Susanna Veevo, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmaralau tegevjuht<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4navuse kliimakonverentsi suurimaks t\u00f6\u00f6v\u00f5iduks kuulutati fondi loomine, millega rikkad l\u00e4\u00e4neriigid lubasid korvata kliimamuutuste all enim kannatavatele riikidele keskkonnakatastroofidest p\u00f5hjustatud kahju.<\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00e4navu novembris toimunud COPi kliimakonverents l\u00f5ppes m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatavate tulemustega, pakkudes \u00fchtaegu p\u00f5hjust aktivistide ja huvikaitsjate aastatepikkuse pingutusega saavutatud t\u00f6\u00f6v\u00f5idu t\u00e4histamiseks ning kinnitades ka vajadust hoida j\u00e4tkuvalt kriitilist pilku kliimapoliitikate arengutel. Aastaid kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena v\u00f5eti COP27 k\u00e4igus viimaks vastu otsus luua \u00fcleilmne kliimareparatsioonide fond, mille kaudu rikkamad riigid aitavad h\u00fcvitada kliimamuutuste p\u00f5hjustatud kahjusid k\u00f5ige kriitilisemates regioonides. \u00dcks \u00f5igel hetkel tehtud vajalik otsus ei anna paraku veel mingeid garantiisid, et kliimamuutustega toimetulek v\u00f5i nende kahjudest taastumine m\u00e4rgatavalt lihtsamaks muutuks, kuid esimene samm on sellegipoolest tehtud. N\u00fc\u00fcd on oluline doonorriike j\u00e4tkuvalt vastutusele v\u00f5tta, et reparatsioonifond ka praktikas oodatud rolli t\u00e4idaks.<\/p>\n\n\n\n Kliimakonverentse on korraldatud mitu aastak\u00fcmmet. Juba 70ndate alguses kogunesid maailma liidrid \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni mandaadi all, et arutada, kuidas \u00e4hvardavat kliimakriisi leevendada. Tagantj\u00e4rele on 1972. aastal Stockholmis toimunud tippkohtumine tuntud kui First Earth Summit<\/em>. J\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnete jooksul toimunud kogunemistel t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja detailsed \u00fcleilmsed eesm\u00e4rgid ja tegevusplaanid, millega kliimamuutusi pidurdada ja atmosf\u00e4\u00e4ris kasvuhoonegaase v\u00e4hendada. Sellele vaatamata on lubaduste andmisest j\u00e4\u00e4nud v\u00e4heks. N\u00e4eme iga-aastaste \u00fclevaadete pealt, et isegi Pariisi kokkuleppes v\u00f5etud eesm\u00e4rk hoida kliimasoojenemine alla 2 \u00b0C v\u00f5is osutuda liialt ambitsioonikaks. 2022. aastaks oleme j\u00f5udnud juba 1,5 \u00b0C t\u00f5usu juurde. <\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcdseks on COPist saanud konverents, kus on esindatud pea k\u00f5ik maailma riigid nii poliitikakujundajate, ametnike, kodaniku\u00fchiskonna kui ka muude oluliste sidusr\u00fchmadena. Sealjuures on saanud \u00fcheks oluliseks kriitikapunktiks ka korporatsioonide ja suurfirmade osalus, keda kannustavad keskkonnakaitse asemel tihtipeale pigem majanduslikud ambitsioonid. Nagu niiv\u00f5rd suurem\u00f5\u00f5tmeliste ja kohati vastuoluliste huvidega poolte kogunemiste puhul paratamatu, on kliimakonverentsi \u00fcks suurim v\u00e4ljakutse p\u00e4riselt praktiliste muutusteni j\u00f5udmine. Kui eelmisel aastal Glasgow\u2019s toimunud COPi olulisteks tulemusteks olid uued ambitsioonikad lubadused \u2013 n\u00e4iteks kliimasoojenemise pidurdamine 1,5 kraadi juures \u2013, siis t\u00e4navu oli keskseks k\u00fcsimuseks, kuidas<\/em> ka p\u00e4riselt nende lubaduste elluviimiseni j\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n Kliimakahjude ebaproportsionaalsus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuidas<\/em> ei ole siinkohal sugugi lihtne k\u00fcsimus. Kliimamuutused koosnevad juba iseenesest niiv\u00f5rd mitmetahulistest probleemidest, et lahendusi tuleb leida iga nurga alt korraga. Nii on ka reparatsioonidega \u2013 kliimakahjude h\u00fcvitamine \u00fcksi ei lahenda k\u00fcll kogu nurjatut probleemi, kuid pakub m\u00f5jutatud riikidele