Liigume endiselt oma finantsiliste ja moraalsete kohustuste osas \u00f5iges suunas, panustades aina enam mitte ainult iseenda, vaid ka kogu maailma heaolusse. Multikriiside ajastul on aina olulisem, et rahvusvaheline kogukond oleks iga p\u00e4evaga varasemast veelgi meelekindlam, tehes oma panuseid arengukoost\u00f6\u00f6sse ja selle rahastusse, kirjutab Susanna Veevo.<\/p>\n\n\n\n
Hiljuti avalikustas Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon (OECD) esialgse andmestiku 2021. aasta arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse ehk ODA (Official Development Aid) ja selle kvaliteedi kohta<\/a>. Muuhulgas selgus esmane informatsioon ka Eesti arengurahastuse kohta. Siin on p\u00f5gus \u00fclevaade Euroopa ja Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusest kolmandate riikide suunal ning mida see meie jaoks s\u00f5ja t\u00f5ttu Ukrainas areneva humanitaarkriisi valguses t\u00e4hendab.<\/p>\n\n\n\n OECD esialgsete andmete p\u00f5hjal on juba teist aastat j\u00e4rjest maailma arengurahastuse m\u00e4\u00e4r t\u00f5usnud, markeerides 4,4-protsendilist muutust<\/a>. T\u00f5us on eelk\u00f5ige ajendatud k\u00fcll COVID-19 leevendusmeetmete ja vaktsiiniannetustega seotud kulude t\u00f5ttu, kuid m\u00e4ngib siiski globaalses koost\u00f6\u00f6s olulist rolli.<\/p>\n\n\n\n