{"id":14028,"date":"2022-04-13T12:28:16","date_gmt":"2022-04-13T09:28:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14028"},"modified":"2022-04-13T12:28:16","modified_gmt":"2022-04-13T09:28:16","slug":"eesti-arengukoostoo-rahastus-on-poolel-teel-seatud-eesmargist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/eesti-arengukoostoo-rahastus-on-poolel-teel-seatud-eesmargist\/","title":{"rendered":"Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 rahastus on poolel teel seatud eesm\u00e4rgist"},"content":{"rendered":"\n

Susanna Veevo, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmaralaua huvikaitseekspert<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na avalikustas Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon OECD esialgse andmestiku 2021. aasta arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse ehk ODA (Official Development Aid) ja selle kvaliteedi kohta<\/a>. Muuhulgas selgus esmane informatsioon ka Eesti arengurahastuse kohta. Siin on p\u00f5gus \u00fclevaade Euroopa ja Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusest kolmandate riikide suunal ning mida see meie jaoks t\u00e4hendab. <\/p>\n\n\n\n

OECD esialgsete andmete p\u00f5hjal on juba teist aastat j\u00e4rjest maailma arengurahastuse m\u00e4\u00e4r t\u00f5usnud, markeerides 4.4% muutust<\/a>. T\u00f5us on eelk\u00f5ige ajendatud k\u00fcll COVID-19 leevendusmeetemete ja vaktsiiniannetustega seotud kulude t\u00f5ttu, kui m\u00e4ngib siiski globaalses koost\u00f6\u00f6s olulist rolli. \u00dcle\u00fcldises plaanis n\u00e4eme, et alates 2000. aastast on maailma arenguabi t\u00f5usnud 118% v\u00f5rra, pakkudes aina enam ressursse v\u00f5rdsuse ja j\u00e4tkusuutlikkuse edendamiseks maailmas. See ongi arengukoost\u00f6\u00f6 \u00fcks olulisemaid rolle \u2013 toetada madala ja keskmise sissetulekuga riike nende arengus infrastruktuuri, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, hariduse kvaliteedi jm osas. <\/p>\n\n\n\n

Seejuures on Euroopa Liit maailma k\u00f5ige suurem arengukoost\u00f6\u00f6 doonor. Eelmise aasta andmetel<\/a> panustas EL-27 arengurahastusse lausa 64 miljardi euro v\u00f5rra, enam kui \u00fcksk\u00f5ik mis teine individuaalselt hinnatav doonor. Mida see t\u00e4hendab? Eelk\u00f5ige seda, et EL riigid \u00fcheskoos panustavad k\u00f5ige enam teiste riikide stabiilsusesse ja j\u00e4tkusuutlikkusse arengusse. Meie partnerriikides ja prioriteetpiirkondades haridusse, ettev\u00f5tlusesse ning headesse valitsemistavadesse panustamine on investeering, mis tasub \u00e4ra pikaajaliselt. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik EL liikmesriigid on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks saavutada 2030ndaks aastaks kindel arengurahastuse m\u00e4\u00e4r RKT-st<\/a>. Laias laastus jagunevad riigid kaheks, vastavalt EL-iga liitumise aastale – enne 2004. aastat liitunud ehk EL-14 riigid on lubanud panustada ODA-sse iga-aas vastavalt 0.7% oma RKT-st. Meie blokk ehk EL-13 sihib 0.33% m\u00e4\u00e4ra, millest meie Eestis oleme veel enam-v\u00e4hem poole tee kaugusel. <\/p>\n\n\n\n

