Minu, sinu ja meie s\u00f5prade infovood ning keskkonnad on t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5igil erinevad. Me avame oma lemmiku uudisteportaali, kuulame autos erinevas keeles erinevaid podcaste ja mis k\u00f5ige olulisem – meil on erinevad s\u00f5brad sotsiaalmeedias. 2020. aastal kasutas sotsiaalmeediakanaleid uudisteallikana juba \u00fcle poole maailma inimestest ja seda vaid nende s\u00f5nul, kes seda tunnistasid. Samas 2018. aastal usaldasid sotsiaalmeediakanaleid uudistekanaline alla 35% eurooplastest. Miks me siis elame erinevas maailmas?<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na, 9. veebruaril t\u00e4histatakse 176 riigis rahvusvahelist turvalise internet p\u00e4eva. Eestis on sel p\u00e4eval fookuses kriitiline m\u00f5tlemine ja valeinfo leviku piiramine. On loogiline, et puhtalt mahu ning reeglite poole pealt tuleb keskenduda siin kanalitesse, kus on kasutajate poolt loodud sisu. Uudisteportaalide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse \u00fcle teevad kontrolli teised organid ning lugejad h\u00e4\u00e4letavad oma klikkidega. Sotsiaalmeediakanalid on aga pidevas soovis pakkuda just minule seda sisu, mida mina k\u00f5ige rohkem tahan n\u00e4ha ja kuulda. Algoritmid t\u00f6\u00f6tavad ja Facebooki feedis on aina rohkem ja rohkem samasid n\u00e4gusid, neid inimesi, kellega mina n\u00f5ustun. Delfi esileht on k\u00f5igile sama, aga sotsiaalmeedia ei ole enam kellelgi \u00fchesugune.<\/p>\n\n\n\n
\u00dches sotsiaalmeedia l\u00f5imes arutatakse selle \u00fcle, kuidas p\u00e4\u00e4seda vaktsineerimisest ja teises selle \u00fcle, et 25. jaanuari seisuga oli s\u00fcstitud 68 miljonid COVIDi vaktsiini 56 riigis, millest kaks ainult asuvad Aafrikas, sest riikidel ei ole lihtsalt raha, et sinna mandrile ravimeid osta. Muide t\u00e4na avalikustatakse ka Eesti Aafrika regioonistrateegia 2020-2030, mille k\u00e4igus saame teada, kuidas Eesti senistele kogemustele ja koost\u00f6\u00f6le tuginedes luua tugevamat partnerlust Aafrika riikidega.<\/p>\n\n\n\n
Samasuguseid t\u00e4iesti erineva vaatega vestlusl\u00f5imesid k\u00e4ib sotsiaalmeediast l\u00e4bi iga p\u00e4ev. M\u00e4letame ju k\u00f5ik, kuidas n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4giti Eestisse pimeduse varjus lennukitega saabuvatest pagulastest, keda peidetakse Tallinna \u00fclikoolide keldris. Selliste infokildude valguses muutus m\u00f5ned aastad tagasi teatudosa eestlaste meelsusest teise nahav\u00e4rviga turisti v\u00f5i tudengit t\u00e4naval n\u00e4hes kiiresti aksepteerivast r\u00fcndavaks. <\/p>\n\n\n\n
Kuidas edasi? Kuidas me j\u00f5uame selleni, et kuigi minu ja sinu meediatarbimine on erinev, oleks see baasinfo, mis seal tuleb siiski \u00f5ige. Ja kuigi t\u00f5de on vaataja silmades, siis kuidas me j\u00f5uame v\u00e4hemalt selleni, et me kuulame oma ala eksperte, mitte ei levita edasi valeinfot. K\u00e4ime koolis. Harime ennast, r\u00e4\u00e4gime lastele, kuidas internetis k\u00e4ituda ja millist uudist uskuda ja kus on TikTokis ja Facebookis ja Instagramis report nupp ja kuidas v\u00f5\u00f5raid \u00fcldse ei tasu uskuda. Mure on selles, et seda k\u00f5ike tehakse juba praegu ka. Ma olen ise koos \u00f5ppinud inimestega, kes vaktsiine ei tunnista ja on veendunud, et USA valimistulemused olid v\u00f5ltsitud ning kliimasoojenemist ei ole. V\u00f5i no kui on, siis mitte inimtekkelist v\u00e4hemalt. Mina ja sina oleme koos t\u00f6\u00f6tanud, saunas k\u00e4inud, ennast harinud ja me oleme kardinaalselt erineval arvamusel sellest, mis on t\u00f5de.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib olla oleme me \u00f5ppinud liiga kitsalt. Ehk peaks rohkem keskenduma laiemale maailmaharidusele, mis seoks omavahel soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse, kliimasoojenemise, migrandid ja majanduse. Sest seal on see seos olemas. Seni aga saab enne iga jagamist lihtsalt k\u00fcsida \u201eKust sa tead?\u201c. Sellise algatusega kontrolliti fakte juba 2018. aasta valimistel Eestis ja kontrollitakse edasi. Kontrolli ise ka. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Minu, sinu ja meie s\u00f5prade infovood ning keskkonnad on t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5igil erinevad. Me avame oma lemmiku uudisteportaali, kuulame autos erinevas…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":11366,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12392","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12392","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12392"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12392\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12393,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12392\/revisions\/12393"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12392"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12392"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12392"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}