Kes k\u00f5ige rohkem raha kulutab, see k\u00f5ige rohkem armastab. Ja kes k\u00f5ige suurema lillekimbu v\u00f5i kaisukaru sotsiaalmeediasse postitab, see on k\u00f5ige \u00f5nnelikum, elab k\u00f5ige rahuldust pakkuvamat elu. Need on universaalsed reeglid, mis kehtivad tsivilisatsioonide algusest alates, eksole?<\/p>\n\n\n\n
Talv on kaubanduse jaoks raske aeg, eriti p\u00e4rast kohustuslikke p\u00fchadeaegseid ostumaratone, p\u00e4rast mida tuleb m\u00f5nda aega v\u00e4ltida kaubanduskeskuseid kui katku. T\u00f5si \u2013 viimased kaks aastat oleme teinud seda s\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n
See ei ole aga koosk\u00f5las meie majandusmudeliga, mis n\u00f5uab aina agressiivsemat igap\u00e4evast kasvu. Ka veebruaris, kui keegi ilma valentinip\u00e4evata kaubanduskeskuste peale ei m\u00f5tleks. Kaubanduses eelmise aasta tulemusest ei piisa – iga p\u00e4ev, iga n\u00e4dal ja iga aasta on v\u00f5imalus luua veelgi s\u00e4ravamaid kampaaniaid, tekitada veelgi suuremat n\u00f5udlust, m\u00fc\u00fca veelgi enam prahti.<\/p>\n\n\n\n
Jah, prahti. Juba ainu\u00fcksi Ameerika \u00dchendriikides paisatakse s\u00f5brap\u00e4eva jaoks m\u00fc\u00fcki \u00fcle 220 miljonit roosi, ostetakse 880 pudelit vahuveini ja kingitakse 36 miljonit \u0161okolaadikarpi. Koos sinna juurde k\u00e4ivate pakkepaberite, kaartide ja muude kinkidega v\u00f5iks autoga 3993 korda \u00fcmber maakera s\u00f5ita – niiv\u00f5rd saastavad on valentinip\u00e4eva pool-kohustuslikud supermarketikingitused. V\u00f5idavad t\u00f6\u00f6stused, kaotavad k\u00f5ik teised.<\/p>\n\n\n\n