Tervel pool sajandit kliimameetmeid, ja ometigi oleme t\u00e4naseks j\u00f5udnud kohta, kus kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed puudutavad kogu inimkonda. P\u00f5uad, \u00fcleujutused, orkaanid, maav\u00e4rinad, maastikup\u00f5lengud, pikad kuumalained, pandeemiad, \u00f5husaastest tingitud surmad \u2013 k\u00f5ik, mille eest kliimateadlased inimkonda on hoiatanud, on kohal.<\/p>\n\n\n\n
Kas t\u00e4navu hakkame teadlasi l\u00f5puks kuulama?<\/p>\n\n\n\n
Kliimamuutusi on n\u00e4htud maailmas suure riskina juba eelmisest sajandist alates. 1970nda aasta aprillis toimus esimene suurem kliimaprotest Ameerika \u00dchendriikides, kust v\u00f5ttis osa 20 miljonit inimest. T\u00e4naseni t\u00e4histame 22. aprilli kui Maa p\u00e4eva. \u00dcheksa aastat hiljem toimus esimene Maailma Kliimakonverents, kus k\u00e4sitleti kliimamuutusi juba olulise riskina planeedile. T\u00e4naseks on enam kui 50 aastat m\u00f6\u00f6das sellest, kui riigipead, teadlased ja aktivistid \u00fcheskoos kliimamuutuste vastast v\u00f5itlust koordineeritumalt l\u00e4bi viima hakkasid.<\/p>\n\n\n\n
Nagu muudegi katastroofide puhul, on ka kliimamuutustest tagaj\u00e4rjel peamisteks kannatajateks naised, lapsed ja sotsiaalselt v\u00e4hekindlustatud inimesed – grupid, kes \u00fchiskonnas v\u00e4hem privileege ja \u00f5igusi omavad. K\u00e4esoleval talvel avaldatud raporti p\u00f5hjal r\u00f5hutab \u00dcRO, kuidas kliimamuutused v\u00f5imendavad juba eksisteerivaid ebav\u00f5rdsusi.<\/p>\n\n\n\n