{"id":12593,"date":"2021-03-31T15:53:45","date_gmt":"2021-03-31T12:53:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=12593"},"modified":"2021-03-31T15:53:46","modified_gmt":"2021-03-31T12:53:46","slug":"uuring-eestis-on-huppeliselt-kasvanud-natura-2000-vorgustiku-kaitsealuste-metsaelupaikade-raie","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/uuring-eestis-on-huppeliselt-kasvanud-natura-2000-vorgustiku-kaitsealuste-metsaelupaikade-raie\/","title":{"rendered":"Uuring: Eestis on h\u00fcppeliselt kasvanud Natura 2000 v\u00f5rgustiku kaitsealuste metsaelupaikade raie"},"content":{"rendered":"\n<p>V\u00e4rske uuring toob v\u00e4lja, et Natura 2000 v\u00f5rgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades tehakse \u00fcha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades \u00fcha leebemaks muudetud raiepiirangud. Olukorra parandamiseks on tarvis kaardistada k\u00f5ik veel inventeerimata loodusdirektiivi metsaelupaigad, seada kaitsealadel elupaiku paremini hoidvad raietingimused ja v\u00e4hendada raiesurvet Eesti metsades, sh kaitsealadel. Uuringu raporti leiab <a href=\"http:\/\/www.elfond.ee\/mets\/natura-uuring\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring <strong>\u201cKui h\u00e4sti on hoitud kaitsealused suure loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsad?<\/strong> <strong>Muutused Natura 2000 v\u00f5rgustikku kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes\u201d<\/strong> n\u00e4itab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast h\u00fcppeliselt kasvanud. Perioodil 2008\u20132018 h\u00e4vis 1663 hektarit kaitsealuseid metsaelupaiku, millest enam kui pool aastatel 2015\u20132018. Sealjuures ligi pool h\u00e4vinud metsaelupaikadest olid esmat\u00e4htsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad. Metsaelupaiku on aga ilmselt h\u00e4vinud m\u00e4rgatavalt rohkem, ent paraku puudub selle kohta t\u00e4ielik info, sest Eestis on kaardistamata 49% Natura 2000 v\u00f5rgustiku metsamaast, mille hulka taolised elupaigad kuuluvad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi range kaitse all oleva metsa osakaal on Eestis aastate jooksul kasvanud, n\u00e4itab uuring, et raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on muudetud 104 metsaelupaikadega Natura 2000 loodusala kaitset reguleerivat kaitse-eeskirja, millest 58 puhul muudeti raiumist varasemast lihtsamaks, 12 puhul muutusid piirangud rangemaks ja 34 ala kaitse-eeskirjas j\u00e4id raiepiirangud samav\u00e4\u00e4rseks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring toob v\u00e4lja ka konkreetsed n\u00e4ited, kuidas raiepiirangute leevendamine on kaitsealadel raiesurvet m\u00e4rgatavalt suurendanud. N\u00e4iteks kui Lahemaa rahvuspargis v\u00e4ljastati perioodil 2011\u20132014 lageraieteatisi 79, siis p\u00e4rast raiepiirangute leevendust anti perioodil 2015\u20132018 v\u00e4lja 667 ehk \u00fcle kaheksa korra rohkem lageraieteatisi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Eesti riigil on rahvusvaheline kohustus suure loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsaelupaiku kaitsta, et tagada nende alade ning seal elutsevate liikide soodne olukord. Paraku n\u00e4itavad metsaelupaikades hoogu koguvad raied, et praegu ei ole taolised alad piisavalt h\u00e4sti kaitstud. Sestap on tarvis rangemaid kaitse-eeskirju, \u00fchtlasi tuleb veel kaardistamata loodusdirektiivi metsaelupaigad inventeerida ning juba tehtud kahju korvata,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu kaasautor Uku Lillev\u00e4li toob esile, et Eesti kaitsealadel aina kasvava raiesurve \u00fcheks p\u00f5hjuseks on suuresti rahvusvaheline n\u00f5udlus puidust biomassi ja bioenergia j\u00e4rele. \u201cNii kaua, kui kaitsealustest suure loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsadest p\u00e4rit puidu p\u00f5letamine v\u00f5imaldab riikidel taastuvenergia eesm\u00e4rke t\u00e4ita, \u00f5\u00f5nestab kliimapoliitika looduskaitselisi eesm\u00e4rke.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Natura 2000 on Euroopa Liidu riike h\u00f5lmav \u00f6koloogiline v\u00f5rgustik, kus liikmesriigid peavad tagama v\u00f5i taastama k\u00f5rge kaitsev\u00e4\u00e4rtusega liikide ja elupaikade soodsa seisundi nende looduslikul levialal. \u00dcks kahest v\u00f5rgustiku kaitset reguleerivast \u00f5igusaktist on loodusdirektiiv, mille \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on kaitsta suure loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsaelupaikasid. Eestis esinevast loodusdirektiivi metsaelupaigat\u00fc\u00fcpidest on enamike seisund halb. \u00dcha hoogustuv raietegevus s\u00fcvendab seda olukorda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rohkem infot:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu raport: <a href=\"http:\/\/www.elfond.ee\/mets\/natura-uuring\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">www.elfond.ee\/mets\/natura-uuring<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4rske uuring toob v\u00e4lja, et Natura 2000 v\u00f5rgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades tehakse \u00fcha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":6436,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12593","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12593"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12593\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12594,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12593\/revisions\/12594"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12593"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12593"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}