olulist leevendust. <\/p>\n\n\n\n Kliimareparatsioonide k\u00fcsimus saigi t\u00e4navusel tippkohtumisel \u00fcheks olulisimaks arutelude keskpunktiks \u2013 t\u00e4psemalt see, kas ja kuidas peaksid maailma rikkamad riigid rahastama kliimamuutustega seotud kannatusi ja h\u00e4vingut maailma l\u00f5unapoolel. Siinkohal on maailma l\u00f5unapool, tuntud ka kui globaalne l\u00f5una ehk Global South<\/em>, \u00fcsna paindlik termin. Kuigi kasutame geograafilisi m\u00f5isteid nii kliimamuutustest kui ka rahvusvahelisest arengukoost\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4kides, jaotatakse maailm globaalseks \u201el\u00f5unaks\u201d ja \u201ep\u00f5hjaks\u201d pigem sotsiomajanduslikku telge pidi. H\u00e4sti lihtsustatult liigitatakse haavatavamad ning kehvema inim- ja majandusarenguga riigid globaalseks l\u00f5unaks ning suurema vastupanuv\u00f5ime ja majandusliku v\u00f5imekusega riigid globaalseks p\u00f5hjaks. Eesti kuulub siinkohal selgelt maailma privilegeeritumate riikide hulka ja nii rahvusvahelises arengukoost\u00f6\u00f6s kui ka kliimamuutuste pidurdamises on meil pigem doonori kui kasusaaja roll. <\/p>\n\n\n\n Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele h\u00e4\u00e4lekalt vastu mitmed l\u00e4\u00e4neriigid, kes on uute finantskohustuste v\u00f5tmise suhtes ettevaatlikud olnud.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Ent kui mainitud reparatsioonidele l\u00e4hemalt otsa vaadata, siis n\u00e4eme kliimamuutuste \u00fcsna koledat n\u00e4gu. Nimelt on nii kliimasoojenemise kui ka sellega kaasnevate keskkonnaprobleemide puhul esimesteks kannatajateks ebaproportsionaalselt just maailma l\u00f5unapoolel asuvad riigid. Ebaproportsionaalsus seisneb eelk\u00f5ige tasakaalus kliimamuutuste p\u00f5hjustamise ja nende tagaj\u00e4rjel kannatamise vahel. \u00d5igemini selle tasakaalu puudumises. <\/p>\n\n\n\n Kliimasoojenemisega kaasnevad katastroofid, nagu \u00fcleujutused, ulatuslikud p\u00f5lengud, orkaanid, intensiivistunud p\u00f5uaperioodid jm, avaldavad h\u00e4vituslikku m\u00f5ju riikidele ja kogukondadele, kel pole ei valmisolekut ega ka v\u00f5imekust, et nende katastroofidega toime tulla. Nii t\u00e4navused tohutud \u00fcleujutused Pakistanis kui ka j\u00e4rjestikused h\u00e4vituslikud orkaanid Kariibi mere ja Atlandi ookeani piirkonnas on vaid \u00fcksikud n\u00e4ited hiljutistest kaotustest, millest taastumiseks napib peamistel kannatajatel ressursse. <\/p>\n\n\n\n Kliimareparatsioonid on oma olemuselt ainulaadsed, kuna need ei k\u00e4sitle mitte kliimamuutustega toimetulekut, vaid tekkinud kahjudest taastumist. Toimetulekuks on juba olemas mitmed mehhanismid, sealjuures n\u00e4iteks kliimameetmete esimene ja teine sammas, milleks on vastavalt kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine. Esimene sammas ehk kliimamuutuste leevendamine k\u00e4sitleb eelk\u00f5ige kliimamuutuste takistamist, t\u00e4hendades muu hulgas ka n\u00e4iteks fossiilk\u00fctustest loobumist ja heitgaaside v\u00e4hendamist. Teine sammas ehk kohanemine on m\u00f5neti juba kliimamuutuste j\u00e4rgmine faas \u2013 m\u00f5jutatud riikide toetamine juba toimunud muutustes, n\u00e4iteks vett s\u00e4\u00e4stvate p\u00f5llumajandusviiside arendamine p\u00f5uapiirkondades. K\u00f5nealused reparatsioonid peaksid pakkuma tuge juba j\u00e4rgmises faasis, kui ennetusele keskenduvad leevendamine ja kohanemine ei ole enam asjakohased. \u00dcRO k\u00f5nepruugis tuntud kui loss and damage<\/em> ehk kaotuste ja kahjudega tegelevate reparatsioonide eesm\u00e4rk on pakkuda vahendeid katastroofipiirkondade taastamiseks ja \u00fclesehituseks. <\/p>\n\n\n\n Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele h\u00e4\u00e4lekalt vastu mitmed l\u00e4\u00e4neriigid, kes on uute finantskohustuste v\u00f5tmise suhtes ettevaatlikud olnud. T\u00e4navune COPi kliimakonverents oli seega ajalooliselt t\u00e4henduslik, kui maailma riigipead n\u00f5ustusid viimaks kliimareparatsioonide fondi loomisega. Eesolevatel aastatel selgub, milline saab t\u00e4psemalt olema nii Euroopa riikide kui ka Eesti roll reparatsioonide tegemisel ja kliimamuutustega seotud ebav\u00f5rdsuste tasandamine.