{"id":12537,"date":"2021-02-25T23:03:12","date_gmt":"2021-02-25T21:03:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=12537"},"modified":"2021-02-25T23:03:12","modified_gmt":"2021-02-25T21:03:12","slug":"arengukoostoo-aafrikas-ehk-abivajajale-kala-andes-ei-tohiks-onge-endale-jatta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/arengukoostoo-aafrikas-ehk-abivajajale-kala-andes-ei-tohiks-onge-endale-jatta\/","title":{"rendered":"Arengukoost\u00f6\u00f6 Aafrikas ehk abivajajale kala andes ei tohiks \u00f5nge endale j\u00e4tta"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Artikkel ilmus esmakordselt Delfis 24.02.2021<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>V\u00e4lisministeerium esitles 9. veebruaril uut riiklikku Eesti Aafrika regioonistrateegiat, mille eesm\u00e4rk on seada konkreetsed arengusuunad ja edasine tegevuskava aastateks 2021\u20132025.<\/em> <em>N\u00fc\u00fcd peame hoolitsema, et ei annaks abivajajale kala, aga \u00f5nge j\u00e4tame endale, et siis aja jooksul talle raha eest uusi kalu m\u00fc\u00fca, kirjutab Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht Agne Kuimet.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui kunagine v\u00e4lisminister Sven Mikser s\u00f5nas 2019. aasta alguses toimunud v\u00e4liskomisjoni avalikul istungil, et kavas on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada Aafrika-suunaline tegevuskava, mis arvestaks poliitika ja majanduse k\u00f5rval ka arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi, andis ta m\u00f5ista, et&nbsp; Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5ib tulevikus saada l\u00f5una-suunal sisulisema ja strateegilisema plaani ja pildi kui seni. Mitte et Eesti Aafika mandril asuvates riikides arengukoost\u00f6\u00f6d varem ei teinud, kuid ida-suunaline arengukoost\u00f6\u00f6 ehk idapartnerlus on aegade algusest saadik ehk aastast 1998 olnud meie geograafilise asukoha t\u00f5ttu s\u00fcsteemsemalt l\u00e4bi m\u00f5eldud ja -tehtud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Niisiis &#8211; kaua tehtud kaunikene &#8211; Eesti Aafrika-suunaline piirkondlik strateegia on viimaks valmis saanud ja ka avalikkuse ette toodud. Raamdokument defineerib Eesti eesm\u00e4rgid ja tegevused tulevateks aastateks v\u00e4lispoliitika, majandussuhete, arengukoost\u00f6\u00f6 ja konsulaark\u00fcsimuste valdkondades.&nbsp; Strateegia on selge, p\u00f5hjalik ning toetub l\u00e4bivalt \u00fchele olulisele alustalale &#8211;&nbsp; maailma kestliku arengu eesm\u00e4rkidele. On suur r\u00f5\u00f5m ja kergendus n\u00e4ha, et kestliku arengu temaatikat ei peeta kitsalt osaks arengukoost\u00f6\u00f6 valdkonnast, vaid ka osaks v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikast ning majandussuhetest ja \u00e4ridiplomaatiast.<br><br><br><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arengukoost\u00f6\u00f6 valdkonnas plaanib Eesti aidata kaasa Aafrika riikides uute t\u00f6\u00f6kohtade loomisele ning tegeleda ebaseadusliku r\u00e4nde algp\u00f5hjustega. Keskenduda plaanitakse hea valitsemistava, hariduse, tervishoiu, ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni toetamisele. L\u00e4bivate prioriteetidena on loetletud keskkonnas\u00e4\u00e4stlik areng, digitaalsus arengukoost\u00f6\u00f6s (sh k\u00fcberv\u00f5imekus) ning naiste ja laste \u00f5igused. Eesti keskendub edaspidi veelgi enam e-hariduse (sh digioskused) ja e-tervise projektidele. K\u00f5lab loogiliselt, arvestades Covid-19 pandeemia laastavat m\u00f5ju just arenguriikide tervishoiu- ja hariduss\u00fcsteemidele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arvestades t\u00e4nase maailma vajaduste, v\u00f5imaluste ja trendidega, on samuti loogiline, et Aafrika suunaline arengukoost\u00f6\u00f6 hakkab (osaliselt) toimuma avaliku ja erasektori (public\u2013private partnership) koost\u00f6\u00f6-projektidena. Nn PPP suunal on