 100 kilomeetrit maha s\u00f5ita. Paraku on meie elektroonilised pilved \u00fcldjuhul aga oluliselt suuremad.<\/p>\n\n\n\n<p>Kiire arvutuse kohaselt v\u00f5tab \u00fche inimese failide Google Drive\u2019is talletamine sama palju energiat kui autos\u00f5it Tallinnast Berliini &#8211; ja seda ainult tasuta, vaikimisi 15GB mahtu t\u00e4ites.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Tasulised pilveteenused s\u00e4ilitavad aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem andmeid, ka mitmete terabaitide talletamises pole t\u00e4na midagi imekspandavat. Kusagil peab neid faile ju hoidma. V\u00f5i kas tegelikult meil ikka on k\u00f5ike vaja alles hoida? Elektroonilisi reklaamkirju, taskus salvestatud videoid, uduseid untsu l\u00e4inud pilte?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimus pole aga ainult isiklikes failides, vaid \u00fcle\u00fcldse internetis leiduvast. Google on olnud heaks eeskujuks energiakasutamise l\u00e4bipaistvuse suhtes: n\u00e4iteks 2010ndal aastal<a href=\"https:\/\/www.pcmag.com\/article2\/0,2817,2392654,00.asp\"> kulutas Google\u2019i t\u00f6\u00f6s hoidmine 2.26 miljonit kWh elektrit<\/a>. Sama palju elektrit kasutavad terve New York City \u00fcheksa miljoni inimese suurune elanikkond viie tunni jooksul. 2018. aastaks oli ettev\u00f5tte energiakulu aga mitmekordistunud, tarbides<a href=\"https:\/\/www.statista.com\/statistics\/788540\/energy-consumption-of-google\/\"> enam kui 10.5 miljonit kWh energiat aastas<\/a>. V\u00f5rdluseks: 10 gigawatti saab katta aastas<a href=\"https:\/\/business.directenergy.com\/blog\/2017\/november\/powering-a-google-search#:~:text=Collectively,%20Google%20uses%20about%202.26,necessary%20to%20sustain%20200,000%20homes.\"> 800 000 kodumajapidamise<\/a> elektrikulu v\u00f5i<a href=\"https:\/\/www.energy.gov\/eere\/articles\/how-much-power-1-gigawatt\"> 1.1 miljardi LED-pirni<\/a> energiakulu. \u00c4rge muretsege, need mahud on ilmselt k\u00f5igi jaoks hoomamatud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks meeletuks energiatarbijaks on Youtube, olles kulukas nii ettev\u00f5ttele kui tarbijatele. Kolm p\u00e4eva Youtube\u2019i videote vaatamine kulutab sama palju elektrit, kui<a href=\"https:\/\/inhabitat.com\/infographic-how-much-energy-does-google-use\/\"> \u00fche DVD tootmine, pakendamine ja kohaletoimetamine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega peaks keskkonnas\u00f5bralike vaadetega inimesed t\u00f5siselt oma digik\u00e4itumisse s\u00fcvenema ning vajadusel oma virtuaalseid pilvi t\u00fchjendama. Need 20 000 reklaammeili postkastis kulutavad energiat ka p\u00e4rast lugemist, seega oleks parim k\u00f5ik ebavajalikud kirjad hoopis j\u00e4\u00e4davalt kustutada. Veelgi parem oleks t\u00fc\u00fctutest r\u00e4mpskirjadest loobuda ning uudiskirjade tellimused t\u00fchistada. Sama kehtib ka muude failide kohta: l\u00f5putul hulgal piltide, videote ja tekstifailide hulgast v\u00f5iks k\u00f5ik ebavajalikud \u00e4ra kustutada ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4lisele k\u00f5vakettale talletada. V\u00e4lised seaded ei kasuta internetti ja on oluliselt keskkonnas\u00f5bralikumad kui virtuaalsed alternatiivid. Lisaks tasub j\u00e4rgi m\u00f5elda, kuidas \u00fcle\u00fcldse internetti kasutame.<a href=\"https:\/\/en.reset.org\/blog\/save-planet-clean-your-inbox-12242015\"> Reset digileht<\/a> soovitab v\u00e4lja l\u00fclitada k\u00f5ik sotsiaalmeedia m\u00e4rguanded, sest k\u00f5ik kommentaarid ja s\u00f5numid on v\u00f5rgustike lehtedel niikuinii k\u00e4ttesaadavad ning eraldi m\u00e4rguannete tellimine on lihtsalt j\u00e4rjekordne ebavajalik energiakulu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5nneks oleme viimastel aastatel nii Eestis kui maailmas tervikuna teinud l\u00e4bi olulise m\u00f5tteviisi-muutuse keskkonnas\u00f5bralikkuse suunas ja seega ei pruugi pilve-soovitused iga\u00fchele uudisv\u00e4\u00e4rtust pakkuda. Seet\u00f5ttu esitame AK\u00dc poolt \u00fcleskutse &#8211; jagage kommentaariumis enda parimaid praktikaid, kuidas isiklikult digipr\u00fcgi v\u00e4hendate ja veebik\u00e4itumist tasakaalustate!&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas teadsite, et kui iga prantslane kustutaks oma postkastist 50 e-maili, v\u00f5iks s\u00e4\u00e4stetud energiaga Eiffeli torni 42 aastat valgustada?&nbsp; T\u00e4na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11386,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12297","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12297","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12297"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12297\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12301,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12297\/revisions\/12301"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11386"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12297"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12297"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12297"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}