<\/p>\n\n\n\n Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana v\u00e4lja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Vaja veelgi paindlikumaid reparatsioone<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib minna veel \u00fcksjagu aega, enne kui reparatsioonifond ka p\u00e4riselt oodatud rolli hakkab m\u00e4ngima. Fondi loomine on k\u00fcll m\u00e4rgiline samm, kuid selle detailid selguvad alles p\u00e4rast kokkuleppimist rakendusmeetmetes, sh nii doonorriikide panuste kui ka v\u00e4ljamakstavate h\u00fcvitiste suurusj\u00e4rkudes, kliimakahjude definitsioonis, v\u00e4ljamaksete ajajoones ja muus sarnases. Sharm el Sheikhi kliimakonverentsi j\u00e4rel on peamine lootus, et p\u00e4ris detailideni j\u00f5utakse tuleval aastal Abu Dhabis COP28 konverentsil. Senikaua on lootust, et k\u00f5ige kriitilisemaid kahjusid kannatavad riigid saavad v\u00e4rskele reparatsioonifondile kiirendatud ligip\u00e4\u00e4su; taoline paindlikkus oleks praegu eelk\u00f5ige h\u00e4davajalik Pakistanile, kus suviste \u00fcleujutuste tagaj\u00e4rjel on hukkunud ligikaudu 2000 inimest ning koduta j\u00e4\u00e4nud \u00fcle kahe miljoni. Loomulikult ei ole tegu ainsa katastroofipiirkonnaga, kuid Pakistani kriisiolukorra ulatuslikkus sai kindlasti \u00fcheks oluliseks t\u00f5ukej\u00f5uks reparatsioonifondi loomisotsuse vastuv\u00f5tmisel.<\/p>\n\n\n\n Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana v\u00e4lja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon. Selles vaates peaksid reparatsioonid olema paindlikumate tingimustega rahalised vahendid, mida kliimamuutuste tekitajad maksavad nende all kannatajatele, ehk raha, mida rikkad p\u00f5hjariigid panustavad globaalsesse l\u00f5unasse. Taoline paindlikum l\u00e4henemine reparatsioonidele tundub m\u00f5istlik, sest kas peame tingimata ootama \u00e4ra ulatuslikud humanitaarkatastroofid, enne kui oma tarbimisega tekitatud kahju eest vastutuse v\u00f5tame? See ju ongi reparatsioonide peamine eesm\u00e4rk: panna kliimamuutustesse panustajad vastutama ja luua vahendeid piirkondadele, kus kahjud on k\u00f5ige suuremad. T\u00f5en\u00e4osus, et sellist l\u00e4henemist toetavad l\u00e4hiaastatel ka \u00dcRO mandaadi all olevad riikide esindajad, ei ole aga mainimisv\u00e4\u00e4rselt suur, nimelt t\u00e4hendaks see tunduvalt ulatuslikumat rahalist panust, kui kaasneks rangelt ainult materiaalsete kahjustuste h\u00fcvitamisega. Kuna reparatsioonifondiga seotud kulud panid l\u00e4\u00e4neriike niigi kahtlema, ei ole panuste suurendamine v\u00e4hemalt m\u00f5nda aega silmapiiril. Pigem panevad nii riigipead, diplomaatilised esindused, keskkonnaorganisatsioonid kui ka muud pooled l\u00e4hiajal peamise r\u00f5hu s\u00f5nadest tegudeni j\u00f5udmisele, et reparatsioonifond liialt b\u00fcrokraatlikesse protsessidesse ei takerduks ja rakendusmeetmed juba hiljemalt tuleval aastal kinnitatud saaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Susanna Veevo, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmaralau tegevjuht T\u00e4navuse kliimakonverentsi suurimaks t\u00f6\u00f6v\u00f5iduks kuulutati fondi loomine, millega rikkad l\u00e4\u00e4neriigid lubasid korvata kliimamuutuste all enim…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":13632,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25],"class_list":["post-14476","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14476"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14477,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476\/revisions\/14477"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}