{"id":14541,"date":"2023-02-01T12:09:14","date_gmt":"2023-02-01T10:09:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14541"},"modified":"2023-02-02T10:31:34","modified_gmt":"2023-02-02T08:31:34","slug":"oxfam-ellu-jaavad-rikkaimad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/oxfam-ellu-jaavad-rikkaimad\/","title":{"rendered":"Oxfam: Ellu j\u00e4\u00e4vad rikkaimad"},"content":{"rendered":"\n

Oxfami raportiga saab tutvuda siin<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka pikemat eesti keelset t\u00f5lget<\/a><\/p>\n\n\n\n

Maailm kannatab hetkel erakordsete olude k\u00e4es, mida on p\u00f5hjustanud mitmed kriisid. K\u00fcmneid miljoneid inimesi ohustab n\u00e4lg, sajad miljonid seisavad silmitsi j\u00e4rskude t\u00f5usudega nii esmatarbekaupade kui k\u00fctte hindades ning globaalne vaesus on t\u00f5usnud esimest korda 25 aasta jooksul. Samal ajal on nendest kriisidest selgelt kasu l\u00f5iganud maailma rikkaimad, kes on oma j\u00f5ukust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendanud \u2013 korporatsioonide kasumid on saavutanud rekordeid, kuid j\u00f5ukate maksukoormus on vaid langenud. K\u00e4esolevate kriiside ning ennen\u00e4gematult suureneva vaesusega v\u00f5itlemiseks on k\u00f5ige olulisemaks ja efektiivsemaks meetmeks rikaste k\u00f5rgem maksustamine. Seda sammu toetavad mitmed faktid: ajalooliselt on olnud j\u00f5ukaimate maksud m\u00e4rksa k\u00f5rgemad, rikaste suurem maksustamine on v\u00e4ga populaarne m\u00f5te nii tavainimeste kui osade j\u00f5ukate seas ning just nende maksude kaudu on v\u00f5imalik luua v\u00f5rdsemat, demokraatlikumat \u00fchiskonda, kus on piisavalt ressursse nt kvaliteetse tervishoiu ja hariduse \u00fclalhoidmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Kriisiaeg tekitab enamusele inimkonnast suuri kannatusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2022. aastal teatas Maailmapank, et maailm ei suuda saavutada oma eesm\u00e4rki kaotada \u00e4\u00e4rmuslik vaesus aastaks 2030 ning et globaalne progress \u00e4\u00e4rmise vaesuse v\u00e4hendamisel on peatunud \u2013 k\u00e4tte on j\u00f5udnud hoopis suurim t\u00f5us globaalses ebav\u00f5rdsuses ja ulatuslikuim tagasilangus v\u00f5itluses vaesusega alates Teisest Maailmas\u00f5jast. UNDP leidis esimest korda, et inimareng on langenud \u00fcheksas riigis k\u00fcmnest. Oxfami raport leidis aga, et 1.7 miljardi t\u00f6\u00f6lise palgat\u00f5us j\u00e4\u00e4b alla inflatsioonile, v\u00e4hendades nende v\u00f5imekust osta toitu v\u00f5i maksta elektri ja k\u00fctte eest. Terved riigid seisavad silmitsi pankrotiga, mida p\u00f5hjustavad kontrollimatult suurenevad v\u00f5lamaksed. Vaeseimad riigid kulutavad neli korda rohkem v\u00f5lgade maksmisele (sageli r\u00f6\u00f6vellikele rikastele eralaenajatele) kui tervishoiule. Viie aasta jooksul plaanivad \u00be valitsusi v\u00e4hendada oma kulutusi, k\u00e4rpides oma kulusid 7.8 triljoni dollari ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

Kriisiaeg tekitab v\u00e4hestele hiiglaslikku varandust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esolev elukalliduse kriis oma ohjeldamatult t\u00f5usvate toidu- ja energiahindadega on toonud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kasumeid j\u00f5ukuse p\u00fcramiidi tipusolijatele. Toidu- ja energiaettev\u00f5tted on saavutanud rekordkasumeid ning maksnud v\u00e4lja rekordsummasid oma rikastele aktsion\u00e4ridele ja miljard\u00e4ridest omanikele. USA-s, Austraalias ja Euroopas on korporatsioonide liigkasuv\u00f5tmine v\u00e4hemalt 50% inflatsiooni taga, tehes elukalliduse kriisist suures osas kasumiv\u00f5tu kriisi. Ka pandeemia t\u00f5ttu on miljard\u00e4ride varad ainult suurenenud. Rikkamad riigid s\u00fcstisid avaliku sektori raha oma majandustesse, et toetada oma elanikkonda, kuid samas kergitati sellega ka erinevate varade hindu, mis astmelise maksustamiseta lasi superrikastel enda taskutesse pista enneolematuid summasid.<\/p>\n\n\n\n