Eesti arengurahastuse m\u00e4\u00e4r on mitmeid aastaid olnud suhteliselt vaikselt, kuid stabiilselt t\u00f5usuteel. Nii n\u00e4eme ka t\u00e4navu: meie ODA m\u00e4\u00e4r t\u00f5usis 2020. aasta 16% pealt 2021. aastal 17%-le. T\u00f5us on suhtarvu poolest k\u00fcll tagasihoidlik, ent netosummades v\u00f5ime n\u00e4ha t\u00f5en\u00e4oliselt lausa 10 miljoni euro suurust muutust. Kui 2020. aasta kohta raporteerisime l\u00f5pliku andmestikuga 43.3 miljonit eurot, siis t\u00e4navu on OECD esialgsete andmete p\u00f5hjal kogusumma lausa 60 miljonit USD ehk ligikaudu 55 miljonit eurot. Eraldiseisva summana v\u00f5ib see k\u00fcll tunduda nagu suur muutus, ent arvestades ka varasemat majanduskasvu ning ODA suhtarvu s\u00f5ltumist RKT-st t\u00e4hendab see, et oleme n\u00fc\u00fcd veidi enam kui poolel teel oma rahvusvaheliste kohustusteni. V\u00f5ttes arvesse ka eelmisel aastal globaalset olustikku kujundanud kriise \u2013 seejuures COVID-19, Afganistani julgeolek, Valgevene r\u00e4ndesituatsioon, lokkav demokraatiakriis, \u2013 oli arengukoost\u00f6\u00f6 vahendite suurendamine kriitilise t\u00e4htsusega ka stabiilsuse taastootmiseks. <\/p>\n\n\n\n

Rahastuse kvaliteet on aga omaette k\u00fcsimus, m\u00f6\u00f6dunud aastal veelgi enam kui varasemalt. \u00dcheks suureks diskussiooniks kogu eelmise aasta v\u00e4ltel oli COVID-19 leevendusmeetmete ning seejuures eelk\u00f5ige vaktsiiniannetuste arvestamine arengurahastuse juures. Tagantj\u00e4rgi teame, et vaktsiine annetati 2.5 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses. Kodaniku\u00fchiskonna – ehk suures osas arengukoost\u00f6\u00f6 rakenduspartnerite, – vaatenurgast oli oluline, et vaktsiinide annetamine ei asendaks regulaarset ja strateegilist arengukoost\u00f6\u00f6d. M\u00f5ned tingimused said ka OECD poolt rakendatud – n\u00e4iteks vaktsiinid, mille kehtivusaeg oli alla 10 n\u00e4dala, ei l\u00e4inud ametlikult arenguabina arvesse. Sellegipoolest t\u00e4hendas vaktsiiniannetuste arvestamine arengurahastuse kvaliteedi langust, olles ametlikult kvalifitseeritud kui kaudne arenguabi. Sarnast m\u00e4rki kannavad ka siseriiklikult tehtud kulutused p\u00f5genikele, kui need tulevad arengukoost\u00f6\u00f6 vahenditest. Selle osas on Eesti aga j\u00e4rjepidevalt v\u00e4ga head eeskuju n\u00e4idanud. Meie kaudse abi m\u00e4\u00e4r on p\u00fcsinud stabiilselt m\u00f5ne \u00fcksiku protsendipulga juures, erinedes oluliselt paljudest teistest doonorriikidest. Ka m\u00f6\u00f6dunud aastal olid meie vaktsiiniabi annetused kogu arenguabist 4.9%, netosummana 3 miljoni USD ringis. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5ime olla p\u00e4ris rahulolevad, et liigume endiselt oma finantsiliste ja moraalsete kohustuste osas \u00f5iges suunas, panustades aina enam mitte ainult iseenda, vaid ka kogu maailma heaolusse. Olles globaalses v\u00f5tmes \u00fcks rikkamaid ja suurema heaoluga v\u00e4ikeriike, on teiste toetamine meie jaoks loomulik. Ka praegusel multikriiside ajastul on aina olulisem, et puuduses ja kannatuses inimesed oma muredes \u00fcksi ei j\u00e4\u00e4ks ning rahvusvaheline kogukond oleks iga p\u00e4evaga varasemast veelgi meelekindlam, tehes oma panuseid arengukoost\u00f6\u00f6sse ja selle rahastusse. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Susanna Veevo, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmaralaua huvikaitseekspert T\u00e4na avalikustas Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon OECD esialgse andmestiku 2021. aasta arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse ehk…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":12630,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,57,33],"class_list":["post-14028","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-humanitaarabi","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14028","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14028"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14028\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14029,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14028\/revisions\/14029"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12630"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14028"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14028"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14028"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}