{"id":12725,"date":"2021-05-03T12:07:12","date_gmt":"2021-05-03T09:07:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=12725"},"modified":"2021-05-03T12:07:13","modified_gmt":"2021-05-03T09:07:13","slug":"meediavabadus-on-inimoiguste-nurgakivi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/meediavabadus-on-inimoiguste-nurgakivi\/","title":{"rendered":"Meediavabadus on inim\u00f5iguste nurgakivi"},"content":{"rendered":"\n<p>Mart Valner<\/p>\n\n\n\n<p>Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud, kommunikatsioonijuht<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4na on \u00dcRO poolt korraldatud rahvusvahelise ajakirjanduse p\u00e4ev. \u201cMeediavabadus on inim\u00f5iguste nurgakivi\u201d pealkirja kandis esimene rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse p\u00e4eva puhul korraldatud konverents 1998.aastal Londonis. See oli ka loogiline pealkiri konverentsile, mille aluseks on inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni artikkel 19 &#8211; iga\u00fchel on arvamuse- ja s\u00f5navabadus; see \u00f5igus k\u00e4tkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abin\u00f5udega ja riigipiiridest s\u00f5ltumata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5igus levitada ning jagada informatsiooni annab meile teadmised sellest, mis toimub k\u00f5ikjal mujal maailmas. Riigip\u00f6\u00f6rdest Myanmaris, n\u00e4ljastreikidest Venemaa vanglatest kuni protsestideni USA t\u00e4navatel &#8211; k\u00f5ik on toodud meile l\u00e4hemale, et saaksime luua enda jaoks arusaadava pildi tervest ilmast ning tunnetada enda kohta seal. Sest t\u00e4nap\u00e4eva globaliseerunud maailmas ei ole enam olemas meid ja teisi, kelle tegevus ning saatus meie omadega kokku ei puutuks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Viimase aasta jooksul on ju k\u00fcll tehtud nalja selle kohta, et \u00fcks mees s\u00f6\u00f6b Hiina turul nahkhiirt ja kilod tulevad juurde hoopis eestlastele, kes ei saa j\u00f5usaali minna. Nali naljaks, aga palju t\u00f5sisemalt saame r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks seostest p\u00f5levkivikaevanduste ja kliimamuutuste t\u00f5ttu oma kodust lahkuma sunnitud inimmasside vahel, sest neil ei ole lihtsalt enam koduk\u00fcla kaevus vett. Kes siis omakorda tekitavad r\u00e4ndesurvet enda naabritele, kus tekib \u00fchel hetkel konflikt ja j\u00e4rgmisel hetkel arutame meedia vahendusel, kui m\u00f5nitavalt v\u00f5ivad ikkagi parlamendierakonnad kindlatesse inimr\u00fchmadesse suhtuda. Need tegevused on omavahel tugevalt seotud &#8211; lisaks kliimamuutustele ja r\u00e4ndele, viirustele ja spordiklubidele on seotud p\u00f5uad ja t-s\u00e4rgihinnad, Suessi kanal ja uute jalgrataste olemasolu M\u00e4nniku kergliiklusteel.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle jaoks, et me saaksime aga luua enda peas seoseid ning saada aru, miks protsessid toimuvad maailmas ning mis mida m\u00f5jutab, on vaja vaba ajakirjandust, mis on suuteline kajastama neutraalselt, faktuaalselt ja aktuaalselt maailmas toimuvat. Kuna ajakirjanikul lasub tihti v\u00e4ga suur vastutus oma riigis v\u00f5i \u00fcmbruses toimuva vahendamisel \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale, peab seda tegema professionaalselt. Maailma meedias\u00fcsteemid on jaotatud erinevalt, aga Hallini ja Mancini s\u00fcsteemi j\u00e4rgi asub n\u00e4iteks Eesti P\u00f5hja- ja Kesk-Euroopa demokraatlik korporatistliku ajakirjandusmudeli alla, mida iseloomustab ajakirjanduse eneseregulatsioon. Ehk siis riik ja kohtud sekkuvad siis kui ajakirjandus ise hakkama ei saa. See annab ajakirjandusele veelgi suurema vabaduse, aga ka moraalse kohustuse ja vastutuse oma sisu eest. Paljudes riikides sellist vabadust ei ole ning seda, mis sealt tuleb ametlike kanalite kaudu, tuleb v\u00f5tta teatava ettevaatlikkusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Siin siseneb tihti tugevalt sotsiaalmeedia ning iga\u00fche v\u00f5imalus luua ja tuua uudiseid avalikkuse ette ilma riikliku filtrita. Suuresti t\u00e4nu sotsiaalmeediale oleme saanud sissevaate erinevate protestide nii\u00f6elda siseelusse kui ka saanud alternatiivse vaate sellele, mida kajastab ametlik meedia n\u00e4iteks Hong Kongi protestide ajal Hiinas, r\u00e4\u00e4kimata Araabia kevadest, mis oli esimene t\u00f5eline sotsiaalmeedia abiga l\u00e4bi viidud revolutsioon.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalmeedia suurim pluss, filtri puudumine, on \u00fchtlasi ka selle suurim miinus. Kui ajakirjanduse puhul on teada, et lugudele ning seal avaldatud informatsioonile toimub v\u00e4hemalt mingisugune faktikontroll, siis sotsiaalmeedias seda ei ole. Me v\u00f5ime teada, et m\u00f5ne riigi ajakirjandus on riigi ja partei valitsuse all. Me v\u00f5ime teada, millised uudistekanalid Eestis ja meile tuttavates meediaruumides kajastavad uudiseid ja millised oma t\u00f5lgendusi neist. Meeldib see teadmine meile v\u00f5i mitte, aga see annab v\u00f5imaluse aru saada, kes ajakirjandusliku sisu eest vastutab ning n\u00e4iteks Eestis ka neid vastutajad vastutusele v\u00f5tta. Selline info sotsiaalmeedias leviva info puhul aga tihti puudub.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ikidest plussidest ja miinustest hoolimata on s\u00f5na- ja meediavabadus olulisel kohal meie maailmast arusaamise juures. See on k\u00fcll vaid \u00fcks inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni artikleid, aga t\u00e4nu sellele saame silma peal hoida inimeste \u00f5igustel terves ilmas. Ka enda k\u00f5rvalt\u00e4naval.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mart Valner Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud, kommunikatsioonijuht T\u00e4na on \u00dcRO poolt korraldatud rahvusvahelise ajakirjanduse p\u00e4ev. \u201cMeediavabadus on inim\u00f5iguste nurgakivi\u201d pealkirja kandis esimene&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":12726,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-12725","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12725"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12725\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12728,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12725\/revisions\/12728"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12726"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}