Selle k\u00f5ige taustal on j\u00f5ukaimate poolt varade kokkukuhjamine \u00fcha kiirenenud \u2013 kuigi see oli niigi juba rekordtasemel. Viimase 10 aasta jooksul on rikkaim 1% inimkonnast enda valdusesse v\u00f5tnud enam kui poole tol perioodil loodud globaalsest j\u00f5ukusest. Alates 2020 aastast on nendepoolne varade endale krahmamine kiirenenud \u2013 rikkaim 1% on endale v\u00f5tnud juba ligi 2\/3 kogu loodud j\u00f5ukusest. Samal ajavahemikul on sissetulekute p\u00fcramiidi alumise 90% iga t\u00f6\u00f6taja poolt loodud dollarilise tulu kohta saanud \u00fcks maailma miljard\u00e4ridest endale 1.7 miljonit dollarit.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal on rikaste sissetuleku ja j\u00f5ukuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f5us kokku langenud rikkaima 1% maksude ulatusliku langusega. Kuigi siin esineb riiklikke erisusi, on \u00fcldine rikastele maksude v\u00e4hendamise trend p\u00fcsinud \u00e4\u00e4rmiselt sarnasena k\u00f5igis maailma piirkondades. OECD puhul oli 1980ndatel rikaste \u00fcksikisiku tulumaks 58% juures, langedes 90ndatel 42% juurde, kuhu ta on enamv\u00e4hem j\u00e4\u00e4nud ka t\u00e4nap\u00e4eval. 100 riigi \u00fcleses arvestuses on keskmine maksum\u00e4\u00e4r veelgi madalam \u2013 31%. Kapitali kasvutulu maksum\u00e4\u00e4rad, mis on enamikes riikides rikkaima 1% k\u00f5ige olulisemaks sissetulekuallikaks, on \u00fcle 100 riigi \u00fcleselt keskmiselt vaid 18%. Vaid kolm riiki maksustavad kapitalilt saadud sissetulekut rohkem kui t\u00f6\u00f6 kaudu saadud sissetulekut. See k\u00f5ik viib olukorrani, kus kogu maailma ajaloos \u00fche rikkaima mehe, Elon Muski, \u201etegelik maksum\u00e4\u00e4r\u201c on vaid 3.2% ning \u00fcks teine rikkaim miljard\u00e4r, Jeff Bezoz, maksab v\u00e4hem kui 1% makse. V\u00f5rdluseks, tavaline turuettev\u00f5tja, kes t\u00f6\u00f6tab Oxfamiga Ugandas, maksab 40% oma tuludelt maksudeks. Lisaks pole 2\/3 riikides mingisugust p\u00e4randimaksu kapitalile ja varale, mis p\u00e4randatakse otsestele j\u00e4reltulijatele. Kuna pooled maailma miljard\u00e4ridest elavad riikides, kus pole p\u00e4randimaksu, t\u00e4hendab see, et 5 triljonit dollarit p\u00e4randatakse maksuvabalt j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale \u2013 rohkem kui kogu Aafrika SKP.<\/p>\n\n\n\n

Selline j\u00f5ukuse \u00e4\u00e4rmuslik kontsentreerumine \u00f5\u00f5nestab majanduskasvu, toob poliitikasse ja meediasse korruptsiooni, n\u00f5rgestab demokraatiat ning t\u00f5ukab tagant poliitilist polariseerumist. Miljard\u00e4ride ning rekordkasumite olemasolu ajal, kus enamus inimesi seisab silmitsi kokkuhoiupoliitikaga, suureneva vaesuse ja elukalliduse kriisiga, on t\u00f5estus, et hoiame kinni majanduss\u00fcsteemist, mis tegelikkuses ei ole praegusel kujul suuteline t\u00e4itma oma inimkonnale antud lubadusi.<\/p>\n\n\n\n

