Praegusel kursil j\u00e4tkates t\u00f5useb maailma keskmine temperatuur sajandi l\u00f5puks 2,4 \u00b0C v\u00f5rra. Algava kliimatippkohtumise peamine eesm\u00e4rk on n\u00fcgida valitsusi ambitsioonikam olema, et hoida soojenemine 2 \u00b0C piires.<\/p>\n\n\n\n
COP26 \u00fcks neljast suurest eesm\u00e4rgist on seotud kliimamuutuste rahastusega. T\u00e4psemini sellega, et riigid v\u00e4rskendaksid enda lubadust panustada kollektiivselt v\u00e4hemalt 100 miljardit dollarit aastas arenguriikide kliimarahastusse, selgitas Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua (AK\u00dc) arengurahastuse ekspert Susanna Veevo.<\/p>\n\n\n\n
\u201e2009. aastal v\u00f5eti vastu 100 miljardi eesm\u00e4rk, mille pidid riigid \u00e4ra t\u00e4itma 2020. aastaks. Kuna sihini ei j\u00f5utud, innustab eesistujariik UK riike uuesti sellele eesm\u00e4rgile p\u00fchenduma,\u201d r\u00e4\u00e4kis Veevo. BBC avaldatud dokumendileke paljastas peale fossiililobi ka selle, et m\u00f5ned rikkamad riigid, n\u00e4iteks \u0160veits ja Austraalia, on seisukohal, et tegelikult ei ole vajadust maksta vaesematele riikidele rohkem kliimatoetust.<\/p>\n\n\n\n
Veevo selgitas, et kliimarahastuse suurendamise kaudu loodetakse motiveerida avaliku sektori ja erasektori koost\u00f6\u00f6s kliimas\u00f5bralike investeeringute tegemist. \u201eSeel\u00e4bi j\u00f5uaksime loodetavasti olukorda, kus kliimamuutuste tagaj\u00e4rgede leevendamise k\u00f5rval saame aktiivselt panustada ka kliimakahjulike praktikate pidurdumisesse ja kliimaneutraalsete t\u00f6\u00f6stuste juurutamisesse. See on eriti oluline, sest suur osa t\u00f6\u00f6stusi ja maailma turgude tootmisi asub arenguriikides,\u201d s\u00f5nas Veevo.<\/p>\n\n\n\n