{"id":12359,"date":"2021-02-04T20:46:10","date_gmt":"2021-02-04T18:46:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=12359"},"modified":"2021-02-04T20:46:11","modified_gmt":"2021-02-04T18:46:11","slug":"kliimamuutustega-kohanemine-arengukoostoos-voidud-ja-kaotused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kliimamuutustega-kohanemine-arengukoostoos-voidud-ja-kaotused\/","title":{"rendered":"Kliimamuutustega kohanemine arengukoost\u00f6\u00f6s: v\u00f5idud ja kaotused"},"content":{"rendered":"\n

Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jaanuari l\u00f5pus tegid EL liikmesriikide v\u00e4lisministrid \u00fchiskohtumisel kliima- ja energiadiplomaatia <\/a>valdkonnas 2021. aastaks otsuseid, mille hulgas on nii h\u00e4id poliitikaid kui ka arenguruumi. Seda enam, et v\u00e4rske kliimamuutustega kohanemise rahastamise raporti<\/a> j\u00e4rgi on osad (rikkamad) arenenud riigid oma panust kliimamuutustega kohanemisse \u00fcle raporteerinud. Teisi\u00f5nu – v\u00e4hem teinud, kui lubatud.<\/p>\n\n\n\n

Vajadus t\u00e4psuse ja l\u00e4bipaistvuse j\u00e4rele<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Veidi enne Euroopa Liidu v\u00e4lisministerite tippkohtumist 26. jaanuaril avaldati kriitiline raport bi- ja multilateraalsete doonorite panusest kliimamuutustega kohanemisse. Selle j\u00e4rgi on j\u00f5ukamad riigid aastatel 2013-2017 kliimamuutustega kohanemise rahastamist tugevalt \u00fcle raporteerinud umbes 20 miljardi dollari v\u00f5rra, mis t\u00e4hendab, et maailma k\u00f5ige haavatavamad sihtr\u00fchmad ja riigid on saanud vaid murdosa lubatud toetusest. Tegelik rahastus on ca 42% v\u00e4iksem kui raporteeritud ning \u00fcks oluline horisontaalne valdkond – soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamine – on suures osas olnud s\u00fcmboolne. Samuti ei ole mitmed projektid tegelenud suunatud vaesuse v\u00e4hendamisega sihtriikides. Seega on soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamine ja vaesuse v\u00e4hendamine kliimamuutustega kohanemise projektides tihtipeale tegemata, k\u00fcll aga raporteeritud valdkonnad. Raportist ilmneb tungiv vajadus parandada arengukoost\u00f6\u00f6 aruandluse t\u00e4psust ja l\u00e4bipaistvust, et t\u00e4ita Pariisi kokkuleppe kliimamuutuste rahastamise eesm\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liidu riikide v\u00e4lisministrite kohtumisel j\u00f5uti muu hulgas samale j\u00e4reldusele. J\u00e4relduste koond-dokument r\u00f5hutab vajadust suurendada kliima rahastamise l\u00e4bipaistvust. Loodame, et OECD ametlik arenguabi (ODA) vaadatakse mehhanismina \u00fcle selliselt, et senisest rohkem arvestataks kliimamuutustega kohanemisel ka mh sooliste argumentidega. Ministrid tunnistavad, et arengumaades tuleb kliimameetmeid laiendada, kuid selges\u00f5naselgelt siiski ei \u00f6eldud, et hakkame kliimaprojektide osakaalu arengukoost\u00f6\u00f6s kindlasti ja kiiresti suurendama. Aga just seda on vaja, sest kliimamuutustega mittekohanemine on uks ruumi, kuhu me keegi ei taha astuda. Panustades aegsasti kohanemis-meetmetesse, vabastame tulevikus riigi raha negatiivsete tagaj\u00e4rgedega (vaesus, migratsioon, julgeolekuoht) tegelemise hiigel-potist.<\/p>\n\n\n\n

Fossiilk\u00fctuse toetamisele kindel ei<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lisministrid astusid suure sammu kestliku energiavarustuse edendamisel arengukoost\u00f6\u00f6s, lubades \u00fchiselt keskkonnale kahjulike fossiilk\u00fctuste toetuste j\u00e4rkj\u00e4rgulist kaotamist selge ajakavaga, sealhulgas uute s\u00f6etaristute rahastamise viivitamatu l\u00f5petamist kolmandates riikides. Sisulisem arutelu liikmesriikide vahel sel teemal muidugi j\u00e4tkub. Dokumendis on v\u00e4lja toodud, et \u201cELi energiadiplomaatia keeldub edasitest investeeringutest fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevates energiainfrastruktuuri projektides kolmandate riikide suunal, v\u00e4lja arvatud juhul, kui need on t\u00e4ielikult koosk\u00f5las Euroopa Liidu pikaajaliste eesm\u00e4rkidega seotud Pariisi lepinguga kliimaneutraalsuse saavutamiseks\u201d. Kahjuks j\u00e4i segaseks mitte-kestliku gaasi tootmise ja tarne teema, seal hulgas arengumaades kestlikuks toidu tootmiseks etten\u00e4htud veeldatud LPG\/maagaasi aspekt, mille v\u00f5iks ehk fossiilk\u00fctuste j\u00e4rk-j\u00e4rgulisest loobumise plaanist hetkel \u00fcldse v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n