Kriisiaeg avab ukse lahendusteni<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oxfam leidis oma raportis, et murda v\u00e4lja sellest ts\u00fcklist, kus miljard\u00e4rid kuhjavad l\u00f5putult kokku j\u00f5ukust, peavad valitsused k\u00e4sitlema k\u00f5iki erinevaid viise, kuidas majandus on superrikaste kasuks kallutatud, sealhulgas vaatama \u00fcle t\u00f6\u00f6lis\u00f5igused, avalike varade erastamise, tegevjuhtide kompensatsioonid, rikastele ja korporatsioonidele m\u00f5eldud maksuk\u00e4rped jpm, kuid k\u00f5ige pakilisemaks v\u00f5tmelahenduseks on rikaste maksustamine. Alustuseks peaks maailm p\u00fcrgima 2030. aastaks miljard\u00e4ride arvu poole v\u00f5rra v\u00e4hendamise poole (v\u00f5rreldes t\u00e4nasega), suurendades rikkaima 1% makse ning rakendades teisi miljard\u00e4ridele suunatud meetmeid. See ei kaotaks ega laostaks superrikaid, vaid tooks nende arvukuse ja j\u00f5ukuse tagasi sinna, kus see oli vaid 10 aasta eest, aastal 2012.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljapakutud rikaste maksustamise idee pole midagi uudset – USA-s oli aastatel 1951-1963 f\u00f6deraalne tulumaksu tippm\u00e4\u00e4r 91%, 1975. aastani oli p\u00e4randimaksude tippm\u00e4\u00e4r 77% ning ettev\u00f5tte tulumaks oli 50ndatel ja 60ndatel keskmiselt napilt \u00fcle 50%. Teistes j\u00f5ukates riikides olid sarnased maksum\u00e4\u00e4rad ning neid toetati vaatamata parteilisele kuulumisele. H\u00e4vingu toomise asemel eksisteerisid need maksum\u00e4\u00e4rad k\u00f5rvuti \u00fchtede k\u00f5ige edukamate majandusliku arengu aastak\u00fcmnetega. Ka t\u00e4nap\u00e4eval on superrikaste maksude t\u00f5stmise ideel \u00fcha rohkem toetajaid. Rikaste suuremat maksustamist, et toetada inimeste toimetulekut nendes kriisides n\u00f5utakse \u00fcle poliitspektrumi, sealhulgas ka asutuste poolt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Keskpank (ECB). Erinevad k\u00fcsitlused on n\u00e4idanud, et \u00fcle maailma on kodanikud juba ammu n\u00e4inud rikaste suuremat maksustamist kui vajalikku ja arukat sammu. Ka superrikkad ise n\u00f5ustuvad \u2013 2022 jaanuaris allkirjastasid \u00fcle 100 miljon\u00e4ri avaliku kirja, milles palusid endale k\u00f5rgemaid makse.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju peaksid rikkad makse maksma?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oxfami arvutuste kohaselt v\u00f5imaldaks omandimaks, mis oleks miljon\u00e4ridele 2%, enam kui 50 miljoni dollarilise varaga inimestele 3% ning miljard\u00e4ridele 5%, koguda aastas 1.7 triljonit dollarit. \u00dcks triljon on tuhat miljardit ehk see maks jaotaks \u00fcmber 1 700 000 000 000 dollarit aastas, mida saaks investeerida k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavasse tervishoidu ja haridusse, \u00f5nnelikematesse ja tervislikematesse \u00fchiskondadesse, innovatsiooni, teadusesse ja arendustegevusse, j\u00e4tkusuutlikumale majandusele \u00fcleminekule ning kliimakollapsi peatamisse. Lisaks superrikaste p\u00fcsivale k\u00f5rgemale maksustamisele soovitatakse valitsustel neile v\u00f5imalikult kiiresti kehtestada \u00fchekordne solidaarsusmaks, millega v\u00f5tta tagasi pandeemia ajal krabatud tulu, mida teeniti avaliku sektori vahendite arvelt. Samuti tuleks maksustada j\u00f5ukust l\u00e4bi suuremate maksum\u00e4\u00e4rade kinnisvarale, maale ja p\u00e4randusele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oxfami raportiga saab tutvuda siin Loe ka pikemat eesti keelset t\u00f5lget Maailm kannatab hetkel erakordsete olude k\u00e4es, mida on p\u00f5hjustanud…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":14542,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,33],"class_list":["post-14541","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14541","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14541"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14551,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14541\/revisions\/14551"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}