liikumas mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm. Sest kes seda digit seal ikka arendab v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohti loob, kui mitte erasektor. K\u00fcll aga pakub koost\u00f6\u00f6 erasektoriga lisaks v\u00f5imalustele ka ohte, mille tunnistajaks mitmedki Aafrika piirkonna senist arengut m\u00f5\u00f5tvad uuringud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dche peamise ohuna arengukoost\u00f6\u00f6 projektides hinnatakse mitmete avalike teenuste v\u00f5imalikku erastamist (nt meditsiin ja transport) sihtriikides doonorriigi maksumaksja toel, mis v\u00f5ib kaasa tuua ebav\u00f5rdsuse suurenemise juba niigi ebav\u00f5rdsetes \u00fchiskondades. Erastamised v\u00f5ivad kaasa tuua kallimad hinnad, mis piirab teenuse k\u00e4ttesaadavust suurele osale elanikkonnast. N\u00e4iteks piirkondlike tervishoiuteenuseid pakkuvate asutusete ehk kliinikute erastamise puhul ei ole v\u00f5imalik reguleerida teenuse k\u00e4ttesaadavust ega maksumust. Teine oht puudutab kohalikku ettev\u00f5tlust \u00fcldisemalt. Ei taha liiga teha tublidele Eesti ettev\u00f5tjatele, kes t\u00e4na juba on Aafrikas toimetamas l\u00e4bi ausa ettev\u00f5tluse, makstes kohalikele \u00f5iglast palka ja riigile makse. Ja ehk on (v\u00e4lis)\u00e4rikultuur Aafrika riikides t\u00e4naseks \u00fcle\u00fcldiselt t\u00f5usnud, aga v\u00e4hemalt paar aastat tagasi said arengukoost\u00f6\u00f6 tegijad seista silmitsi olukorraga, kus l\u00e4bi ametliku arenguabi andsid j\u00f5ukamad riigid sihtriikidele dollari, aga l\u00e4bi maksude optimeerimise ja kasumijaotuse ehk l\u00e4bi j\u00f5ukamate riikide ettev\u00f5tjate tegevuse t\u00f5mmati samal ajal sihtriikidest v\u00e4lja k\u00fcmme dollarit. Just ressursside v\u00e4ljavoolamine on \u00fcheks olulisemaks vaesuse p\u00f5hjustajaks Aafrika riikides nii minevikus kui olevikus. Ja eks arengukoost\u00f6\u00f6 (esialgne) p\u00f5hjus ole olnud tekkinud augu diplomaatiline ja altruistlik lappimine. Sest kes omas v\u00f5i omab vaesemates riikides maad? Mitte kohalik elanik, vaid l\u00e4\u00e4ne ettev\u00f5tja. Kes teenib ettev\u00f5tluse edendamiselt kasumit? J\u00e4llegi &#8211; mitte kohalik, vaid ikka l\u00e4\u00e4ne ettev\u00f5tja. Seega &#8211; mitte kuidagi ei tahaks ressursside v\u00e4ljaviimist sihtriigist toetada Eesti kui doonorriigi maksumaksja rahaga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 n\u00f6 pealis\u00fclesanne v\u00f5iks Aafrikas olla vaesuse ja ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine. Praktikas muidugi s\u00f5ltub&nbsp; aga arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamine meie enda riigi huvidest ja on puhas v\u00f5it, kui need huvid kohtuvad sihtriikide vajadusega. Kui Eesti trump on digiv\u00f5imekus ning sihtriigil vajadus digitaliseerimise j\u00e4rele, on (arengu)koost\u00f6\u00f6 selles vallas p\u00f5hjendatud. Aga sel juhul peame v\u00e4ga korralikult otsustama kelle k\u00e4es, millisel m\u00e4\u00e4ral ja milliste ressurssidega on digiohjad tulevikus. Muidu on oht, et anname abivajajale kala, aga \u00f5nge j\u00e4tame endale, et siis aja jooksul talle raha eest uusi kalu m\u00fc\u00fca. Ja niimoodi ei tohiks teha \u00fckski j\u00f5ukam riik, maksumaksjaga koos v\u00f5i ilma temata.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Artikkel ilmus esmakordselt Delfis 24.02.2021 Agne Kuimet, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht V\u00e4lisministeerium esitles 9. veebruaril uut riiklikku Eesti Aafrika regioonistrateegiat, mille&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":8969,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12537","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12537"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12538,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12537\/revisions\/12538"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}