T\u00e4na, 3. m\u00e4rtsil saatsid keskkonna\u00fchendused Vabariigi Valitsusele p\u00f6\u00f6rdumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi – Kliimapoliitika p\u00f5hialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist. Neli aastat tagasi vastu v\u00f5etud dokumendid ei ole koosk\u00f5las v\u00e4rskeima teadusinfoga, nii Eestis kui ka Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt kasvanud kliimaambitsioonidega ega Eesti valitsuse enda eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n\n\n\n
Dokumentide avamise taotluses on anal\u00fc\u00fcsitud KPP ja ENMAKi vajakaj\u00e4\u00e4misi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, t\u00f6\u00f6stustes ja sektorites. N\u00e4iteks leiavad \u00fchendused, et p\u00f5levkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt \u00fcle vaadata k\u00f5ik p\u00f5levkivi puudutavad meetmed ja eesm\u00e4rgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesm\u00e4rki v\u00e4ljuda p\u00f5levkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiat\u00f5hususe valdkonnas tuleb m\u00f5lemas dokumendis t\u00e4psemalt s\u00f5nastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada t\u00e4psemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na, 3. m\u00e4rtsil saatsid keskkonna\u00fchendused Vabariigi Valitsusele p\u00f6\u00f6rdumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi – Kliimapoliitika…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":9920,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,7],"tags":[],"class_list":["post-12547","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12547","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12547"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12547\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12551,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12547\/revisions\/12551"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12547"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12547"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\u201cP\u00f5levkivienergeetika valdkonnas tuleks \u00fcle vaadata v\u00e4rsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesm\u00e4rgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusm\u00f5ju ning tervise- ja loodusm\u00f5juga,\u201d nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert\u00a0Johanna Maarja Tiik<\/strong>. \u201cT\u00e4iendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuiv\u00f5rd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rgi saavutamisega. Praegu on m\u00f5lemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid \u00fchtaegu nii ebapiisavad kui ka liiga \u00fclds\u00f5nalised v\u00f5etud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, t\u00e4psustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 \u00fcleminekuks fossiilk\u00fctustelt taastuvenergial p\u00f5hinevale energias\u00fcsteemile,\u201d lisas\u00a0Tiik<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks eeltoodud valdkondadele on \u00fchendused anal\u00fc\u00fcsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade s\u00fcsinikuvaru ning turbaalade s\u00e4ilimise, samuti \u00f6kos\u00fcsteemide s\u00e4ilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud dokumentides v\u00e4lja toodud spetsiifilisemad eesm\u00e4rgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes v\u00f5etud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesm\u00e4rgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.<\/p>\n\n\n\n
Taotlusele on alla kirjutanud j\u00e4rgmiste \u00fchenduste esindajad: Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse \u00dching, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogia\u00fching, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MT\u00dc Loodusv\u00f5lu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MT\u00dc, Keskkonna\u00f5iguse Keskus, Koosloodus SA, L\u00e4\u00e4nerannik MT\u00dc, Mondo MT\u00dc, Niilusoo MT\u00dc, P\u00e4randkoosluste Kaitse \u00dching, P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad MT\u00dc, Roheline P\u00e4rnumaa MT\u00dc, Sorex MT\u00dc, Tartu \u00dcli\u00f5pilaste Looduskaitsering, T\u00e4nu Loodusele MT\u00dc, \u00d6kotark MT\u00dc (Bioneer.ee).<\/em>
Vaata lisaks: <\/strong>Keskkonna\u00fchenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"