Arenguriigid vajavad kliima teemadel s\u00f5na\u00f5igust <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelises suhtluses m\u00f5jutab kliimamuutuste aspektist Eestit k\u00f5ige enam Euroopa Liidu<\/p>\n\n\n\n

kliimapoliitika. Lisaks sellele on Eesti peamiste rahvusvaheliste lepete \u00fcks osapool ning osaleb<\/p>\n\n\n\n

EL-i ja OECD liikmena kolmandatele riikidele suunatud arengukoost\u00f6\u00f6s. Globaalselt ollakse <\/p>\n\n\n\n

peamiselt abi andjaks ning seega m\u00f5jutavad nii globaalsed lepped kui ka Euroopa Liidu raames<\/p>\n\n\n\n

kliimakohanemise valdkonnas kokkulepitav eelk\u00f5ige Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 poliitikat. Ka Eesti Kliimamuutustega toimetuleku arengukavas aastani 2030 tuuakse v\u00e4lja, et v\u00f5imalik on<\/p>\n\n\n\n

ka kliimamuutustest tingitud immigratsioonisurve kasv. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline kliimamuutuste kontekstis just arenguriikides kohapeal tehtav t\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit lubab edaspidi teha rohkem pingutusi piisava EL-i esindatuse tagamiseks rahvusvahelistes m\u00f5jukates energeetika organisatsioonis ja -algatustes. Probleemiks on aga pigem see, et just arengumaadel pole nimetatud organisatsioonides parimat esindatust ei t\u00e4na ega ka ilmselt (l\u00e4hi)tulevikus. V\u00e4hemalt dokumendi praeguse s\u00f5nastuses EL neid n\u00fcgida ei plaani. Loodame, et pideva meeldetuletuse abil \u00f5nnestub teema siiski v\u00e4lisministrite lauale tuua ja seal hoida. Sest tegelikult on ju lihtne ja loogiline – ilma k\u00f5ikide riikide osalemiseta ei saa v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada t\u00f5husat \u00fclemaailmset \u00f5iglast \u00fcleminekut, mis omakorda toetaks k\u00f5iki riike.<\/p>\n\n\n\n

CARE avaldatud v\u00e4rske uuring \u201cClimate Adaptation Finance \u2013 Fact or Fiction?\u201d v\u00e4idab muu hulgas:
Arenenud riigid on aastatel 2013-2017 kliimamuutustega kohanemise rahastamist \u00fcle raporteerinud  20 miljardi dollari v\u00f5rra, mis t\u00e4hendab, et maailma k\u00f5ige haavatavamad sihtr\u00fchmad ja riigid on saanud vaid murdosa lubatud toetusest.Aruandes r\u00f5hutatakse tungivat vajadust parandada rahvusvahelise kliimamuutustega kohanemise aruandluse t\u00e4psust ja l\u00e4bipaistvust, et t\u00e4ita Pariisi kokkuleppe kliimamuutuste rahastamise eesm\u00e4rke.Uuring n\u00e4itab ka, et soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamise ja vaesuse v\u00e4hendamise meetodid on paljudes kohanemis-projektides suures osas s\u00fcmboolsed.Tegelik rahastus on 42% v\u00e4iksem kui doonoritele raporteeritud ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamine on suures osas s\u00fcmboolne ning paljud projektid ei ole piisavalt suunatud vaesuse v\u00e4hendamisele. Maailmapanga, Jaapani ja Prantsusmaa juhtumi-anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et nende projektid on kliimamuutusega kohanemisega seotud v\u00e4hem, kui on raporteeritud. Aruandes kutsutakse rahastajaid \u00fcles olema hoolsamad, suurendama kliimamuutustega kohanemisega seotud rahalisi vahendeid, parandama aruandlust ning parandama soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamise ja vaesuse leevendamise vahendeid. <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht Jaanuari l\u00f5pus tegid EL liikmesriikide v\u00e4lisministrid \u00fchiskohtumisel kliima- ja energiadiplomaatia valdkonnas 2021. aastaks otsuseid, mille…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":8969,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12359","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12359"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12359\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12360,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12359\/revisions\/12360"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}