Koos \u00fchiskonna ja seal viibivate inimestega areneb keel edasi sellest ajast ja nendest normidest, mis eksisteerisid praeguste kulupeade nooruses. See t\u00e4hendab kahjuks ka seda, et v\u00e4ljendid, mida pikalt kasutatud on, muutuvad ajas, nagu muutub ka nende t\u00e4hendus.<\/p>\n\n\n\n
Tegemist ei ole ole tsensuuriga ega sooviga m\u00f5jutada seda, kuidas ja mida keegi m\u00f5elda soovib. Oma m\u00f5tteist v\u00e4lja tulles j\u00f5uavad inimesed siiski tavaliselt avalikku ruumi, kas oma verbaalsete v\u00f5i kirjutatud avaldustega ning avalikus ruumis kehtivad reeglid, mis tagavad selle, et seal oleks v\u00f5imalikult hea k\u00f5igil olla.<\/p>\n\n\n\n
See t\u00e4hendab, et iga\u00fchel on t\u00f5esti \u00f5igus \u00f6elda, milliseid v\u00e4ljendeid nende kohta kasutatakse ning millised on solvavad. See \u00f5igus kehtib k\u00f5ikidele v\u00e4hemustele, enamustele, suurematele ja v\u00e4iksematele gruppidele. Nende, tihti kirjutamata reeglite vastu v\u00f5ivad eksida loomulikult k\u00f5ik. On ebaloomulik eeldada, et me teame enne esimest suhtlust seda, kuidas m\u00f5ni inimgrupp soovib, et neid kutsutakse. V\u00f5i veelgi enam, soovib, et neid ei kutsuta. Samas, kui see on juba selge ja teada, n\u00e4itab edasine k\u00e4itumine inimese teadlikkust v\u00f5i teadmatust. Leida, et mustanahaliste kohta on halvemaid v\u00e4ljendeid, kui\u201dneeger\u201d, on nagu \u00f6elda, et n\u00e4lgimisest hullem on n\u00e4lga surra. T\u00f5si, aga head variandid ei ole kumbki.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5pptulemusena taandub ja asi sellele, kuidas me kutsuks n\u00e4iteks rahvusvahelisel konverentsil oma mustanahalist vestluskaaslast ning kas me tahame hakata lisaks natuke ehmunud \u00fcmbritsevatele inimestele \u00fcle maailma hakata p\u00e4rast seda pidama loengut Eesti v\u00f5i L\u00e4ti lingvistikast. Aasta arvamusliider v\u00f5iks ju teada, kui olulised on s\u00f5nad ning see, kuidas neid kasutada.<\/p>\n\n\n\n